Sellel harjutusel on mitu varianti, sooritada tuleb harjutust nii reketi ees- kui tagakäelöögi poolega. Palli põrgatamine, pärast iga põrgatust reketil lastakse pall maha kukkuda; palli põrgatamine reketil; palli põrgatamine vastu maad; palli põrgatamine vahelduvalt ees- ja tagakäelöögi poolega. Pärast põrgatamisharjutusi asutakse löökide õppimise juurde. Esimesteks harjutusteks on löögiliigutuse ,,kuiv" imiteerimine, järgmiseks juurdeviivaks harjutuseks võiks olla palli löömine enda etteviskest. Palli hoitakse vaskus käes, vise 2m kõrgusele, samal ajal alustatakse reketi viimist taha ning seejärel löögi sooritamine maast üles põrganud palli pihta. Järgmiseks harjutuseks sobiks palli etteviskamine paarilise poolt. Paariline viskab palli 6-8m kauguselt ette nii, et see põrkab lööja reketi ulatusse. Lööja ülesandeks on tabada palli reketi
tõusu. Eriti sarnaseid harjutusi nimetatakse matkimis- e. imiteerivateks harjutusteks, kus põhiharjutust sooritatakse osaliselt (suusatamine keppideta) või muudetud tingimustes (suusatamine saepurul või tehiskattega rajal, rullsuusatamine, keppidega imitatsioon tõusul). Kogu suusatehnika õppimisel on oluline arvestada üksikute liikumisviiside õpetamise järjestatust. Alustatkse lihtsamatest. Mõni viis tervikuna (sammuta paaristõuge) või selle osa on juurdeviivaks harjutuseks järgmiste, keerukamate liikumisviiside õppimisel. Eriti vajalik on sobivate juurdeviivate harjutuste leidmine ja kasutamine nende õpilaste juures, kes rühma keskmisest tasemest maha kipuvad jääma. 5. Suusatunni läbiviimine 5.1. Suusatunni plaankonspekt. Igaks tunniks on kasulik koostada tunni plaankonspekt (tunni tööplaan). Eriti vajab konspekti algaja õpetaja. Konspekti koostamine tähendab tunni