Üks väikene osa eestlastest langetas valiku nõukogude kommunistidega koostöö kasuks. Neid nimetatakse Juunikommunistideks ( nt: Johannes VaresBarbarus, Hans Kruus, J.Semple), tegu oli eestlastega kes pooldasid kommunismi ning aitasid kaasa okupeeritud Eestis (17.juuni 1940) Moskval läbi viia Juunipööret. Millest võisid Juunikommunistid oma valikut langetades lähtuda? Nähtavasti oli Juunikommunistide näol tegu kommunismi pooldavate inimestega, kes tõenäoliselt leidsid Juunipöördes võimalust eneseteostuseks. Ei saa unustada tõsiasja, et 1940.aastatel valitses Eestis autoritaalne ajajärk ning juunikommunistide näol oli tegu Pätsi ja Laidoneri opositsiooniga. Juunikommunistid olid Eesti riigi reeturid, kes aitasid oma tegemistega kaasa Eesti omariikluse kaotamisele. Mina poleks 1940.
Üheks valikuks oli hakata juunikommunistiks ehk eestlasest kommunistiks kes tegi koostööd NSV Liiduga 1940. aastal. Sisuliselt aitasid juunikommunistid kaasa Eesti omariikluse hävitamisele. Arvan, et juunikommunistiks hakanud inimene lähtus kahest aspektist: pooldas vasakpoolset maailmavaadet ja oli rahulolematu juhitud demokraatiliku ajajärgu. Juunikommunistid osalesid juunipöörde käigus moodustatud valitsuse töös. Olen seisukohal, et juunikommunistide näol on tegemist Eesti riigi reeturitega. Juunikommunistide osakaal Eesti rahvast oli äärmiselt väike ning nende tegevus ei peegeldanud 1940. aastal Eesti rahva seisukohti. Isiklikult arvan, et ei oleks osalenud juunipöördes, sest pooldan demokraatlikke väärtusi, mitte kommunistlikke diktatuure. Teiseks valikuks võib lugeda ka metsavennaks hakkamist. Metsavendlus oli aktiivne relvastatud vastupanu okupatsioonivõimudele. Metsavendlus muutus eriti aktiivseks pärast 1941
Kollaboratsioon Kollaboratsioon koostöö võõrvõimuga või võõrriigi peale surutud reziimi toetamine Kollaborant kodanik, kes abistab vaenlast. Kollaborante Eestis Eesti konteksis võib enamik EKP-sse kuulunud isikuid nimetada kollaborantideks. 1.Nikolai Karotamm juunikommunistide juht (juunikommunistid isikud, kes olid Eesti valitsuse vastased , korraldades aastal 1940 21.juunil demonstratsioone ja valmistasid ette Eesti okupeerimist). 2.Karl Vaino EKP Keskkommitee liige. Ei kaitsnud Eesti kultuuri ja vältis eesti keele kõnelemist. 3.Johannes Käbin EKP juht 1950-1978. Kollaborante mujal maailmas 1. Vidkun Quisling Norra poliitik, kes tegi koostööd saksa okupatsioonivõimudega. 2
40.peatükk. Poliitilised olud Eesti NSV sisepoliitilise arengu üheks tunnusjooneks oli võitlus kodaniku natsionalismi vastu. Selle taga oli ÜK(b)P Keskkomitee, kes võttis 1944.aasta 30.oktoobril vastu otsuse ,,Eesti NSV parteiorganisatsiooni poliitilise töö puudustest ja ülesannetest". Seda mõistet kasutas laiemas perspektiivis N.Karotamm. Seda mõistet siiski ühemõtteliselt ei defineeritud. EK(b)P VIII pleenium ja selle tagajärjed Sisemine võitlus Venemaa eestlaste ja juunikommunistide vahel suurenes. Tundus, et liiduvabariigi tippjuhtkond on nakatunud kodanlikust natsionalismist. 1949.aastal saabus Eesti NSV-sse parteikomisjon asju uurima. 1950 arutati küsimust Kremlis. 7.märtsil kinnitas poliitbüroo otsuse ,,Vigadest ja puudustest EK(b)P KK töös". 1950.aasta teisel poolel tuli kokku EK(b)P KK pleenium, et otsust aruatada ja olukorda parandada. Tolleaegset kõrgemat juhtkonda süüdistati kodanliku natsionalismi alahindamises ja paljudes muudes asjades.
2,5%kodumaal elavatest eestlastest.1950a toimus küüditamine ka Pihkva oblastis,kokku 1400inimest,valdavalt eestlased ja lätlased. Stalinismi võimutsemine.Eesti NSV sisepoliitilise arengu üheks keskseks tunnusjooneks sõjajärgsetel aastatel oli võitlus nn.kodanliku natsionalismi vastu.Esmalt hakati kondanliku natsionalisti silti külge kleepima Eesti Vabariigi aegsetele loovharitlastele.Järjest avalikumaks muutus ka sisemine võitlus tollases ENSV võimuladvikus eelkõige juunikommunistide ja Venemaa eestlaste vahel.1950a märtsis tuli Tallinnas kokku EKP VIII pleenum.Pleenumil süüdistati Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas,puudulikus kaadrivalikus ning paljudes möödalaskmistes.Senise juhtkonna vastu suunatud laussüüdistuste organiseerijateks olid Moskva emissarid ja nende kohalikud kannupoisid.Nikolai Karotamm vabastati parteijuhi kohalt,tema asemele "valiti" Moskva heakskiidul Johannes(Ivan) Käbin
Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissatiaatidest, seejärel ministeeriumitest jt. keskasutustest. Kõrgem seadsandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse Veteranidest, Venemaa eestlastest ning teistest NSVLi piirkondadest päris inimestest. Nikolai Karotamm (1944-1950) Tagines juunikommunistide ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, arvestades liiduvabariigi vajadustega. Johannes Käbin (1950-1978) Ajas laveerimispoliitikat, oli Moskva-meelne, arvestas ENSV eripäradega, harjus kiirelt erinevate kordadega. Karl Vaino (1978-1988) Uus venestamisaeg, vene keele kasutamise propaganda. Nad kõik arvestasid Moskvaga ning üritasid rahva jaoks olukorda parandada. Metsavendlus oli peamiseks vastupanuvormiks 1944-1953. Tegutseti üle kogu Eesti.
· Arreteeriti ja saadeti vangi- või sunnitöölaagritesse Saksa okupatsiooni aktivistide toetajaid ja ebausaldusväärsed isikud · Umbusaldati balti inimesi · Vaimne vägivald · Massiküüditamine 1949.a märtsis- et inimesed astuksid vabatahtlikult kolhoosidesse · 1950.a tuli kokku EKP VII Pleenum- juhtkonda süüdistati kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas jne. · Võimuvõitlus juunikommunistide (Vares, Karotamm, Lauristin) ja Venemaa eestlaste vahel · Kultuuriinimeste represseerimine · Kaardisüsteem, selle kaotamine 1947 Kolhooside loomine · Alates 1947.a Baltikumis · Kulakute väljaselgitamine · Maksude suurendamine · 1951.a kollektiviseerimine lõppes, 95% majapidamistest kolhoosides Käsumajandusele üleminek: · Allutamine plaanimajandusele · Võõrtööliste sissevool · Uued tavad, harjumused
küsimusele kindlasti vastuse. KES OLI NIKOLAI KAROTAMM? Nikolai Karotamm sündis 23. oktoober 1901 Eestis ning suri 21. september 1969. Karotammel oli palju tuttavaid, kuid vähe lähedasi sõpru või sugulasi, keda ta väga usaldada saanuks, siiski oli tal naine, Alma, kellega ta käis jalutamas ja keda ta siiski natuke usaldada sai. Nikolai oli Eesti NSV poliitik ja Eestimaa Kommunistliku Partei I sekretär aastail 19441950, sammuti oli ta teadlane. Karotamm oli ka "juunikommunistide" juht, kes pidi pärast Teise maailmasõja lõppu juhtima Eesti taasnõukogustamist. Stalini ja tema meeskonna valvsa pilgu all pidi Karotamm oma alluvatega muutma Eesti NSV valitsusstruktuurid, majanduse ja elukorralduse analoogseks "vanas" Nõukogude Liidus valitsevaga. Kuni 1949. aastani võisid stalinistid tema tööga rahule jääda, ent märtsiküüditamise ajal väidetavalt üles näidatud "sobimatu leebus ja lohakus" ning sisepinged Eesti NSV juhtkonnas põhjustasid 1950
VASTUS: *kommunistlik partei- See allus täielikult Moskvale a lähtus oma tegevuses sealt saadud juhtnööridest. *Ministrite nõukogu- See suunas ja kooskõlastas ministeeriumide keskasutuse tööd. 20.Millistest ametikohtadel olid N.Karotamm , J.Käbin ja K.Vaino?Millal oli nende võimuperioodid? Iseloomusta. VASTUS: * N.Karotamm-EKP esimene sekretär. -1944-1950a. -Tugines uue võimu ülesehitamisel eelkõige juunikommunistide ja laskurkorpusest tulnud eestlastele. *J.Käbin -EKP esimene sekretär. -1950-1978a. -Ajas mõõdukalt laveerimispoliitikat,püüdis olla Moskva-meelsetel , kuid samas püüdis arvestada ENSV eripäradega. *K.Vaino EKP juht. -1978.1988a. -Üdini Moskva-meelne , algas uus venestamisaeg.Vene keele kasutamise propaganda. 21.Millal leidsid aset ja milles avaldusid sõjajärgsed piirimuudatused Eestis?
juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30. aastatel elas NSV Liidus, 1940 tuli taas Eestise. Üldse oli Eestis kõrgetel kohtadel palju nn. Venemaa-eestlasi, neid oli ka 1940. aasta "juunikommunistide" seas. 1950. aasta märtsis toimus kurikuulus EK(b)P VIII pleenum (=istungjärk, koosolek). Sellel tagandati kogu senine EK(b)P juhtkond ja asendati Moskva-meelsematega. Karotamme jt. eesti kommuniste süüdistati kodanliku natsionalismi mittemärkamises, selle ohu alahindamises, samuti vales, võõras poliitikas jne. EK(b)P uueks juhiks sai Johannes Käbin (oli sel kohal kuni 1978). Johannes Käbin oli sündinud Eestis, kuid rännanud 1910 perega Venemaale. Naasis Eestisse 1941
juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30. aastatel elas NSV Liidus, 1940 tuli taas Eestise. Üldse oli Eestis kõrgetel kohtadel palju nn. Venemaa-eestlasi, neid oli ka 1940. aasta "juunikommunistide" seas. 1950. aasta märtsis toimus kurikuulus EK(b)P VIII pleenum (=istungjärk, koosolek). Sellel tagandati kogu senine EK(b)P juhtkond ja asendati Moskva-meelsematega. Karotamme jt. eesti kommuniste süüdistati kodanliku natsionalismi mittemärkamises, selle ohu alahindamises, samuti vales, võõras poliitikas jne. EK(b)P uueks juhiks sai Johannes Käbin (oli sel kohal kuni 1978). Johannes Käbin oli sündinud Eestis, kuid rännanud 1910 perega Venemaale. Naasis Eestisse 1941
Ülemnõukogul, millel polnud reaalset võimu ning kuhu valiti kõrgemal poolt heaks kiidetud kandidaadid. Eesti NSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järgselt peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja teistest NSVL piirkondadest pärit inimestest. EKP väikearvuline liikmeskond hakkas sõjajärgsetel aastatel kiiresti kasvama. Eesti NSV kohalikud valitsejad 1944-1950 juhtis EKP-d Nikolai Karotamm, kes oli juunikommunistide juht. Ta pidi muutma Eesti NSV valitsusstruktuurid, majanduse ja elukorralduse analoogseks "vanas" Nõukogude Liidus valitsevaga. Karotamm püüdis arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Kui Stalin plaanis Märtsiküüditamist, siis Karotamm pakkus hoopis välja, et küüditamise asemel hoopis panna kolhoosidesse Kirde-Eestis. See ei meeldinud sugugi Stalinile ja Karotamme süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitika ja muudes möödalaskmistes.
Sinna võisid kuuluda noored vanuses 14-28. 10-14 aastased kuulusid pioneeriorganisatsiooni 7-9 aastased olid oktoobrilapsed. *Ametiühingud olid töötajatele kohustuslikud, tegelesid põhiliselt vaba aja sisustamise, tuusikute, korterijärjekordade, autoostulubade jms. Veel olulisemaid momente: 40-te II poolel luuakse ENSV riiklik sümboolika(ka teistes LV-des) 1950. aastal kurikuulus EK(b)P VIII pleenum, seal kulmineerunud võimuvõitlus rahvus- ning juunikommunistide ja teiselt poolt Venemaalt tulnud kommunistide vahel lõppes viimaste võiduga. Ühtlasi algas nn stalinlik nõiajaht kultuuritegelastele. Üldised sõimusõnad"kodanlik natsionalist" ja ,,kosmopoliit" 60-tel aastatel hakkab tulema uus rahvuskommunistide põlvkond, 70-te lõpus taas võimuvõitlus ja venestuspoliitika uus laine internatsionalismi ja nõukogude rahvusluse sildi all. Kakskeelsuse propageerimine, mis sisuliselt tähendas vene keele pealesurumist.
+ 1 linnapiirkond Maakonnad Juurde loodi 3 maakonda: Hiiu-, Jõhvi- ja Jõgevamaa. 1950.a maakonnad likvideeriti. Oblastid Loodi 3 oblastit: Tallinn, Tartu ja Pärnu 3. EK(b)P VIII pleenum. TV lk. 39 ül. 1. Missugune vastuolu oli EK(b)P 8 Milles süüdistati ENSV juhte? pleenumi otseseks põhjuseks? · Kodanliku natsionalismi alahindamises Sisemine võimuvõitlus juunikommunistide ja · võõras kolhoosipoliitikas Venemaa eestlaste vahel. · puudulikus kaadrivalikus · nõrgas kriitikas ja enesekriitikas Millal toimus EK(b)P 8 pleenum? 1950. a märts Mis olid EK(b)P 8 pleenumi otsesed Mis olid EK(b)P 8 pleenumi kaugemale tagajärjed? ulatuvad tagajärjed Eesti jaoks?
vastu. Selle põhjustas Üleliidulise Kommunistliku (bolsevike) Partei Keskkomitee otsus ,,Eesti NSV parteiorganisatsiooni poliitilise töö puudustest ja ülesannetest". ,,Ideoloogilise võitluse" suunajaks oli Andrei Zdanov. Kodanliku natsionalismi mõistet siiski üheselt ei mõistetud. Sellest mõistest kujunes sobiv süüdistusvormel. Algselt sildistati kodanliku natsionalistitena Eesti Vabariigi loovharitlasi. Toimus võimuvõitlus nn juunikommunistide ja Venemaa eestlaste vahel. 1949. aastal saadeti parteikomisjon Eesti NSV olukorda ja tippjuhte kontrollima. 7. märtsil 1950 a. kinnitas poliitbüroo otsuse ,,Vigadest ja puudustest EK(b)P KK töös". Märtsi teises pooles tuli kokku EK(b)P VIII pleenum, et arutada probleemide üle ja leida neile lahendus. Sõjajrägsetel aastatel juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Valitsemisel tugines ta eelkõige juunikommunistide
natsionalismi vastu. Selle põhjustas Üleliidulise Kommunistliku (bolsevike) Partei Keskkomitee otsus ,,Eesti NSV parteiorganisatsiooni poliitilise töö puudustest ja ülesannetest". ,,Ideoloogilise võitluse" suunajaks oli Andrei Zdanov. Kodanliku natsionalismi mõistet siiski üheselt ei mõistetud. Sellest mõistest kujunes sobiv süüdistusvormel. Algselt sildistati kodanliku natsionalistitena Eesti Vabariigi loovharitlasi. Toimus võimuvõitlus nn juunikommunistide ja Venemaa eestlaste vahel. 1949. aastal saadeti parteikomisjon Eesti NSV olukorda ja tippjuhte kontrollima. 7. märtsil 1950 a. kinnitas poliitbüroo otsuse ,,Vigadest ja puudustest EK(b)P KK töös". Märtsi teises pooles tuli kokku EK(b)P VIII pleenum, et arutada probleemide üle ja leida neile lahendus. N. Karotamme süüdistati kodanlike natsionalistide mahitamises. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ja tema asemele määrati Moskva poolt Ivan (Johannes) Käbin. N
*1950. aastaks surus NSV võim relvastatud vastupanuliikumise maha. Metsavendlus tõestas, et Eesti ei alistunud võitluseta. *ENSV sisepoliitilise arengu üheks tunnuseks sõjajärgsetel aastatel oli võitlus kodanliku natsionalismi vastu, kes olid eestlaste verivaenlased. *EV aegsetele loovharitlastele hakati külge kleepima kodanliku natsionalisti silti. *Järjest avalikumaks muutus ka sisemine võitlus tollases ENSV võimuladvikus eelkõige juunikommunistide ja Venemaa eestlaste vahel. *1949 saadeti kõrge parteikomisjon ENSVsse kontrollima tippjuhtkonna tööd (arvati, et liiduvabariigi tippjuhtkond on nakatunud kodanlikust natsionalismist), komisjoni aruande põhjal võeti Moskvas vastu eraldi otsus vigadest ja puudustest EK(b)P juhtkonna töös. *1950 märtsis tuli kokku EK(b)P VIII pleenum, et kõik läbi arutada ja olukorda parandada. Pleenumil süüdistati Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi
Pluss juhtis Eesti Kirjanduse Seltsi ajaloo osakonda, mis kogus ajaloolist traditsiooni, rahvamälestusi. Tema poolt väljatöötatud küsitluskava. Pidas oluliseks lokaalajaloo uurimist kuni küla tasandini. Kodulugu. Ka ülikooli juhtkonnas, Akadeemilises Seltsis, Ajaloolises Ajakirjas peatoimetajaks, ÕES-is. Prorektor ülikoolis J. Kõpu kõrval. 1938 ülikooli juhtimise ümberkorraldamine, Kruus sattus tagasitõrjutute hulka. Mis edutas üles kunagisi vasempoolseid vaateid. Juunikommunistide valitsuses 1940. aastail, hiljem Nõukogude TRÜ rektor. Mahu ja taseme poolest üks esimestest Eesti ajaloolasi, viljakamaid ja tulemusrikkamaid. Õigusajaloolased Nõukogude ajal õigusest eriti rääkida ei saanud aga Eesti Vabariigis, mis õigusriik, oli ja see valdkond oluline. Ajaloo uurimisega tihedas seoses. Eesti õigusajaloo professor Jüri Uluots (1890-1945), kes mitmeid probleeme võttis vaatluse alla
loomigut) + Karotamme asemel vene-eestlane Ivan Johannes Käbin + ,,Ausalt & Avameelselt" + Olukorra parandamiseks, natsionalismi vähendamiseks + Osalesid Klara Hallik, Aare Laanemäe, Harry Roots, Enn Vetemaa, Kalju Komissarov ja Enn Leisson + Veel vähemtähtsaid võimuvahetusi: ÜN, Ministrite Nõukogu. Juunikommunistide arreteerimised Kultuurirevolutsioon + Käbin oli Moskvale kuulekam, kuid hea laveerija, sai hästi läbi Nikita Hrustsoviga (NLKP esimees) + Suleti Õpetatud Eesti Selts, Tartu Kunstiinstituut, Eesti Riiklik Teatriinstituut, vallandati teadlasi, kõrgkoolide õppejõude. Hilary Karu 77 D 11 EESTI AJALUGU
1949 - massiküüditamine. Viid 20722 inimest, neist 90% olid maainimesed. Küüditamise eesmärgiks oli kolhooside moodustamine. Kuna küüditati 2,5% rahvastikust, siis võib seda nimetada ka genotsiidiks ehk rahvusehävitamiseks. Kõige rohkem inimesi deporteeriti Viljandi-, Valga- ja Pärnumaalt. Pärast sõda algas võitlus ka kodanlike natsionalistidega. Selle võitluse alustajaks oli äge kommunist Gustav Naan. Haritlaste vastu toimunud võitlust juhtis Max Laosson. Võimuvõitlus toimus juunikommunistide ja Venemaa eestlaste vahel. Murang toimus 1950. aastal EKP XIII pleenumil, kui võimule tulid Venemaa eestlased. Algas rünnak rahvuskultuuri ja ajaloolise mälu vastu. Käbin sai EKP juhiks, Päll vahistati. XII pleenumi tulemusena karistati haritlasi kodanliku natisonalismi eest. Käbin ei olnud siiski läbini tagurlane. Ta oli hea kombinaator. 1950ndate alguses tegutses põrandaall 30 noorte rahvuslaste organisatsiooni. KGB likvideeris need.
annaabi.ee 
