nende rahavoogude hindamisel, mis tekivad, kui projekt vastu ei võeta. On ilmselge, et otsuse usaldatavus sõltub rahavoo mõõtmise täpsusest ja finantsjuht vastutab selle eest, et arvutustes kasutatavad näitajad oleks korrektsed (turundus jt.osakondade vaheline koostöö). Üldjuhul võib projektide rahavood jaotada kolme rühma: 1) esialgsed kulud 2) juurdekasvulised rahavood kogu projekti kestel 3) lõpetav rahavoog. Kokkuvõte juurdekasvulise rahavoo kujunemisest Esialgsed kulud 1. Varade soetusmaksumus 2. Väljaminekud, mida ei kanta kuludesse (nt. investeeringud käibekapitali-suurenenud tootmisvarud; müügi organiseerimine) 3. Täiendavad kulud (nt. väljaõppele; seadistuskulud, mida muidu poleks tehtud) Juurdekasvuline rahavoog projekti eluea jooksul 1. Käibe juurdekasv - lisandunud kulud 2. Tööjõu ja matejali kokkuhoid 3. Üldkulude kasv 4. Ärge arvestage makstavat intressi
virtuaalselt ehk arvestuslikult ilma, et see oleks reaalse rahaga tagatud. 4. Inkrementaalne rahavoog. Oluline on see, mis põhjustab eeskätt positiivse rahavoo. Finantsjuhtimises tuleks otsuste tegemisel lähtuda alati mitmest alternatiivsest variandist. Projektide valikul on alati keskseks küsimuseks, mis juhtub kui projekt käivitada ja mis saab siis kui seda mitte rakendada. Projekt tasub rakendada juhul, kui ta tagab juurdekasvulise rahavoo. Juurdekasvuline on see rahavoog, mis tekib projekti rakendamisega kaasneva rahavoo ja projekti mitterakendamisega säiliva rahavoo vahena. Kui ettevõtte rahavood projekti juurutamisel ei ole juurdekasvulised, ei anna selline uuendus ettevõttele olulist tulu. 5. Konkurentsi turud. Raske on leida ainult tulusaid äriprojekte. Tavaliselt on iga finantsjuhi mõtteks leida võimalikult tulutoovaid uuendusi, kuid reaalselt on tunduvalt
annaabi.ee 
