pikse- õhus kingul. (Alver 1989: 360) Ränk äiksepilv kui suitsev kivimurd mu põue põrmuks kallas oma süle. (Jõesaar, Muru 1982: 167) Ta jõi mu kannule kui paha vaim, ta marru kihutas mu haiged meeled. (Jõesaar, Muru 1982: 168) Siis, kas õnnistad või nead, jälle haljendama pead. (Alver 1989: 157) Kirjanduse loetelu: 1. Alver 1989= Betti Alveri teosed 1. 1989. Tallinn: Eesti Raamat 2. Jõesaar, Muru 1982= Eesti luulet 2. 1982. Tallinn: Kirjastus “Eesti Raamat”
Tegemist on mehega, kes on sündinud Tartumaal Suure-Konguta vallas talunikust peentisleri perekonnas 18. juulil 1905. aastal. Tema kunstiõpingud Tartus kunstikoolis Pallas olid seotud erinevate valdkondadega ja mitmetel põhjustel katkendlikud. Maali õppis ta Peet Areni juures ning skulptuuri Anton Starkopfi ateljees. 1930. aastal omandas ta joonistusõpetaja kutse. Ta lõpetas Pallase täieliku kursuse kümnendas lennus 1933. aastal ainukese skulptorina. Aastatel 19341936 oli Ernst Jõesaar Tartus joonistusõpetaja, pärast vabakutseline kunstnik ja perioodil 19401941 Konrad Mägi nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli skulptuuriõppejõud. Minevikku minev isikunäitus hõlmab kujur Ernst Jõesaare teoseid nii Teise maailmasõja eelsest loominguperioodist Eestis kui ka pagulasperioodist Rootsis. Ernst Jõesaar, kelle abikaasa Renate Jõesaar oli Adamson-Ericu noorem õde, oli üks esimesi kunstnikke, kes otsustas saata oma loomingu paremiku tagasi kodumaale.
Kontserdi retsensioon Tallinn Baroque Ansambli Tallinn Baroque barokk-kontsert toimus 3. detsembril 2012 Tallinna Kristiine Gümnaasiumis. Selles vanamuusika ansamblis esinesid 4 liiget: laulis Liina saari, keelpille mängis Tõnu Jõesaar, puhkpille Raivo Tarum ning klavessiini Imbi Tarum. Teoseid, mis kontserdil esitati oli mitmeid. Nendeks oli Michael Praetorius, Diego Ortiz, Jean-Philippe Rameau, Adriano Banchieri, Giovanni Gastoldi, William Brade ning Georg Friedrich Händel. Esinemine oli väga värvikas ja huvitav, sest nad kandsid barokiaegseid riideid, mis andis palju silmailu. Kuulda sai õukondlikku galantset tantsumuusikat, imitatsioonilist kirikumuusikat, programmilisi
aastatel ning suri 1962. aastal Birmas pühakuna. Aastatel 19821988 tegutses Eestis Vello Väärtnõu juhtimisel budistlik ühendus Eestimaa Budistlik Vennaskond, kes asutas Eesti Nyingma traditsiooni. See oli tuntud rahva hulgas Taola nime all ja asus Tallinnas Kadriorus. Traditsiooni kohaselt alustati esimese stuupa ehitamisega, mis püstitati kunstnik Jüri Arraku suvekodusse Pangarehele. Ehituses osalesid Jüri Arrak, Urve Arrak, Jaan Arrak, Jaanus Tamm, Siim Jõesaar ja Vello Väärtnõu. Stuupa ülemise osa, mis sümboliseerib Brahma taevaid, tegi Vigala Sass, rahva hulgas tuntud ravitseja ja maausuline. 19841985 aastal ehitati kolm stuupat Läänemaale, Haapsalu lähedale. Taola poolt on rajatud siiani ainukesed Eesti stuupad. Tõlgiti suur hulk budistliku kirjandust eesti keelde. Praegu tegutsevad Eestis Eesti Budistlik Kogudus "Drikung Kagyu Shri Ratna Keskus" , Eesti
Teises loengu pooles saime selgeks, mis on frantsiisiettevõte ning õppisime mõisteid ettevõtlus, ettevõtja, ettevõte. Sõna võtsid: M. Schneeberg osales arutelus õpetajaga, mis on frantsiisiettevõte. OTSUSTATI: 1.1 Järgmiseks loenguks materjali lugeda. 1.2 Ülejärgmisel loengul on test. Liivika Ivanov Maret Jõgar Lektor Protokollija LISA 1 Võtsid osa: Maarika Adli Annika Aitsar Jelena Gämmer Kristina Gämmer Jelena Huobonen Martin Ilves Kerli Jõesaar Maret Jõgar Ele Kaun Riina Kilk Kadri Kirs Annela Kruusimaa Karin Kullerkupp Liisi Kuuseoja Kairi Lepp Maria-Eva Maasik Madis Mülla Andres Näppi Karl-Martin Peri Annemari Randjärv Kirsika Saan Elo Saar Magret Schneeberg Raili Silluste Ivika Suigusaar Jaanus Telliste Indrek Umborg
Kontserdianalüüüs (I poolaasta) Meie koolis käis esinemas ,,Tallinn Baroque" ansambel. Esinejateks oli neli inimest: Liina Saari, Imbi Tarum, Raivo Tarum ning Tõnu Jõesaar. Nad esitasid 17.-18. sajandi ehk barokkajastu muusikat. See muusika oli täis erilisi kaunistusi ja ilustusi. Esinemine oli värvikas, sest kõik esinejad kandsid barokiaegseid riideid. Tänu huvitavale muusikale ja barokiaegsetele riietele loodi minu arvates väga suursugune ja mõnus atmosfäär. Kontserdi käigus tutvustati meile vanaaegseid pille. Imbi Tarum mängis klavessiinil. Mulle meeldis selle pilli kõla ning natuke terav toon. Veel mängiti ja
Tomahawk-raketi kasutamine operatsioon “Kõrbetorm”is Carol Jõesaar Klaarika Ilisson Lahesõda (1990-1991) Konflikt Iraagi ja koalitsioonivägede vahel Iraagi rahvusväeosad tungisid Kuveiti ja annekteerisid riigi ÜRO käivitas operatsiooni “Kõrbekilp” 1991.aastal vabastasid USA ja tema liitlased Kuveidi operatsiooni “Kõrbetorm” käigus Konflikti algus 1990.aasta hommikul okupeerisid Iraagi rahvusväeosad Kuveidi “Kõrbekilp”
Violante jääb ime läbi ellu. Ta kehastub lihtsaks aednikuneiuks Sandrinaks ning suundub koos oma ustava teenriga krahv Belfiore otsingutele, keda ta oma hinges ikka veel armastab. Muusikanumbrid on itaalia keeles, vahetekstid eesti keeles. 2-vaatuseline EMTA ooperistuudio diplomietendus koostöös EMTA sümfooniaorkestriga. Lavastaja: Thomas Wiedenhofer (Saksamaa) Dirigent: Risto Joost Osades: Arete Teemets, Andrei Valikov, Simo Breede, Aleksander Arder, Kati Jaanimäe, Kristel Jõesaar, Ülle Pootsmaa, Sirje Vasmann, Anne Prommik, Tiit Kaljund, Aare Kodasma, Ivo Onton, Eeva-Liisa Hartemaa, Bai Jie, Yin Jie
Brasilia linna areng Koostaja: Carol Jõesaar 11.A klass Sissejuhatus Brasilia on Brasiilia pealinn ja Liiduringkonna keskus. Linn asub Amazonase ja Parana jõgikonna veelahkmel. Brasilia kuulub 1987. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Kuidas linn tekkis? Linn ehitati tühjale maale, peaaegu kõrbealale. Brasilia projekti esitasid 1956. aastal Lúcio Costa ja Oscar Niemeyer, kuna oli idee kolida Brasiilia pealinn mereäärsest Rio De Janeirost palju kesksemale kohale riigi sees. Maastikuarhitektiks oli Roberto Burle Marx. Disaini aluseks oli soov teha taevast vaadates silmapaistev linn, mis ilmselgelt pidi meenutama laialiaetud tiibadega lindu. President Juscelino Kubitschek laskis riigile uue pealinna ehitada 1956-1960, et viia ellu oma valimisloosungit "50 aastat jõukust viiega." Costa ja Niemeyer jäid peale avalikul konkursil, milles osales koguni 5550 arhitekti. Ja pealinn võet...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ehitusviimistlus SPETSIALISEERITUD EHITUSMASINAD JA KÄSIMASINAD Iseseisev töö Deivy Jõesaar V-08 Pärnu 2009 SPETSIALISEERITUD EHITUSMASINAD 1. PINNAVEE ALANDAMISE MASINAD JA SEADMED 1) nõelfilterseadmed kasutatakse peamiselt liiv- ja kruusliiv pinnaste puhul. Seade koosneb reast nõelfiltritest, mis süvistatakse pinnase ümber kaeviku perimeetri ja kraavi ühele või mõlemale küljele. Nõelfiltrid ühendatakse veekogumiskollektoriga, mis omakorda on
RETSENSIOON Ansambli Tallinn Baroque Barokk-kontsert Koostaja: Martin Appo Juhendaja: Imbi Umbleja See barokkontsert toimus 23. Septembril Tõrva Gümnaasiumi saalis. Ansambliks oli Tallinn Baroque, esines neli liiget: laulis Liina Saari, Tõnu Jõesaar mängis keelpille, Raivo Tarum mängis puhkpille ning Imbi Tarum klavessiini. Esinemine oli väga värvikas ja tõetruu, sest nad kõik kandsid barokiaegseid riideid. Alustuseks rääkis keelpillidemängija kitarrilaadsest pillist mis kandis nime viola da gamba. Ta rääkis, et paljud tänapäeva bandid on võtnud oma viisid barokiajast ning meile võrdluseks mängis ta ühe Abba loo ning ühe barokiaegse loo, mis olid väga sarnased
üht hiigelmüüri inimtihedat. (Viiding 1991: 55) Aeglast enesetappu ei anna ma iial endale andeks. (Viiding 1991: 68) Näha seda, mis elav on seda palju nõutud? (Viiding 1991: 84) Ka pikemad ei küündi üle ääre Käies peab jälgima teed Vaatama jalgade ette Seni kuni puutuvad maad. (Viiding 1991: 219) Kirjandus 1.Viiding, Juhan „Osa“ Tallinn: „Eesti Raamat“ 2. Jõesaar, Ragna ja Muru, Karl „Eesti luulet 2“ Tallinn: „Eesti Raamat“
Greteke Sackmeier. Christine Nöstlinger. Margerethe Maria Sackmeier, keda hüüti lihtlat Greetekeseks oli 14.a spanjelpruunide juustega ja tillukese nöbininaga tütarlaps. Ta oli meeter kuuskümmend pikk ja kaalus 64,3 kg. Võimlas õblukese Evelyni ja kõhetu Sabine kõrval tundis Greeteke end kohutavalt priskena, hullemana kui mõni pontsik. Kodus mamma, papa, Hansukes ja Tirsu kõrval tundis ta end pigem saleda ja sihvakana. Kõigil Sackmeieridel olid omad veidrused. Greetekese mammala oli kombeks oma pulloveri puusatelt alla poole tõmmata, et oma pekkivolte varjata seda tegi ta umbes sada korda päevas. Papal oli aga vuntsikiiks. Ta keeras nendest alalõppmata kaarekesi ja sabakesi. Hansuke oli Greetekese 12.a vend, kes tundis end hästi, üksnes siis, kui oli vasaku nimetissõrme paremasse ninasõõrmesse toppinud. 6.a Tirtsul veidrusi veel ei olnud. Arvatavasti oli ta nendeks v...
"Maskiball" Giuseppe Verdi Käisin kolmapäeval, 20. mail 2009 Rahvusooper Estonias vaatamas Giuseppe Verdi ooperit "Maskiball". Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 9. või 10. oktoobril (täpne sünnikuupäev pole teada) 1913. aastal Le Roncole külas (praegu Roncole Verdi, Busseto vald) Parma lähedal. Ta oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Verdi suri 27. jaanuaril 1901 Milanos. Verdi "Maskiballi" tegevuse aluseks sai Rootsi kuninga Gustav 3. mõrvamise lugu 1792. aastal teatris toimunud maskiballil. Ooper jutustas sellest, et Amelia, peaministri naine, kes käis nõia juures abi palumas, armus kuningasse,...
Traditsioonide ja uuenduste käigus muutuv Eesti Eestimaad on valitsenud läbi sajandite mitmed riigid. Igal riigil on omad tavad ja kombed, millest kujunevad välja traditsioonid. Samuti kanduvad traditsioonid edasi ka teistesse riikidesse. Eestimaale on toodud tänu võõrvõimule palju uusi traditsioone, mis pole seotud meie minevikuga, sest Eestimaale on kolinud koos võõrvõimuga ka võõrad rahvad .Need uuendused on pika aja peale hävitanud Eestimaal olevad traditsioonid, kohalik rahvas on omaks võtnud uuendused ja kohalikud traditsioonid kaovad. Eestlastel on vähe kombeid ja traditsioone, aga tänu sellele peetakse neist rangelt kinni. Rahvakalendris olevaid pühi tähistati paar sajandit tagasi veel alati, peeti kinni paastuajast ja muudest kohalikest kommetest. Kuid mis teha, et säiliksid meie esivanemate iidsed traditsioonid.? Traditsioonid kaovad minu arvates seepärast, et noored ei teagi nende olemasolus...
Koostaja: Helen Jõesaar PRAKTIKUM näidistegevustega tund! 1. Tunni teema: Mängulised kõnni- ja jooksuharjutused muusika saatel Tunni eesmärk: kõnni- ja jooksutehnika, jooksul lennufaasi tajumine ja tasakaalu taastamine. · Sissejuhatav osa (põhiliikumised kõnd ja jooks) LM. Prügi ja prügiauto Alguses üks prügiauto, mis liigub suurte sammudega, ja püüab prügi, kes liiguvad väikeste sammudega. Kelle prügiauto kätte saab, muutub ka autoks.
Arhidektuur Eestis 1920-1940 Triinu Jõesaar Eveli Palok 1921 Eesti Arhitektide Ühing Juurdus funktsionalism Hooned olid tagasihoidlikumad, rahulikumad, ratsionaalsemad Funktsionalistliku arhitekduuri keskusteks olid Pärnu ja Tallinn OLEV SIINMAA (1881-1948) Õppis Sveitsis Naases Eestisse 1921. a. 1925-1944 Pärnu linna arhitekt Tuntud ka kui mööbliprojekteerija TUNTUMAD TÖÖD: Pärnu mudaravila(1927), Pärnu kõlakoda(1936), elamu Roosikrantsi tn 4b, Pärnu rannahotell, Pärnu rannahotell Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Roosikrantsi tn 4b, Tallinn Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
Ooperiretsensioon 20. mail käisin Estonia teatris vaatamas Giuseppe Verdi ooperit ,,Maskiball'' Giuseppe Verdi oli Itaalia helilooja. Ta sündis 1813. aasta oktoobris Le Roncole külas. Lapsepõlves õppis ta kohalike preestrite juures, sealhulgas ka muusikat. Juba üheksa aastaselt saab temast St. Michele kiriku organist. 1842. aastal esietendus ülimalt menukas ooper ,,Nabucco'', mis avas talle ukse Milano kõrgeimasse seltskonda. Pärast seda kirjutas ta üheteistkümne aasta jooksul kokku 16 ooperit. Tema tuntumaid oopereid lisaks ,,Maskiballile'' on ,, La traviata'', ,,Rigoletto''. ,,Maskiball'' on kirjutatud kummalistes oludes. Oma nõudlikkuse tõttu sattus Verdi olukorda, kus oli vaja kirjutada kiiresti uus ooper. Valik langes juba olema olevale libretole ,,Gustav III, ou Le bal masque'', millest oli juba varemgi oopereid kirjutatud. Kuna ooperi teemaks oli atentaat reaalselt elanud kuninga vastu, polnu...
Gümnaasium Kevad Luulekava Marie Underi & Henrik Visnapuu loomingu põhjal 2015 Ammu juba lähenevat tunti kevadet kui lambanahas hunti, (Under 2007: 510) pani hellvalge särgi ihu pääle roosilise õitsva ihu üle. (Visnapuu 1982: 44) Paneb aralt maale ühe talla, teine tald jääb õhku kumisema (Visnapuu 1982: 50) ripsmed kokku suruda kui okkad, mitte näha valgust kui sa lokkad (Under 2007: 510) Kuidas saaks neid heldeid kiiri kiita? nende taga näed ju tuleriita (Under 2007: 510) Kõik põõsad suitsesid. Mu juus täis tuult. (Under 2007: 450) Paneks maha oma koorma teele, aga raske mälestus jääb meelde (Under 2007: 510) Mu meel läeb härdaks, niiskust nõrgub laugel õrn aimus küllusest, mis veel kaugel, (Under 2007: ...
Koosseis: I VIIUL II VIIUL VIOOLA TSELLO Arvo Leibur Kaido Välja Rain Vilu Pärt Tarvas Marge Uus Kadi Vilu Liina Zigurs Levi-Danel Mägila Sirje Allikmäe Marika Hellermann Helena Altmanis Riina Erin Kätlin Ivask Epp Karin Mall Help Tõnu Jõesaar Kristiina Kungla Kristel Kiik Kenti Kadarik Andreas Lend Imbi-Malle Kuus Triin Krigul Kaja Kiho Katrin Oja Kirti-Kai Loorand Maiu Mägi Mairit Mitt Eva Petuhhov Astrid Muhel Kristjan Nõlvak Martti Mägi Lauri Toom Hanna-Liis Nahkur Varje Remmel Juhan Palm-Peipman Margus Uus
Kindlasti mõjutab ka vanemate kooselu laste tulevast abielu. Samuti ei ole Eestis eelised registreeritud abielu ja vabaabielu ees, kuna kõik hüvitised on indiviidipõhised. Kasutatud kirjandus 1. Abielu, Riigiportaal: (2009) URL (viimati kasutatud juuni 2010) www.eesti.ee/est/perekond/abielu/ 2. Elias, H. (2006) Vababielu juriidilised aspektid, URL (viimati kasutatud juuni 2010) http://www.pulmad.ee/node/170 3. Jõesaar, A. [2002]. Vabaabielu seadustesse ei mahu, URL (kasutatud juuni 2010) http://naistemaailm.ee/?id=7259 4. Kasearu, K, Abielul põhineva perekonna deinstitutsionaliseerumine, URL (viimati kasutatud juuni 2010), http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/5/kairi_kasearu.htm 5. Kasearu, K (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. Tallinn: Rahvastikuministri büroo. URL (viimati kasutatud juuni 2010) http://www.sm.ee/meie/uuringud-ja- analuusid/sotsiaalvaldkond.html 6
RÜHMATÖÖ VÕIMALUS. Paaris arutada autori rollide üle ning kindlasti pakkuda omalt poolt roll, mida kirjeldustes pole. Rühmatöö tulemus (4 punkti) Võimalik roll + põhjendused Arutlev roll – tekstis püstitatud probleemid lahendatakse ja arutletakse läbi. 3. Identifitseerimine tekstis (6 punkti) a) Millise identiteedi saavad ehk milline kuvand luuakse kahest naisajakirjanikust? Lisaks tekstile vaata graafikut. Kasuta tekstinäiteid. (4 punkti) I. Tuuli Jõesaar – Luuakse kuvand väga eeskujulikust ja korralikust inimesest. Tundub, et ta kontrollib oma tegevuse alati üle. Ei jaga endast eriti informatsiooni. II. Piret Lakson – Luuakse kuvand noorest inimesest, kes on huvitatud ühiskondlikest ja sotsiaalsetest teemast. Hakkaja inimene, kes on eeskujuks igale värskelt ülikooli lõpetanud noorele ilmakodanikule. Tekstis tuuakse välja seda, et talle meeldib ennast näidata ja ajaga kaasas käia. b) Lugejale luuakse kaks erinevat identiteeti
Segastel asjaoludel Amelia suri. See sama nõid ennustas kuningale, et ta tapetakse maskiballil ning et seda teeb ta sõber. Peaminister lükkas nõia ennustused ümber. Kui ta aga teada sai, et tema surnud naine ning hea sõber ei olnud tema vastu ausad, vihastas ta ning tappis kuninga maskiballil noahoobiga. Ooper lõppes kurvalt. Osatäitjad: Kuningas - Mart Madiste ; Amelia, peaministri naine - Aile Asszonyi Peaminister Jassi Zahharov ; Nõid Ulrica - Riina Airenne Kristel Jõesaar, Taavi Tampuu, Märt Jakobson, Mart Laur, Rostislav Gurjev, Gints Sterinovics Lisaks nendele astusid veel ülesse balletisolistid Seili Loorits, Daniel Kirspuu, Vadim Mjagkov. Aile Asszonyi on sopran, kes sündis 1975. Aastal ja kelle isa on Ungari päritolu. Ta lõpetas 1999. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluerialal. Asszonyi lõpetas EMTAs 2002. aastal magistrantuuri. Ta jätkas õpinguid 20022004 Madalmaade Ooperistuudios. Asszonyi on täiendanud
Pärnumaa Kutsehariduskeskus KIPSPLAADI JA PUITPLAADI VÕRDLUS Referaat Deivy Jõesaar V-08 Pärnu 2009 KIPSPLAADID Kipsplaadid jagunevad gruppideks: 1) Tuletõkke kipskartongplaadid (GKF), 2) Standard kipskartongplaadid (GKB), 3) Niiskuskindlamad kipskartongplaadid (GKBI), 4) Tule- ja niiskuskindlamad kipskartongplaadid (GKFI), 5) Erikõvad (KEK), 6) Põrandakipsplaadid,
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Deivy Jõesaar EESTI MUINSUSKAITSE AJALUGU Referaat Juhendaja: Ingrid Kruusla Nele Rent Pärnu 2009 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 15. 18. sajand..................................................................3 19. 20. sajand..................................................................4 21. sajand....................................
Tassa, K. Mäe, A.Vabbega luua kunstikool ,,Pallas", kus töötas skulptuuriõpetajana 1919-1940 ja direktorina 1929-1940, hiljem Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppeala ja skulptuurikateedri juhataja ning direktorina.. Eriliselt tuleb tunnustada teda kui ,,Pallase" direktorit, kes vaatamata rasketele aegadele oskas kooli majandada. Starkopfi kui võimeka ja nõudliku pedagoogi käe alt võrsus terve rida isikupäraseid skulptoreid, nagu F. Sannamees, H. Halliste, J. Hirv, A. Vomm, E. Jõesaar, E. Roos, jt. A. Starkopf esines esmakordselt Eestis 1914. aastal, võttes alates 1919. aastast pidevalt osa kunstinäitustest nii Tartus kui mujal Eestis, samuti eesti kunsti väljapanekutest mitmel pool Lääne-Euroopa kunstikeskustes. Starkopfi looming on algusest peale mitmekesine: ümarplastikas ja reljeefis figuurid, portreed, loomaskulptuurid, hauasambad, pisiplastika. Materjalide valik on samuti aukartust äratav: puu, pronks, graniit, marmor, liivakivi,
11 KASUTATUD ALLIKAD Aliise Moora, "Eesti talurahva vanem toit", 2007 Maire Suitsu, "Eesti köök", 2010 "Eesti köök", Ajakirjade Kirjastus, 2003 Wimberg, "Eesti köök", 2010 Mikko Savikko, "Seapraad ja kartulisalat. Pilguheit Eesti kööki", 2011 "Eesti toidu kokaraamat. Estonian cooking" Ülikooli Kohvik, 2006 "Väärt eesti toidud", Suur Eesti Raamatuklubi, 2006 Anu Jõesaar, "Omanäolised eesti köögid", 2006 Dmitri Demjanov, Mari Kodres, "Sööme ära!", 2011 Margit Mikk-Sokk, "Eesti rahvustoidud armastusega. 50 parimat retsepti.", 2014 Ester Bardone, Anu Kannike, Inna Põltsam-Jürjo, Ulrike Plath, "101 Eesti toitu ja toiduainet", 2016 http://toidutare.ee/tööriistad/sõnastik/rahvusköögid/saksa_köök/13F1B/#Saksa köök http://www.hitsa.ee/toitlustuse_alused/?13._Erinevate_rahvuste_toidukultuur:Tunt
Maiko Martsik - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži direktori asetäitja Merle Kutser - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži direktori asetäitja Piret Teppan - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži piirivalve teooria ja juhtimise õppetooli lektor Jüri Pajusoo - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži teenistuskoerte koolituskeskuse juhataja 18 Riina Jõesaar - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži karistus- ja menetlusõiguse õppetooli lektor Taavi Teder - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži kadett (üliõpilane) Mats Päeske - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži kadett (õpilane) (SKA kodulehelt 04.05 2014) 3.3.4 Päästekolledž: Sisekaitseakadeemia Päästekolledžis on võimalik õppida: · rakenduskõrgharidusõppes päästeteenistuse eriala
aastatel ning suri 1962. aastal Birmas pühakuna. Aastatel 19821988 tegutses Eestis Vello Väärtnõu juhtimisel budistlik ühendus Eestimaa Budistlik Vennaskond, kes asutas Eesti Nyingma traditsiooni. See oli tuntud rahva hulgas Taola nime all ja asus Tallinnas Kadriorus. Traditsiooni kohaselt alustati esimese stuupa ehitamisega, mis püstitati kunstnik Jüri Arraku suvekodusse Pangarehele. Ehituses osalesid Jüri Arrak, Urve Arrak, Jaan Arrak, Jaanus Tamm, Siim Jõesaar ja Vello Väärtnõu. Stuupa ülemise osa, mis sümboliseerib Brahma taevaid, tegi Vigala Sass, rahva hulgas tuntud ravitseja ja maausuline. 19841985 aastal ehitati kolm stuupat Läänemaale, Haapsalu lähedale. Taola poolt on rajatud siiani ainukesed Eesti stuupad. Tõlgiti suur hulk budistliku kirjandust eesti keelde. Praegu tegutsevad Eestis Eesti Budistlik Kogudus "Drikung Kagyu Shri Ratna Keskus" , Eesti Nyingma, Tiibeti
ee/220615 [01.12.2011] 8. Bynum, T. Computer and Information Ethics. 2011 spring edition. Kättesaadav: http://plato.stanford.edu/entries/ethics-computer/ [01.12.2011] 9. Eetikaveeb. Intellektuaalne omand ja autorikaitse. Tartu Ülikooli eetikakeskus. Kättesaadav: http://www.eetika.ee/220039 [01.12.2011] 10. Eesti Infotehnoloogia Seltsi kutse-eetika koodeks. Kättesaadav: http://www.eits.ee/index.php?section=ws_eits_est&ws_id=9 [01.12.2011] 11. Moore, J. H. What is Computer Ethics?, 1985. 12. Jõesaar, A. Vabana sündinud. Arvutimaailm, 2009, nr 12. 13. Himanen, P. Häkkerieetika ja informatsiooniajastu vaim. Tallinn, 2003. 14. Sutrop, M. Geenivaramu ja eetika. Eesti Päevaleht, 2002, 10. jaanuar.
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja humanitaarteaduskond Ühiskonnateadusinstituut ETV+, eri rühmade seisukohtade analüüs demagoogia- ja retoorikavõtete seisukohast Analüüs Autor: Kaspar Erik Lind Juhendajad: Ragne Kõuts-Klemm, Egert Puhm Aine: Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse 2015 Venekeelne riiklik televisioonikanal ETV+ alustas oma tööd 27. septembril 2015. Kanal loodi Eestis paikneva venekeelse rahva jaoks, pakkudes neile emakeelset televisiooniprogrammi riikliku televisioonikanali näol. Selle loomise eel ning ajal oli aga rohke arutelu ning debatt selle teostamise, vajalikkuse ning eduka läbiviimise üle, mis tõi mitmeid seisukohti eri rühmadelt, mis said kajastust ajakirjanduses. Analüüsi eesmärgiks on anda ülevaade eri rühm...
liige 1996-2004 EV Haridusministeeriumi teaduspoliitika komisjoni liige 2000-2003 ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu arengupoliitika komitee liige alates 2001 Euroopa Komisjoni uurimistöö peadirektoraadi vananemis-alase ekspertgrupi liige 2001-2005 Aleksanteri Instituudi nõukogu liige, Helsingi ülikool alates 2000 ÜRO Ülikooli nõukogu liige alates 2004 European Journal of Communication toimetuskolleegiumi liige alates 1980 Juhendamisel kaitstud väitekirjad: Andres Jõesaar, MA, 2005, juh. Marju Lauristin. Avalik-õigusliku ringhäälingu legitimatsioon: Eesti kogemus rahvusvahelises kontekstis. Tartu Ülikool Margit Keller, PhD, 2004, juh. Marju Lauristin. Representations of Consumer Culture in Post- Soviet Estonia: Transformations and Tensions. Tartu Ülikool Aune Unt, MA, 2003, juh. Marju Lauristin. Televisiooni zhanriline areng ja selle avaldumine Eesti teleprogrammides. Tartu Ülikool Kaja Tampere, PhD, 2003, juh. Marju Lauristin
ööluule istub augustipärna pimeduses, kus aoluule supleb põuamõõnases jões pajude all, imedes endasse viimast leitsaeelset värskust. 1976 9 Kasutatud kirjandus: · "Eesti Kirjanduslugu" E. Annus, L. Epner, A. Järv, S. Olesk, E. Süvalep, M. Velsker, 2001, Tallinn · "Tumedusi rüübatan" Andres Ehin, 1988, Tallinn · "Eesti luulet 5", koostanud R. Jõesaar ja K. Muru, 1982, Tallinn · http://www.estlit.ee/index.php?id=1152 · http://www.hot.ee/trinz/luule/ehin.htm · http://www.estlit.ee/index.php?id=1258 · http://www.kambja.ee/portaal/modules.php? op=modload&name=News&file=article&sid=141 · http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2001/22/Areen/kaanelugu1.html 10
Ülenurme Gümnaasium Mikk Otsar 10b klass Oliver Jõesaar 10b klass Alkoholi tarbimine koolinoorte seas Uurimistöö Juhendaja: Marina Kamenskaja Ülenurme 2012 SISSEJUHATUS Ühiskond saab eksisteerida siis, kui elanikkond on terve, töövõimeline ja jätkusuutlik. Vundament tervisele ja tervise hoidmisele luuakse juba lapseeas ning eriti tähtis väärtushinnangute kujundamise periood on kooliiga (Oolo jt 2010). Kui laps ei tarbi alkoholi,
LK 8 Leho Lõhmus ,,Nõmme Kaitseliit" Tallinn, Koolibri, 2009 LK 15, 54 Priit Silla ,,Kaitseliit Sakala malev 1937-2002" Viljandi, 2002 LK 15, 44-51, 99 Lauri Almann ,,Eesti riigikaitse juhtimine" Tallinn, Kaitseministeerium, 2002 LK 41 Perioodika: Iris Assad ,,Augustiputsi päevil telemaja kaitsel" Kaitse Kodu! Nr 5/2006 LK 14-16 Taive Kuuse ,,Kaitseliit oli valmis ja tundis toetust" Kaitse Kodu! Nr 3/2007 LK 7-8 Ivar Jõesaar ,,Kaitseliitlase varustusest uuel aastal" Kaitse Kodu! Nr 8/2007 LK 30-33 Kindralmajor Ants Laaneots Uurimistöö ,,Eesti Kaitsejõud 2000.aastate algul(konseptsioon, organisatsioon, relvastus ja võimalikud rakendusviisid) ,, Riigikaitsekõrgkool 2000 LK 27 Interneti materjalid: Vaike Vanu, Kaitseliidu usaldusväärsus 2009. aasta III kvartal (25.jaanuar 2010) http://www.kaitseliit.ee/static/body/2009-10-13_2009_09_Kaitseliit.pdf http://www.kaitseliit.ee/index.php?op=body&cat_id=47 (25
Ülenurme Gümnaasium Mikk Otsar 11b klass Oliver Jõesaar 11b klass Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas Uurimistöö Juhendaja: Evelyn Kostabi Ülenurme 2013 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................
Vasalemma marmorist samba esiküljele oli raiutud kaheksa Vabadussõjas langenud mehe nimed, tagaküljele aga Esimeses maailmasõjas hukkunud ja teadmata kadunuks jäänud sõjameeste nimed. Samba valmistas kohalik kiviraidur Emil Weiss. Mälestusmärk avati 29.juunil 1924. aastal. Harju-Risti mälestusmärk on üks vähestest, mis jäi kõigi okupatsioonide käigus puutumata. Sammast ümbritev sepisaed on hiljem paigaldatud. Kehra Lahinguvälja Autor: Ernst Jõesaar Kehra lahingu mälestusmärk rajati Kehra jamast mõni kilomeeter Tapa poole Arudevahe talu maadele. Kaheksa meetri kõrgusse punasest graniidist sambasse raiutud tekst ütleb kõik: ''Siin murti vaenlase pääletung ja algas meie vägede võidukäik 4. jaanuaril 1919.'' Mälestusmärk sai valmis 1940. aastaks. Avapidustused pidid toimuma 23. juunil, kuid ''vabastajad'' tõmbasid sellele kriipsu peale. Sammas jäigi ametlikult avamata. Ka Lahinguvälja raudteepeatus nimetati ümber Vikipaluks.
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 ...
KUNST Kas pidada seda kunsti eesti omaks või mitte? Kokku oli 75 kunstnikku, kes lahkusid Saksamaale ja u 40 läks Rootsi. 1946 Geislingen'i laagris asutati Kujutava kunstnike organisatsioon (esimees Endel Kõks). Saksamaal korraldati palju näituseid. Peale 50- daid hakkas sealne Välis-Eesti kunst vaikselt hääbuma. 1954 Eesti kunstnike näitus Rootsis. Kanadas, Torontos 1956 Eesti Kunstnike Koondis. Tuntumad kunstnikud: Erik Haamer, Eduard Ole, Karin Luts, Ernst Jõesaar tegutsesid Rootsis. Nooremad: Ilon Vikland. Salome Grey, Agathe, Eduard Viiralt (Prantsusmaal). Rootsi oli kesksemaks maaks, kus enamik kunstnike ka tegutses. Kunstnikud pidid samuti otsima omale palgatöö. Mitmed kunstnikud illustreerisid Eesti kirjanike raamatuid. Enamasti elasid uuema põlvkonna esindajad kohalikku kunstiellu sisse: USA-s Hardu Keck (töötas mainekas kunstikõrgkoolis Rhode Island School of Designe) ja Kalev-Mark Kostabi
13.11.2009 1360 2099 Juhkam Erki Harju 04:12:47 M21 2418 2064 Jukk Rasmus Tartu 06:20:54 M21 725 814 Junkin Priit Tartu 03:42:25 M21 142 152 Juronen Pertti Tartu 03:06:10 M21 1813 2882 Jusupov Merlis Lääne-Viru 04:38:28 M21 1377 1688 Jõe Tarmo Harju 04:13:36 M21 1091 686 Jõesaar Margus Jõgeva 04:00:39 M21 1563 1288 Jõesoo Urmas Tallinn 04:23:50 M21 2047 2829 Jõgi Janno Rapla 04:56:12 M21 2139 2596 Jõgi Robert Tallinn 05:05:27 M21 2183 2556 Jõgi Tarmo Tallinn 05:11:26 M21 1641 2401 Jõõger Kulvo Harju 04:28:21 M21 1853 1039 Järve Alo Tartu 04:41:58 M21 1356 2284 Järveoja Martin Tartu 04:12:37 M21
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
