tõlkimine on allika esmane töötlemine ja teksti tõlgendamine, selle mõtte avamine ja sõnadele sisu andmine. Ka keel ise on pidevas muutumises. Erinevusi on võib näha Liivimaa Henriku kroonika või Balthasar Russowi kroonika erinevate autorite eestindustes.24 Dokumentide tõlkimine ja tõlgendamine eeldab kultuuriruumi tundmist, selle puudumisel on vead kerged tulema. Dokumentide publitseerimisel on omad reeglid,25 millest küll alati väga rangelt kinni ei peeta. Väljajätted, juurdekirjutused ja parandused tuleb tekstis ära märkida. Reeglina esitatakse dokumendid originaali sõnastuses. Parandatakse ilmsed kirjavead ja mõtte selgemaks väljatoomiseks pannakse kirjavahemärke. Täiesti lubamatu on akadeemilistes väljaannetes algteksti suvaline muutmine, tänapäevastamine ja ümbertegemine parema loetavuse huvides. 21 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 121 22 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 121 23 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 118 24 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 124
lepingudokumendis endas või olla lepingu eraldi osaks (VÕS § 35 lg 3). 4. Eraldi läbiräägitud tingimus – VÕS § 35-45 ei kohaldata nende tüüptingimuste osade või sätete suhtes, mis on poolte vahel eraldi läbi räägitud. Otsustavaks kriteeriumiks on küsimus, kas kasutaja on andnud teisele poolele reaalse võimaluse tingimuste osas läbi rääkida ja nende sisu reaalselt mõjutada (nt tekstimuudatuse juurdekirjutused jne). Tehtavad muudatused peavad muuyma sätte olemust sisuliselt ja mitte piirduma vaid vormiliste täiendustega. Erandid: - VÕS § 36 lg 1: tüüptingimuste kohta sätestatut ei kohaldata lepingutele pärimis- ega perekonnasuhete valdkonnas ning lepingutele äriühingute, muude juriidiliste isikute ja seltsingute ssutamiseks ning nende juhtimise korraldamiseks, samuti lepingutingimustele, mis põhinevad seaduse imperatiivsetel sätetel.
annaabi.ee 
