GIVE GAVE GIVEN Give away 1)paljastama 2)midagi ära andma Give back tagastama Give in alla andma Give off erituma Give out 1)levitama, laiali jaotama 2) lõppu ette reetma Give up 1)alla andma 2) mingit harjumust muutma GO WENT GONE Go after jälitama Go ahead lubama millegi juhtumist Go away lõpeta, mine ära Go back on lubadust lõhkuma Go by kellegi ideedel baseeruv Go down with haigeks jääma Go for 1) ründama 2)taotlema midagi (tööd) Go off 1) plahvatama (pomm) 2) helisema, (alarm) 3) riknenud toit Go on 1) jätkama 2)juhtuma Go out kustuma Go over 1)detaile uurima 2)kordama Go round 1) (uudis) levima 2) kõigile jagub Go through 1) läbielamus 2)lõpetatud edukalt 3)detaile arutama
Igalühel meist on midagi südametunnistusel. Mõnel kergemad, teisel jälle raskemad asjad. Kuid kellegil meist ei ole südametunnistus täiesti puhas ja rikkumata. Ükskõik, kui väga me ei püüaks ja tahaks, ei saa me selle vastu. Me jääme ikka sellisteks nagu oleme mineviku tegude pärast välja kujunenud. Ma olen minevikus teinud mitmeid rumalaid tegusid. Kahjuks ei saa aga tagajärgede eest põgeneda või aega tagasi keerata, et endi vigu parandada. Tagajärjed jäävad terveks eluks jälitama ja minuga kaasas käima ükskõik kuhu ma ka ei läheks. Mitmeid kordi kui olen saanud millegi väga rumalaga hakkama - olen teinud kellegile haiget või midagi hoopis ära lõhkunud. Olen üritanud oma tegusid peita või kuidagi heastada, aga ükskõik kui palju olen proovinud, olen alati karistada saanud. Küsimus on vaid selles, kui kiiresti minu teod ilmavalgele tulevad, kuid selles võin ma kindel olla , et õhku need ei haihtu. Ma olen muutunud tänu oma tehtud valedele sammudele
möödudes läksimegi kõik rongi juurde meid suunati kolmandasse looma vagunisse kus oli ohtralt teisigi inimesi. Me sõidsime rongiga kokku umbes viisteistkümmend päeva vähese toidu ja umbes liitri veega igale inimesele. Meieg käituti nagu loomadega kes viiakse tapamaija. Kui kohale jõudsime oli pime kell oli umbes kaks öösel meid suunati kontrolli, arvatavasti tahtsid teada kas keegi on plehku pannud . Järsku minu seljatagant jooksis üks mees metsa poole teda hakati koheeselt jälitama ja mõne minuti pärast oli kuulda ka automaadivalanguid. Peale kontrolli juhatati meid majadesse kus me pidime heina sees või niisama põrandal magam . Hommikupoolikul oli rivistus ja peale seda suunati meid tööle. Mind pandi põlevkivikaevandajaks kuhugi maaalusesse kaevandusse. Peale seda päeva ma pole oma perekonda näinud mitte kunagi. Kokku olin Siberis umbes 15 aastat kuni mind vabastati.
said endale süüa osta. Liis kohtab ühte poissi, kelle nimi on Karl, aga Karliga ei lähe nii nagu Liis lootis. Liis eksib ära Karli juurest põgenedes ja küsib ühe vanainimese käest teed. Paraku see mees saab Liisiga rääkides infarkti. Liis jookseb minema ja vaatab eemalt, kuidas vanainimesele kiirabi kutsutakse. Liis kohtub taas ühe poisiga, kes kutsus neid kõiki kolme kinno, aga kuna Rebekka jäi haigeks ei saanud nad keegi minna. Viimasel päeval hakkab neid jälitama üks asotsiaal. Kui nad lähevad rongiga lennujaama, saavad nad peaaegu trahvi. Sest nad on vales vagunis. Lennujaamas nad leiavad ühe eksinud poisi ja teised lennujaama külastajad arvavad, et nad on lapseröövijad. Nad jäävad poisi aitamise pärast peaaegu lennukist maha. Aga kokkuvõttes leidsid nad, et see reis oli siiski väga hea. Ja nad võiksid ka teinekord reisile minna.
Lendorav Oravat ei maksa segi ajada lendoravaga. Metsas seda vaevalt juhtuda saabki, sest lendorav on meil väga haruldane loom. Ta on säilinud ainult neis paigus, kus leidub ürgmetsa - Alutagusel. Lendoravat tuntakse halvasti ka seepärast, et ta on ööloom ja teda on raske vaadelda. Suurem osa andmeid lendorava kohta Eestis pärineb metsatöölistelt, kes puude langetamise aegu neid loomakesi mahasaetud pesapuu õõnsusest välja näevad ronimas. Mõnikord tuuakse neid metsast kaasa, aga see on juba kurjast, sest lendorav on meil kaitse all, ja kui teataks, kus asuvad lendoravate pesapuud, keelataks seal otsekohe metsaraie. Lendorav on oravast pisem hallikarva loom. Tema kõrvadel ei ole karvatutte, aga saba on temalgi pikk, samuti tarvilik tüürina õhuhüpetel ja pidurina puutüvele või oksale maabumisel. Pesas magades võtab lendorav saba endale peale nagu teki. Kui orav võib puudel liikudes teha kuue-s...
Tudeng tapab liigkasuvõtjast võlausaldaja Aljona kirvega. Kuna ohvri õde Lizaveta satub Raskolnikovile peale, kui tuba verd täis on ning mees ehteid ja muud kallist vara kaasa otsib, on noormees sunnitud ka Lizaveta elupäevad lõpetama. Raamatu peamõte minu silmade läbi oli see, et isegi, kui kuritöö sooritajale ei saadagi jälile ning ta justkui pääseks puhtalt, ei lase inimese südametunnistus rahulikult elada. Hingepiinad jäävad igale poole jälitama, lõhestavad kurjategija täielikult ning panevad viimaks ikkagi üles tunnistama. Ma ei olegi selgusele jõudnud, kas teos mulle meeldis või mitte. Süzee oli huvitav, kuid alguses ei kutsunud raamat üldse lugema. Jõudsin korraga lugeda vaid mõned leheküljed, kuid kuna need olid väga igavad, pidin ennast tohutult sundima, et raamatut käest ei paneks. Mida tekst edasi, seda põnevamaks muutus. Samas valmistasid raskusi mulle ka kõik need vene nimed, mis kippusid segi minema.
Ta üritas varast kinni püüda aga varas oli liiga kiire. Peeter mõtles .et see mees tuleb kindlasti mingi aeg loterii putkasse. Ta läks putka juurde ja hakkas ootama. Natuke aega hiljem tuligi keegi putkasse. Ta näitas oma piletit ja töötaja oli vapustuses. Tundmatu küsis oma raha. Töötaja hakkas talle raha andma. Peeter sai siis aru et see tundmatu oligi seesama varas kes võttis Peeteri pileti. Ta ootas kuni varas sai oma raha käte ja Peeter hakkas teda jälitama. Järsku tuli politsei ja küsis varga käest mis tal seal kotis on. Varas näitas seda raha ja politseinik võttis ta endaga politsei jaoskonda. Raha nad aga jätsid sinna ja Peeter sai oma raha kätte. Ta läks kohe maakleri juurde ja tahtis maja osta. Maakler planeeris kõik ära ja Peeter sai endale väga luklusliku maja. Mõne kuu pärast tal oli kõik olemas. Tal oli naine kellega ta plaanis abielluda. Peeter aga hakkas uhkustama oma rahaga ja ühel päeval rööviti ta paljalks
("Mälestusi Paganinist"). 1830. aasta novembris reis Viini (aasta lõpul puhkes Varssavis Vene ülemvõimu vastu ülestõus). Elulugu 1831. aasta septembris saabus Chopin Pariisi. Teda imetlesid maailma kuulsad heliloojad, pianistid, luuletajad ja kirjanikud. Aastal 1836 tegigi ta lapsepõlve sõbrannale Maria Wodzinskale abielu ettepaneku. Viimane keeldus. Chopini ellu tuli heliloojast kuus aastat vanem naiskirjanik George Sand. Teda hakkas jälitama kopsuhaigus, mis süvenes veelgi olles George'ga Vahemeres asuval Mallorca saarel. 1839. aasta veebruaris saabusid Sand ja Chopin taas Prantsusmaale, helilooja tervis paranes, pühendas end taas loomingule. Elulugu 1842. aastal suri Chopini lähedane sõber Matuszynski. 1844. aastal suri isa. 1846. aastal eemaldus Chopinist tema hingeline tugi George Sand. 1848. aastal võttis kopsuhaige kunstnik ette kontserdireisi Londoni. Pöörus tagasi Pariisi. 1849. aastal 17 oktoober
Ida on elukogenud ja tahtis Aarnet õpetada kuid poisi kangekaelsus ei lasknud tädi õpetussõnu endale talletada ning tädi loobus sellest ja lasi Aarnel olla rikutud. Kuna tädi Ida nõukogude piirid nägid ette et noormees peab olema viks ja viisakas , õppima hästi , korrektne , ei õpi kahtedele ja ei käi väljas tüdrukutega musitamas. Ida suhtumine teistesse oli hea. Mia on neiu kellele on kaasa antud hea joonistus oskus. Maia on just tartusse kolinud ning Aarne hakkab teda jälitama. Maiale meeldis Aarne väga aga kahjuks ei tule nende suhtest midgi välja kuna Aarnele meeldib siiski Eda. Maia on väga enesekriitiline tüdruk. Ta arvab pidevalt et ta pole Aarne jaoks piisavalt hea ja ta arvab ka et ta ei oska absoluutselt joonistada ja tema pildid on koledad. Samuti arvas tüdruk et tema on süüdi Aarne allakäigus ja halbades hinnetes.
· Sodium nitride- NaN · Coupling- liitekoht, ühendamine · Abnormality- ebanormaalsus · Covert- varjatud · Abrasion- hõõrumisjälg, kulumine · cross bit-kivipuur · Absolute value- absoluutväärtus · Database-andmebaas · Abstain-hoiduma · dependable-usaldusvrne · accomplish -saavutama · Domestic- kodumaine · Accumulate- koguma · Epicure- epikuurlane · Acrimonious- vihane, kibestunud · Erupt- vallanduma · Acute angle- teravnurk · ethical-eetiline · Advantage-eelis · Evaporate-aurustuma · Advent- saabumine · Extracellular- rakuväline · Agenda-pevakord · Feedback-tagasiside · akin- sugulane · Fertile-viljakas · Aldehyde- aldehüüd · flank-külg · Alongside- kõrvuti ...
Rooma paavsti toetus. Paganad – rahumeelsed, halvasti relvastatud, treenimatus, ei olnud toetajaid. Ugandi lahing – 1208 Sakslaste esimene sihipärane retk. Põletati maha otepää linnnus, Eestlased tegid omakorda vasturetke latkalite maale. Võnnu piiramine – 1210 a. Eeslaste järjekordne vasturetk. Eestlased kuuldes, et sakslastele tuleb abiväge põgenesid ja sakslased ootamata ära abiväge asusid jälitama ja said lüüa. Ümera lahing – jätk võnnu lahingule. Eestlased tungisid Sakslastele kallale ja sundisid nad taganema. Võitlused aastal 1215-1221:1215 alguses tegid sakslased koos abivägedega suurema sõjakäigu Ridalasse. Toreida vaherahu rikkumist õigustati sellega, et vaherahus olevat osalenud vaid Ugandi ja Sakala. Toimus armutu tapmine ja rüüstamine.Sama aasta kevadel rüüstati Sakalat ja sunniti Lõhavere vanem Lembitu alla andma. Lembitu vabastati
delfi.ee Purjus Vene diplomaat Sergei Suhharev rammis pühapäeval, 6. septembril Narvas politseiautot ja põgenes. Narva politsei sai kodanikelt teate, et Narvas sõidab diplomaatilise numbrimärgiga auto, mille roolis on purjus juht. Vestervalli tänaval õnnestus politseil Vene Föderatsiooni Narva peakonsulaadi konsulnõuniku Sergei Suhharevi juhitud auto peatada. Politsei palus autot juhtinud Suhharevil alkomeetrisse puhuda, millest mees aga keeldus ning minema sõitis. Patrull asus autot jälitama ning mõne aja pärast suudeti diplomaat peatada. Politsei soovitas mehel jääda paigale ning oodata ära konsulaadi esindajad, kes ta turvaliselt koju toimetaksid, kuid Suhharev tagurdas masinaga politseiautole otsa ning lahkus sündmuskohalt. Juhtunu osas algatatakse väärteomenetlus. Välisministeerium leppis Vene saatkonna esindajatega kokku kohtumise, kus päritakse vahejuhtumi kohta aru. Välisministeeriumist öeldi, et politseil on õigusrikkumise kahtluse korral õigus
Et tülikatest kosilastest vabaneda, pöördub Telemachos abipalvega linnaelanike poole. Sealt abi saamata, otsusatb ta minna isa otsima. Lõpuks saab ta teada, kuidas Trooja langes ja jumal Proteuselt saadud viimase teate kohaselt pidavat Odysseus Kalypso juures vangis vaevlema. *Odysseusel on aga kaitsjaid ja üheks neist on Athena, kes palub Zeusil vabastada Odysseus Kalypso käest. *Odysseus ehitab laeva ja seilab 17 päeva merel, kuni Poseidon teda jälitama hakkab. Jumalate abiga pääseb Odysseous ja maabub rannal, kust leiab ta Alkinoosi kuningatütar Nausika. *Alkinoosi õukonnas jutustab Odysseous oma rännakutest. *Alkinoos aitab tal koju pääseda, toimeetades magava Odysseuse ta kodusaarele Ithakale. *Seal peab ta kosilastega võitlema, abiks ka teiste seas Athena. Nende abiga suudab ta kõigist kosilastest jagu saada ja hea pääseb võidule. *Odysseus saab tagasi kangelase väärikuse, naise ja poja.
Raamat „80 päevaga ümber maailma” kutsub lugema kuna terve romaan on algusest peale väga põnev. 4. Kuna oli suvi kui raamatut lugesin, siis läks raamatu lugemine üpris kiiresti. Pean tunnistama, et raamatut oli raske käest ära panna ja näiteks sööma minna. 5. Tegelased selles raamatus on vanaaegsed ehk käituvad väga intelligentselt. Raamatu tegelastest natukene põhjalikumalt: Passerpoutout on Hr. Foggi teener. Konstaabel Fix on pandud Phileas Foggi tema reisi ajal jälitama kuna arvatakse, et Fogg on pangaröövis süüdi, nii teeb ka tema selle seiklusterohke reisi kaasa. Proua Auda on naisterahvas kelle Fogg ja tema reisikaaslased päästsid usutalitajate käest. Raamatu peategelaseks on Hr. Phielas Fogg. Ta on inimene kelle elu on täpipealt paika seatud. Jah, raamatu tegelaste tegevus on usutav kuna nad tegutsevad tavapäraselt sellele ajastule milles toimub raamatu tegevus. 6. Raamat lõppes hästi. Läbi takistuste jõudsid Hr
Ei peetud nõupidamisi ega arutatud asju korralikult läbi. Selle kõige tagajärjeks ongi see, et eestlasi vallutati süstemaatiliselt. Võitluse käigus õppisid eestlased uusi sõjapidamise meetodeid . 1208 aastal Sakslaste esimene sihipärane retk. Põletati maha Otepää linnus, Eestlased tegid omakorda vasturetke latgalite maale. 1210 a. Eeslaste järjekordne vasturetk. Eestlased kuuldes, et sakslastele tuleb abiväge põgenesid ja sakslased ootamata ära abiväge asusid jälitama ja said lüüa. 1219.a. maabus Taani laevastik koos kuninga Waldemar II Lindanise linnuse lähedal. Sinna ehitati Taani linn, Tallinn. Taani oli kõige tugevam vastane, sest kui sakslased ja liivlased olid välja tõrjutud pidas ainult Tallinn vastu mis oli aga taani võimu all. 1220 a. tulid Rootslased kuninga Johan I juhtimisel Lihula linnuse alla. Kui kuningas lahkus ründasid eestlased linnust ja võitsid selle. Eestlaste alad jagati mitme erineva riigi vahel.
Öine mõrv Oli vaikne pime öö. Ilm oli tuulevaikne ja taevas paistis täiskuu. Tundus , nagu Lasnamäel ei elaks kedagi. Kaks tüdrukut tulid õhtul sõbra sünnipäevapeolt. Õige pea hakkas neid jälitama keskealine meesterahvas , kellel oli seljas must pintsak ja jalas teksapüksid , vööl oli tal läikiva toruga summutatud püss. Ta hakkas tüdrukutele järele jooksma. Kui mees oli laskeulatuses , haaras ta oma vöölt püssi. Kõlas kaks summutatud lasku. Tänaval lebas kaks surnud neidu , kuul peas. Mõrvar oli aga jälietult kadunud. Hommikul , kui päike alles tõusis , olid uurijad John ja Toomas juba mõrvapaigal. John pildistas laipadest ja mõrvapaigast pilte
Landeswehr'i sõda. Lätis tegutsevate Saksa vägede juht kindral Rüdiger von der Goltz seadis sihiks kukutada enamlus Venemaal. Lootis sõlmida Vene-Saksa sõjaline liit Antandi vastu. Vene impeeriumi äärealadel tekkinud väikeriigid olid nende vastu. Seetõttu lasi Goltz baltisakslastel Lätis riigipöörde korraldada ning kukutati Ulmanise valitsus. Eestis kasvas viha sakslaste vastu. 1919. a juunis said Võnnu lähedal kokku Eesti ja Saksa eelosad, kes pidid itta taanduvaid enamlasi jälitama. Kuid omavaheline vaen oli liialt suur. Sakslaste edu vallutasid Võnnu linna. 2.etapp: Võnnu lahing. algas sakslaste pealetungiga. Saabusid Eesti varuüksused ning Goltz arvas, et plaan on ebaõnnestunud. Sakslased taandusid. 23.juunil 1919 a marssisid Rahvaväe üksused Võnnu linna sisse. Tekkis kõva sõjavaimustus! RAHU_____________________________________________________________________ Rahvavägi pidi ühe enam sekkuma Venemaal olevatesse sõdadesse. Eesti sõdur seda ei tahtnud.
PõDER MARKUS TOOMSALU P.V.P 6A KLASS Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonnast pärit imetaja Põder on Eesti suurim metsloom. Ta võib kasvada üle 2 meetri kõrguseks ja kuni 3 meetri pikkuseks. Emast põtra nimetatakse põdralehmaks, isast põdrapulliks. Põdrapullil on uhked sarved, mida iga sügis vaja läheb, sest ees ootavad lahingud teiste pullidega. Põdralehmal sarvi ei ole. Põdravasikad on sündides kaetud pruunika titekarvaga. Eestis on umbes 10 000 põtra. Igal aastal kütitakse nendest ära kolmandik, sellele vaatamata põtrade arv ei vähene, sest põtrade juurdekasv on samuti 30% aastas. Põdra välimus Põder on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Vasika...
kes ta on. Ekke Mooris võib ära tunda eesti mehele iseloomulikke jooni laiskus, luiskamine, mitmepalgelisus, memme poolt hellitatud logard jne. Arvan, et kirjanik tahab selle teosega öelda, et võid ju mööda maailma ringi rännata ja kogemusi ja asju saada, aga lõpuks pöördud sa ikka tagasi koju ja taipad, et just siin on kõige parem elada ja olla. Võid ju ära põgeneda millegi eest, kuid see jääb sind jälitama, vaid kogemused võivad muuta inimest ennast. Minule isiklikult meeldis see raamat, leian et see on õpetlik ja paneb ka ennast mõtlema, et kas ikka teha teoks oma plaan peale gümnaasiumi siit põgeneda, vast mitte. Õpilase nimi Klass
laevu. See oli meresõja-ajaloos esimene kord, kui merelt õhku tõusnud lennukit lahingus luureks kasutati. Hipper ja Beatty võtsid kursid üksteise suunas.8 http://media.iwm.org.uk/iwm/mediaLib/26/media-26693/large.jpg (08.12.12) 8 Õun, M. 1995. Lahingud kaugetel meredel 1. Olion, lk 83-84 8 I faas: Ristlejate lahing Admiral Hipper muutis oma kurssi kagusse, et meelitada brittide lahinguristlejad oma peajõudude tulealasse. Admiral Beatty otsustas Hipperit jälitama hakata, et välja selgitada sakslaste üksuse suurus. Kell 15.25 jõudsid Hipperi ja Beatty juhitud lahinguristlejad nägemisulatusse. Saksa üksused olid paremas positsioonis, sest brittide seljatagust valgustas päike ja nende laevade kontuurid olid selgesti eristatavad, kuid sakslased jäid uduse ja pilvise ida taeva varjus raskesti tuvastatavateks.9 Tulevahetus algas kell 15.48. Sel hetkel oli vaenupoolte vaheline distants 8 miili. Kaheteist
sakslased, latgalid ja liivlased, Ugandisse minema. Rüüstati külasid ja tapeti inimesi kuni jõuti Otepää linnuseni. Linnus süüdati põlema, pärast kolme päeva puhkust lahkuti koos oma saagi ja vangidega. Ümera lahing 1210. aastal korraldasid eestlased suurema retke latgalite aladele ja piirasid kolm päeva Võnnut. Kuuldes sakslaste abivägede saabumisest olid nad sunnitud linnuse alt lahkuma, kuid korraldasid jälitama tulnud vaenlastele varitsuse. Vaenlased liikusid Ümera äärde, kus eestlased end metsas peitsid. Toimus eestlaste rünnak, alistati kõik vastased. Madisepäeva lahing Pärast Otepääl olnud võitu, kogus Lembitu kokku umbes 6000 meest, et vallutada Riia linn. Kuuldes eestlaste plaanist, püüti tegutseda kiiresti ja kokku koguti umbes 300o meheline sakslaste, liivlaste ja latgalite vägi. Otsustav lahing toimus 1217. aastal Madisepäeval (21. september) Viljandi
metsapuid palju vähem. Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Vanasti ütlesid jahimehed, et kui lähed karujahile, pane säng valmis, aga kui põdrajahile, siis puusärk. Tõsi, üks jalahoop võib olla juba surmav. Kuid enne rünnakut lingutab põder kõrvu ning põtkib jalaga pinnast üles. See on kindel signaal, et tuleb jooksu panna. Võib olla kindel, et põder ei viitsi vaenlast jälitama hakata. Ohtlikud võivad põdrad olla pulmade ajal augusti lõpul, septembri alguses. Sel ajal kostub metsast põdarapulli mörisev soig. Põdraema kannab vasikat 8 kuud ja toob aprilli lõpul või mai alguses ilmale ühe, harva kaks vasikat. Vastsündinult kaaluvad vasikad 6...15 kg ja on kaetud heleda titekarvaga. Kuid nad kasvavad ruttu, võttes ööpäevaga kaalus juurde kuni 2 kg. Metsast leitud ja koju viidud põdravasika saatus on tavaliselt kurb. Nad
laevastikku, mille tulemusena uputati üks suurest lahingulaevadest Musashi. Jaapani laevastik ümber ja USA 3. laevastikus oletati, et see taandub, aga vastulöögi andsid maal baseeruvad Jaapani lennukid, uputades ühe lennukikandja ja vigastades ristlejat. 24 oktoober Uputati lahingulaev Fuso ja neli hävitajat Ameerika laevastiku suurtükid ning torpeedod tegid Jaapani laevastikule lõpu, uputades kõik laevad peale ühe hävitaja Usa hakkas läb Surigo väina jälitama Jaapani laevatikku, uputades veel ühe ristleja. 25 oktoober USA sai täieliku üllatuse ja ka mürsurahe omanikuks. Raskemad Jaapani laevad asusid Ameerika abilaevu haamerdama. Üks USA lennukikandja koos kahe hävitajaga uputati, aga USA laevad võitlesid vapralt ja pidasid vastu, kuni teiste Ameerika lennukikandjate lennukid appi jõudsid. Nüüd ei pidanud Jaapani närvid vastu ja ta hakkas kartma USA 3. laevastiku uut rünnakut. Sõja Lõpp
Pilatus mõistis Jesuale surmanuhtuluse. Ülempreestril tuli otsus teha ja ta mõistis Jesua süüdi. Kolmas peatükk: Professor palus Berliozil ja Ivanil uskuda saatanasse. Berlioz arvas, et professor on hull ja läks hulluarstile helistama. Natuke aega hiljem jalutas ta minema ning libastus trammiteel , jäi trammi alla ning pea kukkus otsast. Täpselt nagu professor oli ennustanud. Neljas peatükk: Kui Ivan sai Berliozi surmast teada, asus ta kohe professorit jälitama. Ta tahtis välja uurida kas professor on tema surmaga seotud ja kus ta täpselt teadis, et ta täna sureb. Professor põgenes Patriarhi tiigi juurest minema. Ivanil kadus ta varsti silmist. Ta läks järve ujuma ja selle ajaga oli keegi Ivani riided ära võtnud ja jätnud sinna vaid bokserid. Viies peatükk: Gribojedovis asus MASSOLIT- liikmete asutus.Berliozil pidi olema seal koosolek ja kaksteist literaati ootasid teda kannatamatult. Saabus teade, et ta on surnud. Varsti
Nii arutles Rass filmis Mina Olin Siin, mille resizöör on Ilmar Raag. Kui ma seda kuulsin, siis ma hakkasin naerma. Aga kui mõelda, on sellel tõepõhi all. Süütuna ei sure siin ilmas mitte keegi, elu k***b meid kõiki läbi. Filmis räägiti koolipoiss, teismelise Rassi elust. Rass oli 17 aastane noormees, kes elas koos oma tüdrukuga mingis üürikorteris. Raha neil ei olnud eriti palju. Siis Rass läks raha hankima bensiini varastama. Kuid politsei hakkas teda jälitama, ja siis ta sõitis autoga seina, ja ise põgenes. Kui tema ,,tööandja" teada sai, nõudis ta temalt raha. Siis läks Rass oma tüdrukuga baari. Seal keegi tantsis tema tüdrukuga, Rass sai kurjaks, kuigi ta seda välja ei näidanud, ja kutsus tüübi suitsule õue. Seal andis ta talle peksa. Siis ilmus tüübi sõbrad ja mingi boss, Olaf, kes küsis Rassilt miks lõi. Rass vastas et talle ei meeldi kui keegi käperdab tema naist, Olaf ütles lahe tüüp oled
Berlioz kukub trammi alla ning jääb oma peast ilma. Bezdomnõi satub paanikasse, jääb mõtlema ning läheb tagasi tiikide juurde kus teda ootavad professor ja fagott. Professor järsku enam ei oskagi vene keelt. Ta üritab professorit kinni hoida, küsib ka fagoti abi, kuid selgub et fagott on hoopis professori poolel. Nad lahkuvad kolmekesi koos kassiga. Bezdomnõi üritab neile järgi joosta, kuid ei suuda neile järgi jõuda ja kõik kolm lähevad erinevates suundades. Bezdomnõi asub jälitama professorit, kuid kaotab ka tema varsti silmist. Ta läheb otsima teda korterisse, kuid seal leiab ta hoopis väikese tüdruku ja naise vannist. Nüüd saab ta aru et ta kohtus saatanaga. Ta haarab köögilaualt paberist ikooni ja küünla ning jookseb mööda linna kuulutades mis toimunud on. Ta peetakse kinni ja ta satub hullumajja. Professor Woland, Fagott ja Peemot ja Azazello mängivad oma trikke hiljem ka teiste peal
troojalaste kasuks. Kui Patroklos Achilleuse hea sõber saab surma tänu Hektorile siis läheb ka Achilleus sõtta. Achilleus tapab Hektori. · ,, Odüsseia ,, Jumalad saadavad Hermese Kalypso juurde, et vabastada Odysseus. Odysseuse naiselt Penelopelt palutakse kätt arvatakse et Odysseus on surnud. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub lotofaagide juurde ning edasi kükloopide maale, kes tahvad teda ära süüa. Poseidon hakkab Odysseust jälitama, sest ta torkas ta pojal silma välja. Siis sattus ta Aioola saare valitseja Aiolose juurde, kes andis talle pauna, mis hoidis ära tuuli. Odysseus keeldus Kirke joogist. Veel käis ta surnuteriigis ja Sireeni saarel. Odysseus ujus kahe merekoletise vahelt läbi ning sattus Kalypso saarele.Lõpuks jõudis ta koju Ithakale. Võitleb kosilastega, sai tagasi naise ja poja. 3. Kes on Thespis? Kes on Dionysos? Iseloomulikku Kreeka ja Rooma teatrile. Osata neid võrrelda
com/wp-content/uploads/2012/02/3.jpg (04.10.15) Briti tank I maailmasõjas Click icon to add picture http://www.rokkorfiles.com/photos/EM-Aberdeen-2.jpg (04.10.15) Kadunud põlvkond Sõda oli julm Võideldi viimase hinge tõmbeni ning halastust ja inimlikkust ei tuntud Ellujäänutele jäid jubedused meelde igaveseks Sõjas osalenud ei suutnud oma igapäevase elu juurde tagasi pöörduda ning muutusid passiivseks Sõda jäi neid jälitama Kadunud põlvkond Click icon to add picture http://www.irishtimes.com/polopoly_fs/1.1777515.1398785036!/i mage/image.jpg_gen/derivatives/box_620_330/image.jpg (04.10.15) Kasutatud allikad M. Laar, L. Vahtre, Lähiajalugu I (lk 46 – 50) https://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas %C3%B5da (04.10.15) http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu_liis_madisso n/elu_soja_ajal.html (04.10.15) http://www.histrodamus.ee/index.php?
"Mis, kurat, seal oli veel pikem järjekord kui siin!" *** Mihhail Gorbatsov oli rahvasaadikute kongressile hiljaks jäämas ja käskis autojuhti kiiremini sõita. Autojuht keeldus, vihjates kiire sõidu hädaohtlikkusele. Selle peale Gorbatsov vihastus, käskis auto peatada, saatis autojuhi tagaistmele ning asus ise rooli taha. Lausa lendav sõiduk äratas liiklusinspektorite tähelepanu ja üks neist hakkas Gorbatsovi autot jälitama. õige varsti pöördus jälitaja aga tagasi ja kandis ette, et autos istub väga tähtis "nina", mistõttu ta ei julgenud autot peatada. "Kes see siis on?" küsis teine liiklusinspektor. "Ei tea. Kuid autojuhiks on tal Gorbatsov isiklikult." *** "Kas tead, et Breznevil keelati tõstmine ära? Arstid tegid talle selgeks, et enne tervis ei parane ja kui elada tahab, siis loobugu." "Mis ta siis nii ränka tõstis?" "Eks ikka hindu." "Ja mis ta siis veel tõsta tahtis, et arstid ära keelasid?"
Gaskoonlane saatis oma teenri Inglismaale lord Winterile hoiatusega, et mileedi kavatseb Buckinghami hertsogit tappa. Lord Winter püüdis mileedi kinni, kui ta Inglismaale saabus, ja pani ta luku taha. Vastupandamatu mileedi võrgutas aga vangivalvuri, ning sundis teda hertsogile lõppu peale tegema. Samal ajal pages ta ise tagasi Prantsusmaale. Ta maksis kätte d'Artagnanile mürgitades proua Bonecieux'i. Tulivihasena asus d'Artagnan mileedit jälitama. Ta saadi kätte väikeses külas, kus tema üle mõisteti kohut ja määrati tlle surmanuhtlus, mis omavoliliselt täide viidi.
Rünnates nii alt kui ülevalt, viidi linnuse kaitsjad raskesse olukorda. Neljandal päeval kui linnus oli juba peaaegu langemas, saadi teada, et Riiast tuleb abiväge. Võnnu alla jäämine sellises olukorras oleks olnud ohtlik. Eestlased liikusid põhja poole üle Koiva jõe ja jäid peatuma parempoolse lisajõe Ümera juures, nad peitsid end metsa, kus seati end võitlusvalmis. ootamata ära appi tulevaid jõude, asusid võnnulased koos saabunud liivlaste ja latgalitega eestlasi jälitama. 4.0 ÜMERA LAHING Sakslastele ja nende liitlastele jäi mulje et eestlased põgenevad, seega ruttasid sakslaste, liivlaste ja latgalite vägi eestastele järgi. Nad jooksid otse eestlaste peidus olnud väe keskele ning Ümera-äärses metsas tungisid peitunud eestlased ootamatult vaenlastele kallale, rünnak kulges edukalt, langesid mitmed orduvennad, kaotused olid ka liivlaste ja latgalite seas. Sakslased püüdsid esialgu koonduda ümber ordulipu, aga kui abiväed põgenesid, olid
hakata igapäev õhtul kokku saama. Tasapisi ta hakkas aru saama, et Seth varjas ta eest palju asju ja valetas. Ükspäev tuli kooli politsei koos narkokoertega. Keegi klassist vahele ei jäänud kuni jõuti Sethini, tema juures hakkas koer haukuma ja ta kotist leiti tabletid. Ta viidi politseisse. Õhtul läks Liis lastekodusse teda otsima ja leidis ta. Ta sai aru, et Seth valetab talle näkku ning tuli ära. Ta märkas, et teda hakkas jälitama üks must Mercedes. Ta arvas, et Seth on talle mingid narkoärikad järgi saatnud. Ta tegi kõik selleks, et nad teda kätte ei saaks. Sõitis rattaga eest ära ja enne välja ei läinud, kui nad olid lahkunud. Lõpuks sai tal sellest kõigest kõrini ja ta läks Sethi juurde. Seal Seth rääkis talle, et ta ema on surnud ja isa on diplomaat, kes elab Ameerikas. Musta Mercedesega mehed on isa töökaaslased ja sõbrad ning isa tahab, et Seth
Eduard Bornhöhe ,,Tasujas" on kirjeldatud kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahurit piitsutati tihti ja ta põgenes metsa. Piiskop asus teda jälitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas ja tahtis teda piitsaga lüüa.Järsku tuli metsast välja karu ning piiskop hakkas kohe paluma Vahurit, et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nõustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nõustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri, lasi ta enne sulasel tüki maad põlluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta pärast.
lavastas Justine'i süüdi. Koletis pöördub Victori poole palvega, et ta elukale naiskaaslase valmistaks. Victor keeldub ja koletis vannub talle kättemaksu, lubades teadlase elu hävitada. 4) lõpplahendus koletis tapab Victori sõbra Henry Clervali pärast seda, kui Frankenstein rebib puruks eluka lootuse kaaslast saada ja hiljem mõrsja Elizabethi pulmaööl. Pärast isa loomulikku surma vannub Victor koletise kättemaksu, hakates teda jälitama sooviga oma looming tappa. Lugu jõuab lõpusirgele põhjanabal, kus eesmärgist paari meetri kaugusel Frankenstein lahutatakse ta koletisest (jää murdub ja teadlane jääb sellele triivima kuniks märkab kapten Waltoni laeva). Victor sureb laeval mõne aja möödudes närvipalavikku. Kapten Walton juhtub peale, kui koletis jätab oma looja laibaga hüvasti ja avaldab kahetsust oma hävitustöö üle, lubades end tuleriidal surnuks põletada.
11. Meinhardi ja Bertholdi tegevus; Meinhard hakkas ristiusku levitama Väina jõe suudmes olevate liivlaste piirkonnas. 1186. aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ehitati kirik ja kivilinnus. Kivilinnust pakuti liivlastele varjupaigaks. Mõned liivlased lasid ennast ristida. 1191. aastal läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale arvatavasti misjonitööd tegema. Liivlasetele sai peagi selgeks sakslaste plaanid ja nad pesid endid ristiusust puhtaks. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. 13. Rüütlite esimene sissetung eestisse; 1208. aastal algas võitlus Eestimaa pärast. Juhuslikud kokkupõrked olid taanlastega ja sakslastega varem, aga õige sõda algas Ugandis sihipäraselt. Kroonikas mainitakse seda kui vahejuhtumit. Ugandlased olid varastanult Venemaale rännanud sakslastelt kaupa ja sellega nõuti tagasimaksmist. Latgalid õhutasid j...
osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Kuidas oli see mees pärisperemeheks saanud , kui kõik muud Eestlased olid orjad. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahur oli väga tugev. Vahuril sai küllalt et teda kogu aeg piisutati ja ta põgenes metsa. Piiskop asus teda jälitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas, kuid piiskop leidis ta üles ja tahtis teda piitsaga lüüa. Järsku tuli metsast välja karu piiskop kohe paluma Vahurit et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nõustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nõustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri lasi ta enne sulasel tüki maad põlluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta pärast. Tambet ostis
Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Põdra üks jalahoop võib olla juba surmav. Kuid enne rünnakut lingutab põder kõrvu ning põtkib jalaga pinnast üles. See on kindel signaal, et tuleb jooksu panna. Võib olla kindel, et põder ei viitsi vaenlast jälitama hakata. Jooksuaeg on põtradel sügisel, augusti lõpust oktoobri alguseni. Kui pulmaaeg käes, meelitavad põdralehmad oigeid meenutavate hõigetega kohale pullid, kes hakkavad meelitajaid taga ajama ning võistlejaid eemale peletama. Hämarikus toovad pullid kuuldavale mörisevaid hüüdeid, mida jahimehed kutsuvad soigumiseks. Soiguja on teinekord üsna erutatud: trambib närviliselt maad kraapides ringi, puseb noori puid ja põõsaid ning lubab inimesegi üsna lähedale
aastal tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Otepää linnus süüdati põlema 1210. aastal asusid eestlased piirama Mõõgavendade ordu üht tähtsaimat tugipunkti- Võnnu linnust. Peale kolme päeva linnuse ründamist lahkusid eestlased neljandal päeval ootamatult. Nendeni oli jõudnud teade, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. Võnnulased asusid koos liivlaste ja latgalitega eestlasi jälitama Ümera äärses metsas tungisid peitunud eestlased ootamatult vaenlaste kallale. Rünnak kulges edukalt- saavutati võit 1211. aastal piirasid sakslased Viljandi linnuse. Sakslased kasutasid siin esmakordselt Eestimaal kiviheitemasinat. Suutmata viie päevaga kindlust vallutada, alustasid sakslased läbirääkimisi- vanemad sõlmisid piirajatega rahu Eestlased piirasid sisse Toreida linnuse . Peagi jõudis Riiast kohale sakslaste suur
1918 aasta kevadel üritasid balti riigid oma iseseisvust kuidagi säilitada, aga 12. aprill 1918 tuli Lätis kokku baltisakslaste Maanõukogu, mis kuulutas välja Balti hertsogiriigi ja kogu võim pidi minema baltisakslastele. Sama aasta novembrikuus kuulutas Maanõukogu end kõrgeimaks võimuks. Läti sisepoliitiline olukord oli 1919. a. kevadeks kujunenud äärmiselt keeruliseks. Ulmanise poolt juhitaval Läti Ajutisel Valitsusel valitsusel puudus tegelik reaalne võim seadusliku riigikorra sisseseadmiseks ja selle kaitseks. Kunagine lätlaste au ja uhkus - I maailmasõjas sakslaste vastu vapralt võidelnud läti rahvuslikud kütipataljonid olid üle läinud Nõukogude - Vene poolele ja seega puudus neil võimalus iseseisvalt vabaneda Lätit okupeerivatest võõrvägedest. Lõuna-Lätis peremehetsenud sakslased formeerisid enamluse vastu sõdimise vajalikkuse sildi all kohalikest- ja vabatahtlikest riigisakslastest kaks tugevat relvaüksust- Landeswehri ja nn.rau...
Kahjuks on õigust raske mõista inimestel, kes ei ole isegi üdini õiged. Seetõttu tekivad inimestel õigusest erinevad arusaamad. Ühe "õiguse" võit on seega paraku teise "õiguse" kaotus. Kumbki neist pole vale, kuid tekib konkurents, otsides üht ja ainust õigust. Niimoodi vaieldes ja oma õigust taga nõudes jääb tagaplaanile kogu vaidluse tuum - leida kompromiss kahe õigusttäis inimese vahel. Kaotus teeb juristi õnnetuks, närviliseks ning ebaõnnestunuks. See jääb teda jälitama igapäevaelus ning ta elab pidevas kartuses ebaõnnestuda ka oma eraelus, seda niimoodi hävitades. Jurist töötab tihti büroos, kus just algusaastatel tuleb tal jääda tagaplaanile - tal pole võimalust avaldada arvamust, õppides teiste kogemustest, mis on kirja pandud. Ta istub tunde raamatukogudes, ise saamata kogu saadavat õpetust rakendada. Noores inimeses tekitab see tahes-tahtmata depressiooni. Tema suurest, kindlast ja pealtnäha edukast
jutustades loo Pontius Pilatusest. Kahjuks ei mõistnud Wolandit kirjanik Beriloz, kes oma peast ilma jäi trammi alla jäädes. Ivan, nähes seda kõike pealt ning teades, kuidas professor ennustas ette Berilozi surma, hakkab arvama, et Woland ei ole mingi ettekuulutaja vaid mõrvar. Inimese ettekuulutuse järgi ei saa väita, et ta oleks seda teinud. Tuleb otsida vettpidavaid tõendeid, oma arusaamade kinnitamiseks või ümberlükkamiseks. Kuna Ivan otsustas hakata professorit jälitama ei jäänud Wolandil muud üle kui saata ta segastel asjaoludel hullumajja. Poeet ei olnud tegelikkuses paha ja ta ei soovinud halba, kuid tema tegevus segas musta maagia omanikul sooritamast edasisi toiminguid. Saatana sarved olid lihvitud nii teravaks, et tavainimesed nende vastu end kaitsta ei saanud ja nii sattuski üks hea tegelane närvikliinikusse ja teine, kirjanik Beriloz, manalateele. Ainuisikuline
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Krister Erik Roben PÕDER Referaat Juhendaja: Heli Stroom Tallinn 2011 2 Sisukord LK.2 Sisukord LK.3 Sissejuhatus LK.4 Sisu LK.5 Pildid LK.6 Kokkuvõte LK.7 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Valisin põdra, sest ta on eesti suurim loom ja ta meeldib mulle. 4 Sisu Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonnast pärit imetaja. Põder on Eesti suurim metsloom. Ta võib kasvada üle 2 meetri kõrguseks ja kuni 3 meetri pikkuseks. Emast põtra nimetatakse põdralehmaks, isast põdrapulliks. Põdrapullil on uhked sarved, mida iga sügis vaja läheb, sest ees ootavad lahingud teiste pullidega. Põdralehmal sarvi ei...
Pöördvärava juures kuuleb Bezdomnõi pealt naiste juttu, et Annuska olevat päeval oma õlipudeli maha pillanud ning seetõttu Berlioz libiseski. Bezdomnõi läheb tagasi tiikide juurde, kus ootavad teda professor ja Berliozi viirastus (Fagott). Professor aga ei paista enam vene keelest sõnakestki aru saavat. Regent teeb veidi Bezdomnõi kulul nalja ning veidi aja pärast lahkuvad kolm kogu professor, regent ja kass. Poeet asub neid jälitama. Jälitatavad lähevad igaüks ise suunas. Kass Peemot sõidab trammiga! Bezdomnõi asub jälitama professorit, kaotab ta varsti silmist, kuid usub ta asuvat majas 13 ja korteris 47. Korterist leiab ta hoopis väikese tüdruku ning naise vannist, haarab köögilaualt paberist ikooni ja küünla. Moskva jõe ääres usaldab oma riided tundmatule habemikule ning sukeldub lainetesse; tagasi jõudes leiab ta aga vanamehe koos
Jumala olemasolu üle. Nende vestlusse sekkub end konsultandiks nimetav tundmatu, kes tahab Jumala olemasolu tõestada ning alustab selle tõestuseks jutustust Pontius Pilatusest. Kui lugu läbi saab, otsustab Beriloz tundmatust, keda ta välismaa spiooniks peab, miilitsale teada anda. Kuid enne, kui ta telefonini jõuab jääb ta trammi alla ning sureb. Täpselt nagu tundmatu ette oli ennustanud. Sellest ehmub Ivan nii ära, et hakkab tundmatut jälitama. Tundmatuga on vahepeal liitunud ruudulise ülikonna ning katkiste prillidega mees ning hiiglaslik tagakäppadel kõndiv kass. Ivan asub kolmikut jälitama, kuid nii väga, kui ta ka ei üritaks, kaotab ta põgenejad õige pea silmist. Nii ei jäägi Ivanil muud üle, kui juhinduda oma instinktidest ta käib Moskva jões suplemas, jäädes nii oma riietest ilma ning suundub Grobojedovi maja nime all tuntud hoone poole, kuhu oli ennast asutanud MASSOLITI nimeline kirjanike rühmitus
tagant pealt kuulis. Toas kõndisid kaks meest, üks oli umbes viiekümne aastane ja teine oli umbes kahekümne viie aastane noormees. Vanamees oli Lodijärve lossihärra, noormees oli rüütel Kuuno Rainthal. Kuuno rääkis lossihärraga päris tükk aega, jutu lõpuks küsis Kuuno, et kas tema tütrel on juba peigmees, sest ta tahtis ise selleks saada. Jahile läksid rüütel Konrad, Emiilia. Kohe nende kannul ratsutas rüütel Kuuno. Metsas asusid nad jälitama ühte hirve, tagaajamisel sattus Emmi Jaanuse koju viivale teele. Jaanuse maja juurde jõudes oli kõik vaikne. Ta noppis mõne lille. Kui ta oli tagaõue jõudnud nägid ta Jaanust raamatut lugemas. Emmi seletas mida ta siin teeb. Kui nad olid tükk aega rääkinud saabus rüütel Kuuno, Emmi tutvustas neid omavahel. Siis palus rüütel Kuuno et nad minema hakkaksid. Jaanus otsustas minna metsa jalutama. Metsast välja jõudes hakkas paistma küla. Jaanus oli seal juba ammu tuntud.
kadunud, ja ta paiknes endale täiesti tundmatus kohas, Karina eksis ära. Ta leidis raamatupoe, kus talle suruti peale mingit ennustamisraamatut, kuid mingi ratastoolivend krahmas selle talt käest. Karina hakkas haiglasse liikuma. Ta ei pidanud haiglas kaua vastu ja põgenes sealt, ja läks bussipeale, bussijuht tundus väga imelik, ja õudne. Ta ei läinudki sinna, ja hakkas kõndima, ei läinud kaua mööda kui tema taha ilmus poiss ja hakkas teda jälitama. See poiss oli Pärt, ta jälitas Karinat, ses ta tundus nii tema õe Kerli moodi, keda ta on juba aasta aega otsind. Nad olid jõudnud juba kõrge heina sisse, seal kõndis Pärt ees, Karina kasutas võimalus, et Pärdist lahti saada ja jäi ühe kivi taha passima. Kui oli juba kakskümmend minutit läbi tuli ta välja ja läks oma teed. Karina jõudis mingi kraavini, proovis sealt üle minna kuid jäi kinni, ta rius seal kaua ja karjus: "Pärt, Pärt aita mind...". Lõpuks Pärt tuligi, aitas
Kui Sophie võimed said äratatu olid enamus Hekate vägedest surnud. Läbi Sophie kasutas oma võimeid Perenelle ja Hekate, Josh, Scatti ja Flamel võitlesid samuti hästi. Lõpuks olid sunnitud vastasted taanduma aga Dee suutis Maailma Puu oma Jää mõõgaga hävitada koos sellega ka Ülik Hekate. Perenelle suutis keldrist põgeneda. Kui lahing lõppes sõitis Nelik Perenelle soovitusel Nõia juurde. Nad leidsid Dee musta Hummeri ja sõitsid sellega Ojaisse. Dee asus neid jälitama. Ülikud põgenesid ja ka Senuhet. Hekate Varjude riik oli hävinenud. Nõid- esimene Nõid ja Scatty vanaema, kes õpetas Sophiele tuult taltsutama, mis oli kõige võimsam 5 maagiast. Samal ajal oli Perenelle viidud üle vangi, kus teda valvas Sfinks, üks Echidna tütardest, keda kartsid isegi Mustad Ülikud. Perenelle i maagilise võimed ei töödanud tema ligiduses. Nüüd polnud Perenelle il sealt enam pääsu. Nõid andis Sophiele kõik oma teadmised. Josh rääkis samal ajal
kadunud, ja ta paiknes endale täiesti tundmatus kohas, Karina eksis ära. Ta leidis raamatupoe, kus talle suruti peale mingit ennustamisraamatut, kuid mingi ratastoolivend krahmas selle talt käest. Karina hakkas haiglasse liikuma. Ta ei pidanud haiglas kaua vastu ja põgenes sealt, ja läks bussipeale, bussijuht tundus väga imelik, ja õudne. Ta ei läinudki sinna, ja hakkas kõndima, ei läinud kaua mööda kui tema taha ilmus poiss ja hakkas teda jälitama. See poiss oli Pärt, ta jälitas Karinat, ses ta tundus nii tema õe Kerli moodi, keda ta on juba aasta aega otsind. Nad olid jõudnud juba kõrge heina sisse, seal kõndis Pärt ees, Karina kasutas võimalus, et Pärdist lahti saada ja jäi ühe kivi taha passima. Kui oli juba kakskümmend minutit läbi tuli ta välja ja läks oma teed. Karina jõudis mingi kraavini, proovis sealt üle minna kuid jäi kinni, ta rius seal kaua ja karjus: "Pärt, Pärt aita mind...". Lõpuks Pärt tuligi, aitas
15.aprillil ilmus Konventi järgmine Pariisi kommuuni delegatsioon, milles nõuti 22 zirodiini saadiku konvendist kõrvaldamist. Mis ei läinud läbi. Võitlus zirodiinide ja jakobiinide vahel oli kandunud Pariisist provintsidesse. Osutus, et Lõuna-Prantsusmaal olid zirodiinid kohaliku kodanluse ja ametnikkonna seas kindlas ülekaalus, aprilli lõpus võtsid zirodiinid koos föjaanidega võimu üle Marsailles's [mahr-sei]. Konvendi komisjon kihutati minema ining hakat jälitama jakobiine, Toulonis [tuu-loh] liitusid zirodiinid rojalistidega ja panid toime kontrrevolutsioonilise pöörde. Jakobiinlik munitsipaliteet aeti minema ja jakobiinide juhid vangistati. Zirodiinid olid ammu märganud, et nende kukutamiseks valmistatakse ette ülestõusu ning nende seas ei leidunud kedagi, kes otsustavail päevil oleks juhi ossa asunud. Võimatu oli revolutsiooni paigal hoida. Kõik lootused pandi sellele, et Konvendis olid zirodiinid enamuses ning seega oli võimatu neid
LIIVIMAA RISTISÕDA.. ..sai alguse sellest, kui Berthold pühitseti Üksküla piiskopiks. Kuna eestlased hakkasid järjest rohkem sakslasi umbusaldama, ei tahtnud ka Bertholdi piiskopina vastu võtta. Kuid Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlasi jõuga alistuma sundida. 1198 saabus Ükskülasse 1000-meheline sõdijate vägi, kus toimus lahing, milles Berthold hukkus. Miks toimus selline pööre ? *Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis taastada oma liidripositsiooni Põhja-Euroopas. *Saksa kaupmehed olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe äärde. *Ka Saksimaa ja Vestfaali rüütlid olid ristisõja poolt, sest neis piirkondades oli juba ammu ristisõjast juttu olnud ja paljud rüütlid olid andnud juba varasemalt sõtta mineku tõotuse, mis vajas nüüd lunastamist. *Ka Liivimaa tsisterlased olid ristisõja poolt. Isikud Berthold - Kui Meinhard suri, sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold 1196. aastal. Meinhard - Esime...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
