bmp' on erinevad failid. Punktiga algavad nimed on peidetud. Puudub faili laiendi mõiste, punktid on samuti nime osa. Nimede sees tuleb hoiduda märkidest: &;|*?`"'[]()$<>{}%!#@ Lisaks failidele võivad kataloogis olla veel viidad (link) teistele failidele. Kataloogide eraldajaks faili täisnimes on kaldkriips '/', näiteks: /home/htg/a5/a5marge/referaadid.doc.1 Samuti puudub kettaseadmemõiste kõik failid asuvad ühises puus. Faili täisnimi algab alati kaldkriipsuga, mis tähistab juurkataloogi. Failide juurdepääsuõigused Teine tähtis mõõde Ubuntu failisüsteemis sisaldab endas infot selle kohta, kas faili on lubatud lugeda (read, r), kas faili tohib muudatusi salvestada ja kustututada (write, w) ning kas seda faili tohib käivitada ja otsida (execute, x). Need kolm õigust määratakse iga taseme jaoks omanik (user), rühm (group) ja ülejäänud (others). Õigusi saab muuta faili (kataloogi) omanik ja süsteemi administraator.
number, klastriahelat lõpetav klaster, riknenud klaster, reserveeritud klaster, kasutamata klaster. Kahe identse tabeli mõte on selles, et kui esimene rikneb, on võimalik kasutada teist. Üldiselt tuleb FAT #2 kasutada harva. Juurkataloog. Sisaldab infot juurkataloogis paiknevate failide ja kataloogide kohta. FAT12 ja FAT16 puhul omab fikseeritud suurust, mis piirab failide ja kataloogide hulka. FAT32 puhul nimetatud piirang puudub ja Juurkataloogi algus on sisuliselt Andmesektori algus. Andmed. Selles piirkonnas asuvad failid ja kataloogid. Piirkond on jagatud eelmääratletud suurusega klastriteks, millele viitab FAT #1 ja FAT #2 tabel. Failipaigutustabel Partitsioon on jagatud identseteks klastriteks, mille suurus varieerub kasutatava FAT failisüsteemi piires. Iga fail hõlmab üht või enamat sellist klastrit, seega võib mitut klastrit
(Algajatele) 1 Draiveritel ei ole tähti, nel on ühenduskohad Esimene asi kindlasti mille otsa Windowsist Linuxsise tulnud inimesed komistavad kohe on failisüsteem, mis ei ole märgitud tähtedega , nagu seda on Windowsis. Selle asemel on ainus root failisüsteem tähisega ,,/", mida võib võtta kui C: drive, mis on kõige üleval failisys i sümboliks. Disketi Analüsaator näitab kätteantud failisüsteemi kautust ja paigutust Linuxi alustest uusi kaustu kõvakettal juurkataloogi failisüsteemide sees. Sa märkad, et ühendades arvutisse UBS võtme, see märgitakse ära aadressireana: "/media/partition-name". See omab ka rohkem mõtet, sest Linuxis on üherealine failisüsteem, mis algab juurkataloogist (,,/" või ,,slash") ja kõik muu asub selle all. Näiteks kasutaja failid lähevad kodu kataloogi /home (,,slash home"). Mis tähendabki seda, et kui sa tahad oma kasutaja failid hoida eraldi diski või
bmp' on erinevad failid. Punktiga algavad nimed on peidetud. Puudub faili laiendi mõiste, punktid on samuti nime osa. Nimede sees tuleb hoiduda märkidest: &;|*?`"'[]()$<>{}%!#@ Lisaks failidele võivad kataloogis olla veel viidad (link) teistele failidele. Kataloogide eraldajaks faili täisnimes on kaldkriips '/', näiteks: /home/htg/a5/a5marge/referaadid.doc.1 Samuti puudub kettaseadmemõiste kõik failid asuvad ühises puus. Faili täisnimi algab alati kaldkriipsuga, mis tähistab juurkataloogi. Failide juurdepääsuõigused Teine tähtis mõõde UNIX'i failisüsteemis sisaldab endas infot selle kohta, kas faili on lubatud lugeda (read, r), kas faili tohib muudatusi salvestada ja kustututada (write, w) ning kas seda faili tohib käivitada ja otsida (execute, x). Need kolm õigust määratakse iga taseme jaoks omanik (user), rühm (group) ja ülejäänud (others). Õigusi saab muuta faili (kataloogi) omanik ja süsteemi administraator.
Käsk usermod muudab kasutaja seadeid. Lipuga -aG sudo lisatakse kasutaja gruppi sudo student@server:~$ sudo usermod -aG sudo klaus Kontrollime, kas klaus saab käivitada käsklusi läbi sudo . Logime sisse kasutajana klaus ja käivitame käskluse ls . student@server:~$ su - klaus Password: klaus $ sudo ls [sudo] password for klaus: klaus Kuna klaus ile ei ole loodud kodukataloogi, kuvatakse juurkataloogi ( / ) sisu. Logime välja kasutajast klaus . Nüüd käitume taas kasutajana student . $ logout student@server:~$ Gruppi ssh-access ei eksisteeri. Loome selle. Käsk groupadd loob uue grupi. student@server:~$ sudo groupadd ssh-access Lisame kasutajad klaus ja lotte gruppi ssh-access . student@server:~$ sudo usermod -aG ssh-access klaus student@server:~$ sudo usermod -aG ssh-access lotte Käsk id näitab meile kasutaja kohta tema UID (user
paigaldada Ubuntu, mis kustutab kettalt kõik eelnevad failid või „Midagi muud“ variant, kus kasutaja saab luua kettajagusid ise. Viimane variant ei ole soovitatav algajatele Linuxi 6 maailmas. Demonstratsiooni eesmärgil valime hetkel ise kettajagude loomise. 4) Järgnevas aknas oleme jõudnud ise kettajagude loomise juurde, Linuxi süsteemidel on vajalikud kodukataloog (/home), juur (/) ning swap. Üldjuhul peaks juurkataloogi maht olema 16-30GB. Swap’i maht peaks olema 1-1,5 korda arvuti mälust (RAM) ning kodukataloog (/home) kõik ülejäänud arvuti kõvaketta mahust. Et neid jaotusi luua, tuleb vajutada „Uus kettajaotustabel“ peale, kus luuakse uus kettajaotus. Seejärel tuleb see lähtestada. Juurkataloogi tüübiks on ext4, swap on eesti keelses versioonis „saaleala“. 7 Kodukataloogi tüübiks on samuti ext4
nakatamata. Algkäivituse ajal võib Stoned suvalisel hetkel kuvada teate, mis enamasti näeb välja järgmine: "Your PC is now Stoned!" või: "Your Computer is now Stoned." Pärast seda kui Stoned on mälus residentne, nakatub iga kopeerimiskaitseta ketas süsteemi lülitumisel. Nakatamisel lükkab Stoned õige boot-sektori (sektor 0) sektoriks 11 ja kopeerib end sektorisse 0. Kuna 11. sektor on tavaliselt 360Kb 5¼'' flopi juurkataloogi osa, siis kõik failid, mille kataloogi kirjed asuvad selles sektoris, on määratud kaduma. Mõnede DOS-i versioonide korral on 11. sektor osa failipaigutustabelist (FAT) -seega ketta FAT rikutakse. Kui Stoned nakatab süsteemi kõvaketast, siis kopeeritakse master boot sector uude kohta, milleks enamasti on side 0, cyl 0, sector 7. Viiruse enda koopia tehakse aga master boot sector-i endisse kohta side 0, cyl 0, sector 1. Juhul kui kõvaketas oli
rühmitatakse need kaustadesse, et oleks lihtne kettalt vajalikku faili leida. Kaustas võivad olla dokumendid, programmid, teised kaustad (alamkaustad, subdirectory) ja kiirkorraldused (shortcut), mis sisaldavad viiteid eeltoodutele. Teek (library)- infoobjektide (failide, objektmoodulite, makrode) kogu. Faili täisnimi koosneb aadressist ja failinimest. Faili aadress omakorda koosneb kettaseadme nimest ja teest e. otsingurajast (path). Absoluutne tee algab juurkataloogi märgiga (langkriips ), millele järgnevad langkriipsuga eraldatud kõikide kataloogide nimed, mis tuleb failini jõudmiseks läbida. Faili nimi koosneb pärisnimest ja laiendist. Olenevalt operatsioonisüsteemist võib faili pärisnime pikkuseks olla kas 1-8 sümbolit (DOS) või siis kuni 255 sümbolit (Win95). Win95-s võib failinimi sisaldada ka tühikuid ja täpitähti. Laiend on 0-3 sümbolit pikk ja määrab ära faili tüübi. Faili pärisnimi ja laiend on üksteisest punktiga
css" rel="stylesheet" type="text/css" />
ei ole kasutajatunnust). Süsteemi administraatori kasutaja-tunnuseks on root. Unix-i failisüsteem Unix-i failisüsteem on hierarhiline, puukujuline. Kõige alguses on juurkataloog (peakataloog) / ja edasi tulevad alamkataloogid. Tavakasutajate jaoks on nende kodukataloogid (home directory), mis luuakse kasutajatunnuse tegemisel ja mis asuvad olenevalt arvutist kataloogis usr, home vms. Kodukataloogi nimeks on kasutajatunnus. madli.ut.ee - /home/"kasutaja" math.ut.ee - /home/"kasutaja" Juurkataloogi võib faile ja alamkatalooge teha süsteemi administraator. Root määrab ka ära, kes milliseid katalooge kasutada võib. Tavakasutaja jaoks on mõeldud tema kodukataloog, kuhu ta võib faile ja alamkatalooge luua. Kettaruumi maht, mida tavakasutaja kasutada võib, on piiratud (vaadake käsu quota seletust). BSD BSD (Berkeley Software Distribution) on otseselt AT&T Belli laborite UNIX-ist põlvnev kaasaegne vabatarkvaraline operatsioonisüsteem. BSD arendamist alustati 1970-
Struktuur peab võimaldama: 1. lisada juurde uusi faile, ilma et tekkiks vajadus vanu ringi grupeerida või nimetada; 2. leida kiiresti vajalikke faile, et neist moodustada erinevatele sihtgruppidele sobivaid konspekte. 53 3.3.1 Juurkataloog Konspekti aadress peab olema võimalikult lihtsalt tuletatav. Näiteks www.audentes.ee/pj või www.audentes.ee/pm. Eestikeelse konspekti juurkataloogi nimeks on mõistlik valida PJ (hoolimata sellest, et see võib seostuda personalijuhtimisega) ja PM reserveerida sama konspekti inglisekeelse versiooni jaoks. Konspekti prototüüp asubki esimesena mainitud aadressil. 3.3.2 Avavaated Konspekti erinevatele menüüdele on soovitav luua eraldi kataloogid. See lihtsustab aadresside käsitsi sisestamist juhul, kui järjehoidjad on kadunud. Põhivaadete alamkataloogid on: …/pj/faasid …/pj/gymnaasium …/pj/valdkonnad …/pj/graafik
google.com. Palja domeeni probleem Google App Engine aplikatsiooni pihta ei ole võimalik suunata ,,paljast" domeeni, näiteks minudomeen.ee, vaid ainult alamdomeeni nagu www'minudomeen.ee. Põhidomeen peab seega asuma kuskil mujal ja kui kui selle poole pöördutakse, peaks see suunama automaatsel kasutaja ümber www domeeni peale ehk siis Google serveritesse. Juhul kui tegu on Apache serveriga, millel on moodul mod_rewrite aktiveeritud, saab seda teha lihtsa .htaccess failiga. Domeeni juurkataloogi tuleks tekitada fail nimega .htaccess ning sisestada sinna järgnev sisu: Options +FollowSymLinks RewriteEngine On RewriteBase / RewriteCond %{HTTP_HOST} ^minudomeen.ee$ [NC] RewriteRule ^(.*)$ http://www.minudomeen.ee/$1 [R=301,L] HTTPS probleem Google App Engine ei võimalda hetkel oma domeeni kasutajatele HTTPS ühenduse tuge. See tähendab, et kui on vaja teha HTTPS ühendusi, tuleb need teha alati https://app_id.appspot.com
Ats Miisu Siiri Miisu Siim Miisu Mari Miisu Juku Pauka Kati Pauka Mati Pauka Ats Pauka Siiri Pauka Siim Pauka Mari Pauka Seos sama tabeliga Esimese hooga võib tunduda imelik, miks peaks olema vaja siduda tabelit iseenesega. Aga rakendusi kirjutades tekib selliseid seostamiskohti üllatavalt palju. Näiteks kui kataloogid on kataloogipuus, siis seda struktuuri saab tabelisse salvestada nii, et iga kataloogi puhul kirjutatakse eraldi tulpa tema ülemkataloogi ID. Ning juurkataloogi puhul see arv näitab iseenesele või ei näita kuhugi. Samuti foorumi kirjade puhul, kui tahetakse meeles pidada, milline kiri millisele vastab. Siin aga vaatame, kuidas seos sama tabeliga toimub sünniaastate kaudu. Esialgu koostatakse päring, kus näidatakse kõikide laste paarid nendega samal aastal sündinud lastega. Et saaks tabelit iseenesega seostada, tuleb tabelist teha päringu ajaks kaks koopiat. Nii nagu sai päringus tulpasid ümber nimetada, nii saab ümber nimetada ka tabeleid.
annaabi.ee 
