Jõed mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Jõed toituvad ehk saavad vett juurde:  Lume ja igilume sulamisest  Sademetest  Liustikujää sulamisest  Põhjaveest  Teistest veekogudest JÕE TOITUMINE MÄÄRAB KA TEMA VEEREŽIIMI Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub  kliimast,  aastaajast,  jõe geograafilisest asendist,  pinnamoest,  muld-ja taimkattest  ning maakasutusest.

Hüdrosfääri kokkuvõte.

Jõed on kärestikulised,rannik ja järvekaldad käärulised,palju leidub lahti ,neemi,poolsaari ja saari.Järvi on üle 50 000-de,paljud neist moodustavad kitsaste väinedega ühendatud järvestuid.

Soome vabariik - lühireferaat

Jõed on puhta veega ja kalarohked. Õhtul jõekaldale telki üles pannes arvasime end kuulvat, et keegi viskab kive vette. Tegelikult hüppasid forellid iga paari minuti tagant veest välja.

Island

Jõed on Columbia ja tema lisajõed (Snake River, Yakima), järvi on üle 900. Jõed on energiarikkad (u. 20% USA vee-energiavarust) ja voolavad kohati sügavais kanjoneis.

Washingtoni osariik

Jõed on kärestikulised ega ole üldjuhul hästi laevatatavad. Tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia.

Rootsi üldandmed

Jõed ON JÕGIKONNA KLIIMAPRODUKT Vooluhulk ( Q) - vee hulk, mis läbib jõe ristlõigt 1 sek jooksul Q=jõe laius ( L) *jõe sügavus ( H) * voolukiirus ( V) (m³ / s)

VETEVÕRK

Jõed on väikese vooluga, saab jõgedele rajada minihüdroelektrijaamad, mis on lihtsa ehitusega, väga töökindlad ja tavaliselt üle 50-aastalise töökindlusega.

Alternatiivenergia kasutamise tulevik Eestis

Jõed on tekkinud eelkõige mitmesugustesse liustikujää taganemisel tekkinud orgudesse ja on hiljem muutnud oma voolusängi vastavalt pehmete kivimite olemasolule.

Veekogud

Jõedki on kuivanud. Nii käiakse sageli maha mitmeid tunde, et toiduks vajaliku veeni jõuda  Kaheliitrise plastpudelitäie veega saab pesta käsi mitu päeva.

Etioopia

Jõed on aeglase vooluga, kevaditi toimub Riisal Halliste ja Raudna jõe ühinemiskohas üleujutus, mis haarab enda alla kuni 100 km2 suuruse maa-ala.

Tori valla asutuse arengu kirjeldus

Jõed toituvad - põhiliselt sade- meteveest. Järvi on rohkem- Põhja-Euroopas, kus leiduvad suuri tektoonilisi ja mandrijäätekkelisi järvenõgusid.

Geograafia spikker

Jõed on lühikesed. Suurematel saartel voolavatest tuleks nimetada Cagayani, Agno ja Pampanga jõge Luzonil ning Agusani jõge Mindanaol.

Filipiinid

Jõed on Loa (440 km) ja Bío-Bío (380 km). Tšiili pikioru lõunaosas, Patagoonia Kordiljeerides ja Tulemaal on väga palju järvi.

Tšiili, uurimistöö

Jõed on üldiselt veerohked, ainult talvel on veetase madal, kuna siis ei ole liustikusulamisvett, ega eriti sademeid.

Norra referaat

Jõed on rohtlates veevaesed, Taimestik: Inimtegevus: sisealadel •Sademeid 300–600 mm/a põhjavesi asub sügaval.

Põhjalik loodusvööndite tabel

Jõed on kärestikulised ja energiarikkad, kuid ei sobi liikluseks ega metsaparvetamiseks.

Rootsi kuningriik

Jõed on talvel kärestikulised ja ujutavad üle, suvel jäävad neist järele vaid nired.

Albaania referaat

Jõed on tähtsad energiaallikad ning osa jõgesid ning ka järvi kasutatakse veeteedena.

Riikide kokkuvõte

Jõed on kärestikulised, väga kõikuva vooluhooga ja energiarikkad ega sobi liikluseks.

Türgi referaat

Jõed on lühikesed ja kärestikulised, osa neist kuulub Niiluse, osa Kongo jõgikonda.

Põllumajandus ja areng Burundi vabariigis

Jõed on olnud sageli riikidevaheliseks piiriks, samuti sobivad nad laevatranspordiks.

Euroopa jõed ja järved

Jõed on soostunud luhaga, kõrge veetaseme ja väikese veeläbilaskevõimega.

Pinnased ja muld

Jõed on aastaringselt veerohked ja ei jäätu, enamus neist on laevatatavad.

Iirimaa

Jõed on Ganges, Prahmaputra, Indus, Narmada, Godavari, Krishna ja Mahanadi.

India lühikonspekt

Jõed on lühikesed, kuigi pikim jõgi Gudena on 158 kilomeetri pikkune.

Taani

Jõed on suure languga, eriti suur on see lang just rannikumadalikul.

Eesti geoloogiline ehitus

Jõed on lühikesed, suuresti kõikuva vooluhulgaga mäestikujõed.

Nimetu

Jõed on enamasti lühikesed. Mägialadel on ka kuuma veeallikad.

Jaapan - loodus- ja majandusgeograafia

Jõed on veerikkad, maa metsarikas ja vaavarasid on rikkalikult.

Vanaaeg

Jõed on enamjaolt lühikesed ja kiired ning rohkete koskedega.

Madagaskar reisipakett

Jõed on kärestikulised ega ole üldjuhul hästi laevatatavad.

Rootsi Kuningriik

Jõed on lühikesed ja veerohked, pikimad on Severn ja Thames.

Suurbritannia majandus

Jõed - Jägala, Pirita, Keila, Vääna, Treppoja, Vasalemma.

EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA

Jõed on valdavalt lühikesed kuid ühtlaselt veerikkad.

Riikide kokkuvõte

Jõed on ka mitmesuguste taimede ja loomade elukeskkond.

Mis on veeringe?

Jõed on põllumajandusjäätmetest kurnatud.

Suurbritannia põllumajandus

Jõed - Seine, Loire, Rhone, Garonne, Rein

Prantsusmaa ( slaidid )

Jõed – Pärnu, Audru, Uruste, Sauga.

Uurimistöö Pärnumaa metskonnad

Jõed on väga oluline osa keskkonnast.

Eesti jõed ja nendega seotud probleemi kirjeldamine ning selgitamine

Jõed on suhteliselt kärestikulised.

ROOTSI

Jõed litoriina - ja Limneamere taandumisel.

EESTI JÕED

Jõed - järved olid kalarohked.

Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused

Näita kõiki

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

kompri - meerimisel täitub pööriskamber pöörlevat liikumist omava värskeõhu laenguga ning kütuse sinna pihustamisel see seguneb seal kergesti õhuga ja plahvatab põlema, mille tõttu suuremad ja veel õhuga segunematud kütuse piisad aurustuvad ja ühinevad õhuosakestega, ning süttivad põlema.

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti