nõudlused on põhimõtteliselt samad. 2. Otsene (interferents)/kaudne(ekspluatatsioon). Kaudne esineb enamasti taimede puhul. 3. Tarbimiskonkurents/ruumikonkurents. Tarbimiskonkurents on olukord, kus organism on võimeline hankima ressursse ruumi eri kohtades; tarbib seal, kus ressurssi on. Ruumikonkurents esineb enamasti taimede puhul, aga ka loomadel konkurents kudemis-, pesitsus- ja talvitumiskohtade pärast. 4. Taimedel maapealne/maa-alune ehk võsu/juurkonkurents ehk valgus/toitainetekonkurents. Mida rikkalikum on muld, seda suurem on taimede võsukonkurents. 5. Difuusne konkurents- kõikide konkurentsitüüpide kogumõju kogusumma. Konkurentsi komponendid: konkurente mõju ja konkurente vastus. Eristatakse liiki, mille mõju uuritakse (naaberliik) ja liiki, millele mõju uuritakse (fokaalliik). Konkurentsi komponendid: mõju ja vastus (vt. küsimus 6). 4. Konkurentsi uurimise meetodid. Konkurentsi intensiivsus
Nad olid keskmiselt 50% lühemad esimese kasti tomatitest, 34% lühemad teise kasti tomatitest ja 40% pikemad neljanda kasti tomatitest (Lisa 1, Lisa 2, Lisa 4) Neljandas katsekastis kasvanud taimed olid kõige nõrgemad. Nende vahel toimus ka suurim konkurents, mille tõttu kasvasid taimed päris lühikeseks ja elujõutuks. Mitmel taimel jäi kasv pidama ning õisi ega vilju ei moodustunud ühelgi taimel. Eriti lühikeseks jäid kasti keskel paiknevad taimed, mille vahel toimus suur juurkonkurents. Nad olid keskmiselt 70% lühemad esimese kasti tomatitest, 60% lühemad kolmanda kasti tomatitest ja 40% pikemad neljanda kasti tomatitest (Lisa 1, Lisa 2, Lisa 3) 11 Haigusi taimedel ei esinenud. See võis olla tingitud katse ajal olnud sobivast kliimast, mis oli suhteliselt päikeseline ja piisavalt soe ning sellest, et katsekastid asetsesid teistest taimedest üsna eraldatuna.
näiteks lehetäi, metskits, jänes ja taimed. Konkurents -/- Kahjulik mõlemale osapoolele. Eristatakse liigisisest või liikidevahelist konkurentsi, keskkonnaressursside või vastassugupoole pärast. Taimedel on näiteks juurkonkurents (vee ja toitainete pärast) ja võrakonkurents (valguse pärast). Peamise toidubaasi järgi jagatakse loomad herbivoorideks (taimtoidulised), omnivoorideks (segatoidulised) ja karnivoorideks (lihasööjad, kiskjad).Aine, energia ja info on omavahel tihedalt seotud. 5. Abiootilised tegurid. Abiootilised on eluta looduse tegurid, biootilised eluslooduse poolt avaldatavad
nendeil parkide rekonstrueerimise käigus. Sellisteks tarvet ega mõju alleena. Pealegi on suurte puude 19 vahele istutatud noorte puude kasvutingimused alleepuude võrad surutakse ühepoolseks – mõis- sedavõrd halvad (kasvukoha ebapiisav valgusta- tagi pargiteede kohale kokku, sest tee kohal on tus ning olemasolevate puude juurkonkurents), ruumi. Ühepoolne võra aga on riskifaktoriks. et istutatud noored puud jäävad kiratsema. Alleed toob uuesti esile nende tausta puhtaks Alleede uuendamise võimalused. raiumine ümbritsevast puistust ning võsastu- • Säilitada vanu alleepuid nii kaua kui vähegi või- mist väldib regulaarne trimmerdamine. Kui aga
Liigisisene konkurents võib olla sümmeetriline (mõlemad kannatavad võrdselt, proportsionaalselt oma võimekusele) või asümmeetriline (üks saab kasu, teine palju kahju). Maapealne konkurents e võsukonkurents e valguskonkurents. Konkurents tekitab väga suured massi erinevused asümmeetriline. Valgus on ühesuunaline ressurss, seda on võimalik varjata. Väga väike algedu võib viia väga olulisele konkurentsi eeliseni. Asümmeetrilise korral on hierarhia. Juurkonkurents e maaalune e toitainete konkurents. Kõik kannatavad ühe all sümmeetriline. Juurtega ei saa varjata mullatoitu, seega seal algedu ei osutu otsustavaks. 16. Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus; Konstantse saagi seadus põllukultuuride seadus - istutamistihedust saab muuta ilma, et saagikus muutuks. Eeldused: 1. Summaarne lehepind [L] maa pindala kohta on konstantne. (Erinevates tingimustes erineb). L = const; ühe
annaabi.ee 
