Word formation Eitava tähendusega Eesliiteid(un-,in-,il-,dis-) kasutatakse tihtipeale selleks et anda omadussõnadele eitav tähendus. Un- In- Il- It Dis- In- Tegusõna eesliited · un- ja dis- · re- , over-, mis- · vähemkasutatavad eesliited non-,post-,pre-,sub- Nimisõna järelliited tihtipeale moodustatakse niminsõna kas tegusõnadest või omadussõnast tegusõna + järelliide -ment- -inn- -ation- -ing- Omadussõna + järelliide -ness- -ity- Järelliiteid er,-or,-ist -inn kasutatakse samuti kui räägitakse elukutsetest. Omadussõna järelliited -ive -y -able -ful ja less
Tabel. Ees- ja järelliited tähtsamate karakteersete rühmade jaoks. Aineklass Valem Eesliide Järelliide happehaliidid -CO-Hal halokarbonüül- -karbonüülhaliid -(C)O-Hal - -oüülhaliid alkoholaadid oksido- -olaat -O fenolaadid alkoholid hüdroksü- -ool -OH fenoolid aldehüüdid -CHO formüül- -karbaldehüüd -(C)HO okso- -aal amiidid -CO-NH2 karbamoüül- -karboksamiid amiinid -NH2 amino- -amiin karboksülaadid karboksülato- -karboksülaat ...
Inglise keel (30 min) Keelestruktuuride osas on vajalikud järgmised keeleteadmised: · nimisõnade mitmus, ainsuslikud ja mitmuslikud nimisõnad · artikkel · omadussõnade võrdlemine · asesõnad · tegusõnade ajavormid aktiivis, · tegusõnade ajavormid passiivis (present simple, past simple), · kaudne kõne · BE / HAVE eristamine/kasutamine · be/ have/ do abitegusõnadena · eessõnad, eessõnalised väljendid · küsimuste moodustamine · modaalverb · sõnatuletus (ees- ja järelliited) Koidula Gümnaasium Tamme Gümnaasium Sisseastumiseksamid: Eesti keel Matemaatika Loodusained (keemia, bioloogia, füüsika) Testiküsimused on valikvastustega ning testi tulemus saadakse iga küsimuse vastuse eest saadud punktide liitmisel. Kaasa võtta kirjutusvahend. Lisamaterjalide ja -vahendite kasutamine pole lubatud, kõik vajalikud andmed on kirjas ülesandes ning vajadusel tuleb lihtsamad arvutused teha
Keele ja kõne areng Keele komponendid MIDA PEAB OSKAMA? · Foneemid keele kõige väiksem ühik. Keele heliline eripära. Keele kõla. Nt palk vs palk või tall vs tall. Eesti keeles on 26 foneemi. · Morfeemid väikseim tähenduslik ühik keeles. Sõnatüved, ees või järelliited. Annab lisa tähenduse või põhitähenduse. · Sõnad morfeemide kogum. Semantika. Tuleb selgeks saada sõnade tähendused · Süntaks sõnade kombineerimine. Lausete moodustamine. · Pragmaatika keele kasutamine. Formaalne ja mitte formaalne keel. Keele omandamise periood 1. Eellingvistiline periood a. Foneemide omamine a.i. Karjumine ( see ei toimu ilma asjata, vaid märgu andmiseks) a.ii. Koogamine 3
MORFEEMIDE BAASJAOTUS. Mis lahtrisse kuuluvad semantiliselt iseseisvad morfeemid? Prefiksid? Infiksid? Sufiksid? Vabad Seotud Iseseisvad morfeemid Prefiksid, infiksid, sufiksid Tüvi-, liide-, tunnusmorfeem Eesti keeles on vabad morfeemid tüvimorfeemid e sõnatüved, mis võib jagada sõnajuurteks, tuletatud tüvedeks ja liitsõnatüvedeks. Seotud morfeemid on liide morfeemid (eesliited ja järelliited) ning tunnus morfeemid (tunnused ja lõpud). Rahvusvahelise päritoluga prefiksid (eesliited): järelda sõnade tähenduste alusel, mida tähendab eesliide. eu/foonia - ilukõla, heakõlalisus eu/femism - ebasündsa v. teatavas situatsioonis sobimatuks peetava sõna v. väljendi asemel kasutatav mahendav sõna v. väljend Mida tähendab vanakreeka eu - ? Vanakreeka eu- tähendab hea, ulus. Mida tähendavad vanakreeka hüper- ja hüpo-
...........................................................................7 Eessõnad......................................................................................................................... 7 Kesksõnad.......................................................................................................................8 Prefiksid ehk eesliited.....................................................................................................8 Sufiksid ehk järelliited.................................................................................................... 9 Artikkel the pärisnimedega...........................................................................................10 Artikkel the geograafiliste nimedega............................................................................10 Artikkel a, an.................................................................................................................10
Enneminevik The past perfect 4 Ennetulevik Future perfect 5 Üldminevik Past tense 5 Üldtulevik Future indefinite 5 Artiklid ja eessõnad 7 Eessõnad 7 Kesksõnad 8 Prefiksid ehk eesliited 8 Sufiksid ehk järelliited 9 Artikkel the pärisnimedega 10 Artikkel the geograafiliste nimedega 10 Artikkel a, an 10 Muu 11 Otsekõne Direct speech 11 Kaudkõne Reported speech 11 Kaudküsimused Reported questions 12 Passiiv Passive voice 12
Sõnamoodustus, EKSAMIKÜSIMUSED 2015, kevad. 1. Sõnamoodustus: tuletamine ja liitmine Tuletamine on uute sõnade saamine liidete abil, liite abil moodustatud sõnu nimetatakse tuletisteks. Eesti keeles on peamiselt järelliited (nt andekas, saarestik, korralik), eesliiteid on vähe (nt ebaõnn). Tuletusliidete abil saab moodustada käänd-, pöörd- ja määrsõnu, liited annavd sõnadele uusi tähendusi. Liitsõnu saadakse sõnade liitmisel. Liitsõna koosneb vähemalt kahest osast, põhisõnaks nimetatakse liitsõna viimast osa, täiendsõna täpsustab, iseloomustab põhisõna (hambaarst, kohvikoor, jalgpall). Liitsõna sõnaliigi määrab põhisõna 2. Tuletusalus. Liide
Aineklass, Funkt- Ees- või Näited Füüsika-lised Leidumine, Keemilised omadused sio- üldvalem, järelliited omadused saamine, naalne mõiste nimetuses kasutamine rühm -aan CH4 metaan C1-C4 gaasid Maagaas(CH4) 1.)Põlemine(täielik oksüdeerumine) Alkaanid C2H6 etaan C5-C16 vedel. Nafta(vedelate CH4+2O2CO2+2H2O
ülevõtmine ladina keele kaudu uute Encephalitis (ajukelmepõletik) võõrsõnade tähistamiseks. Ophthalmiatria (silmahaiguste ravi) Hysterectomia (emaka eemaldamine) PÕHJUSED: 14 Rahvusvahelise terminoloogia moodustusvõtted: 1. sõnatuletus: eesliited ehk 1. isikunimed: prefiksid, järelliited ehk sufiksid, liiteks taandunud tüved (bio-, geo-, 2. KAHEKOMPONENDILINE NIMI: mikro-, makro-, termo- jne); eesnimi+pärandatav perekonnanimi Levinumad ladina eesliited Levinumad ladina järelliited 3. Nimevaramu: Ab-, ad-, con-, de-, a) antiiksest eesnimevaramust: dis-, ex-, in-, inter-, Cornelius, Lucius- Lucia, Marcus, Titus ob-, per-, prae-, pro-, b) roomlaste pere- ja lisanimedest:
sõnade rühm; morfeemide v. sõnade ühendumisviis sõnavormis v. lauses isoleeriv keel e ANALÜÜTILINE - pole mingeid tunnuseid, lõppe (teevad kõik asjad ära sõnajärjega) flekteeriv keel e FUSIIVNE- (e fleksiooniline)– pakivad tähendusi kokku, koostisosade piirid pole näha (bring-brought) aglutineeriv keel e AFIKSAAL - lisatakse tüvele osakesi, morfeeme (ees- või järelliited) polüsünteetiline keel - väga palju erinevaid morfeeme, mis liidetakse kokku, tunnuseks on tavaliselt see, kui ühte sõnasse pannakse kokku mitu tegusõna grammatiline tähendus – tähendus, mille loeb välja grammatilisest ehitusest (Grammatiliselt pole meil olemas seda vahet, et kas tulevik on aasta pärast või homme/tunni aja pärast). Nt –ks märgib saavat käänet.
kuivem oks oli kuuseoks). Näites tähistavad nii liitsõna kui ka sõnaühend okste allrühmi, kuid rühmitamisalused on seejuures erinevad. Kuuse oksad kuuluvad ühele kuusele, kuuseoksad kasvavad aga kõikide kuuskede küljes. Köögi riiul (olgu see või raamaturiiul) asub köögis, köögiriiul aga tähistab riiuli liiki. Sõnade tuletamine. Tuletised on semantiliselt veelgi vähem läbipaistvad kui liitsõnad. Tuletusliited (eesti keeles peamiselt järelliited) võimaldavad täpsustada ehk modifitseerida tuletusaluse tähendust (maja —> majake, arg -> arglik), muuta tähendust sama sõnaliigi piires (kala —> kalur, riietama —> riietuma) või muuta ühtlasi sõnaliiki (kiire —> kiirus — > kiirustama -> kiiresti). Kui sõnade liitmisel ilmneb sarnasus sõnaühendite moodustamisega, siis sõnatuletus sarnaneb vormimoodustusega. Kuid moodustusprotsessid on formaalselt vähem reeglipärased ja semantiliselt keerukamad
annaabi.ee 
