Teiseks kaunistamise viisiks oli kuuma helme inkrusteerimine klaasikildudega. Nii kanti klaashelmestele ringide, tilkade, spiraalide ja isegi inimmaskide kujulisi mustreid. Egiptus säilitas klaasivalmistamise keskuse kuulsuse kuni meie ajaarvamise alguseni. Seal valmistatud klaastooted ja helmeid eksporditi paljudesse teistesse riikidesse. Järk-järgult hakkas klaasi valmistamine levima ka Idamaades ja Euroopas. Egiptuse väärisesemed on alati võlunud oma salapäraga. Vana-Egiptuse juveelikunsti ei ole siiani suudetud ületada ei tehnika ega kunstilise väljendusrikkuse poolest. Selle inimkonna kultuurihälli ehtekunst ongi pannud alguse meie tänapäeva juveeli- ja pärlipunumisekunstile.
Renessanss ja humanism tekkisid Vahemeremaade linnriikide tugevnemisel. Sealsed monarhid tahtsid üksteist üle trumbata ning seetõttu väärtustasid kunste, arhitektuuri ja juveelikunsti aga tähtis oli ka enda alluvuses hoida arste ja advokaate. Seetõttu tekkisid suured haritlaskonnad, kes olid vastuvõtlikud kultuuriuuendustele. Renessanssi all mõeldakse antiikkultuuri juurde naasmist. Renessansiaja teadlased väärtustasid eelkõige loodusteadusi, aga ka matemaatika tähtsust. Looduse uurimine pidi rajanema vaatlustel, katsetel ja nendest tehtavatel järeldustel. Väga tähtis oli ka vanakreeka ja ladina keele tundmine.
07, arhitektid Nikolai Vassiljev ja Aleksei Bubõr). hotell "Astoria" Peterburis , arhitekt F. Lidval (1870 1945), Kolmandal perioodil (1910 17) muutub lõhe kahe eelpool mainitud suuna vahel äärmuslikuks : osa hooneid on rangelt geomeetrilised, ratsionaalsed, osa järgib täienisti vanu stiile. endine Mertensi kaubamaja Nevski prospektil Peterburis. 3.Mille poolest paistab silma Rene Lalique looming? René Lalique oli suurim revolutsionäär juveelikunsti alal. 1894 esitas ta esimest korda oma ehteid näitusel ja juba 1897 sai ta oma loominu eest ordeni. Lalique'i looming oli täiesti sõltumatu sotsiaalsetest tellimustest ja ta lõhkus kõik senised traditsioonilised disaini reeglid. Ta ehted olid rohkem kunsrtiesemed kui ornamendid.Kasutas igasugu materjale poolvääriskive nende värvide, mustri ja pinna, mitte odavuse poolest. Ta kasutas ka erinevaid metalle, samuti oonüksit, kristalli, emaili, klaasi, merevaiku,
BAROKK JA ROKOKOO 17. JA 18. SAJANDI ARHITEKTUUR Juba 16. sajandi II poolest hakkasid kunstis avalduma püüded, kus renessansi tasakaalustatud vormikõnesse tungisid liikuvamad vormid. See pööre oli eeskätt tingitud ajajärgu elutunnetuse muutusest, sest heitlus vastuoluliste jõudude vahel, mõjutaski kogu ajastu hingelaadi, tuues esile hoo, kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpus Itaalias välja kujunenud stiil saab nimetuseks barokk ( algselt oli juveelikunsti termin, sai 18. saj.tollase arhitektuuri pilkenimetuseks; kõigi 17. ja 18. saj. kunstide stiili üldnimetusena kasutatakse seda alates 19. sajandist ). Barokk arenes jõuliselt peamiselt feodaalkatoliiklikes maades, kus tema tundeküllast jõudu kasutas ära katoloiku kirik, levides eeskätt Itaalias, Hispaanias, Flandrias, Austrias, Lõuna-Saksamaal. Hispaanlaste kaudu jõudis barokkstiil Lõuna-Ameerikasse ( seal nim. seda hispaania stiiliks.). Barokistiili võidukäigule andsid oma
suurmeistril oli teose loomulik ja vältimatu koostisosa, muutus matkijate käes pealiskaudseks ja jõuetuks. Seetõttu on sõnadel "manerism" ja "maneristid" hilisemal ajal olnud halvustav kõrvalmaitse. Manerism oli üleminekuperioodiks renessansilt barokile ka aiakunstis. Oluline oli ka pettumus renessansi üle, mis lõi põhialuse manerismi tekkeks ning renessansist eemaldumiseks. BAROKK - kerkis esile samuti Itaalias 16. saj lõpul, algul oli see juveelikunsti nimetus. 18. saj kujunes pilkenimeks arhitektuuri kohta. (It. k barocco - 'eriskummaline', 'veider'). Barokk rõhutas, et elu - see on eelkõige liikumine, ja ehkki äärmusliku dünaamikaga mõnikord üle pakuti, oli barokkstiil loomulik täiendus renessansile. Levis Itaaliast üle kogu Euroopa, ent eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Hispaania, Flandria ja osaliselt Prantsusmaa). Igal maal omandas barokkarhitektuur
annaabi.ee 
