Hiljem on hoone pikka aega olnud kasutusel raudtee võõrastemajana. (1) Reisijatehoone ja Imperaatoripaviljoni vahele jääb suurte kaarakendega markeeritud katusealune ehk galerii (39 meetri pikkune), mis erinevatel aegadel on leidnud kasutust suvekohvikuna. Selle jaamahoone osa algne tähendus pole teada, kuid võib arvata, et seda kasutati ooteplatvormi laiendusena. 1950. aastatel ehitati väike osa katusealusest juurviljaladude tarbeks kinni. (1) Kõige ainulaadsemaks osaks Haapsalu jaamahoone arhitektuuris on umbes 216 meetri pikkune kaetud perroon. See 20. sajandi algul ehitatud raudteejaama katusealune perroon oli pikim Euroopas. Perrooni erakordne pikkus oli 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Vene impeeriumi raudteedel omane üksnes tähtsamatele jaamadele. Seda arvestati pikima reisirongi pikkuse järgi ja see võis küündida kuni 120 süllani, mis meetrites tegi ligikaudu 256
Kristus jutlustas ligimesearmastusest ja sotsiaalsest võrdsusest, ent ajalooliselt oli kristlik religioon tegelnud pigem õpetuslike küsimustega ning lootnud heale äraelamisele suhetes riigiga. Seega oli kommunistide suhtumine kirikusse väga negatiivne. Pärast enamlaste võimule tõusmist algas totaalne võitlus religiooni vastu, mis kestis kuni Nõukogude aja lõpuni. 1930. aastaiks oli 50-60% Nõukogude kirikutest suletud, kirikute ruume kasutati mitmesugustel otstarvetel, näiteks juurviljaladude või võimlatena. Suursugune Moskva Lunastaja Katedraal õhiti Stalini ajal ning Hrustsovi ajal rajati sinna suur välibassein. Tugev usuvastane liikumine jäi 20-30ndatesse, loodi ka Elava Kiriku liikumine, mis pidi kirikuelu reformima. Olid tegelikkuses kommunistliku riigivõimu käsilased, kes püüdsid kirikut veelgi enam ebastabiliseerida, näiteks nõudes kirikult väärisasju ja sundides patriarhi tagasi astuma
annaabi.ee 
