Lihtne moodus nahast rihmaga seoti juuksed kinni, et nad ei segaks. Mehed kandsid pikki lahtiseid juukseid, mida seoti vahel kinni. Naised punusid patse või keerasid žgutte. Kaunistati lilledega. Aafrika Lastel tüdrukutel ja poistel aeti juuksed maha. Noormehed ja neiud punusid peenikesi patsikesi. Soengud sõltusid hõimu eluviisidest. SIILIOKKAD, HORISONTAALSED JA VERTIKAALSED READ, OSA PEAD AETI PALJAKS. ABIELLUMISE SOENGUD (juuksepilv) PUURIIT (juuksed keerati ümber puupulga ja asetati ridadesse) SOENGUTAVAD Isa suremisel peres, siis korjati tema peakattesse kogu küla juuksed ja anti edasi kadunu pojale soo jätkamiseks Mõnedel hõimudel olid professionaalsed juuksurid, kelle kohustuste juurde käis ka arsti kutse. Indiaanlased Lihtsad soengud. Eksisteeris kaks soengutüüpi. Punutud patsid Lahtised juuksed
IDA VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS nimi klass JUUKSURITE AJALUGU Referaat Juhendaja: Ida-Virumaa 2014a SISUKORD 1.Sissejuhatus 2.Ajalugu 3.Antiikajastu 4.Muistne Egiptus 5.Soengu ajalugu 6.Huvitavaid pilte juuksurite töövahenditest 7.Kokuvõte 8.Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Referaadi teemaks on „Juuksurite ajalugu“. Soov alati kaunis välja näha - see on üks inimese igavestest püüdlustest. Inimesed on läbi aegade oma välimusele väga suurt tähelepanu pööranud ja ka meie päevil on see teema endiselt aktuaalne. Kauni välimuse üks komponentidest on kahtlemata ilusad juuksed.
Iluravi Rahvusvaheline Erakool Juuksur, veebruar 2013 Lilian Seeme BAROKK JA ROKOKOO Referaat Tartu 2013 1. BAROKK Barokk alguse 16. sajandi lõpu poole Itaalias. Levis Itaalias, Hispaanias, Flandrias ja Lõuna-Saksamaal ja ka Eestis. Barokki iseloomustab: jõulisus, hoogsus, tunneteküllus, kummalisus, veidrus. (4) 17. sajandil muutus Prantsusmaa kuninga õukond moe loojaks. Selle sajandi lõpul hakkas ilmuma esimene moeajakiri. (3) 1.1 Soengud Moes olid lokisoengud. Kanti palju parukaid ning laiaäärelisi peakatteid. Soengud ulatusid kõrgustesse. Ka meestel olid sellel ajal pikad juuksed (4) Selle ajastu moe ja soengute arenemise võib jagada kaheks perioodiks: kuningas Louis XIII periood; kuningas Louis XIV periood . (3) 1.1.1 Louis XIII periood Kuningas Louis XIII tõi moodi paljaks raseetitud näo, ülespoole keeratud vurrud ja väikese habeme lõua otsas
See oli samuti nelinurkne riidetükk, mis kattis vasakut õlga ja oli kinnitatud paremalt õlalt KITOON TOOGA PEPLOS FIBULA Fibula ehk rõivanõelaga, kinnitati rõivaid EHTED JUUKSED Muistse Kreeka ajastul oli juuksurikunst juba kõrgel tasemel. Kammimine, juuste värvimine ja lokkimine oli hästi väljaõpetatud orjade tööks. Juuksuriorjad pidid jälgima harmoonia ja esteetika nõudeid Juuste seadmine soengusse oli kreeklastel omaette tseremoonia ja soengud olid nagu kunstiteosed Loodus oli andnud kreeklastele tihedad, sirged, mustad juuksed. Blondid kiharad olid Muistses Kreekas haruldased ning, et sellist väljanägemist saavutada pleegitati juukseid kaaliumkloriidi, vee -ja kummelitõmmise seguga. Sel eesmärgil kasutati ka peenestatud riisi ja jahu. Eriti pidulikel sündmustel kaunistati juukseid kuldpulbriga Kreeka ühiskonna arenedes hakati ka inimeste sotsiaalset kuuluvust määrama soengute järgi JUUKSED NAISED
Ida-virumaa Kutsehariduskeskus Referaat Soengukunsti ajalugu Muistne Egiptus Maria Bogdanova 1JUK Aineõpetaja nimi: Ulvi Aro Sisukord 1.SISSEJUHATUS ...............................................................................................................................3 2.MEHED .............................................................................................................................................4 3.NAISED ..................................................................................
Meeste juuste ja habemete värvimised, lõikused läbi aegade Muinas- Egiptus Sel ajal kandsid mehed parukaid. Kunigapere ja ülikud ajasid pea kiilaks ja kandsid inimjuustest valmistatud parukaid. Muinas-Kreeka 6.saj eKr hakkasid mehed eelistama lühikest lõikust. Pikki juukseid kandsid poisid, noorukid, raugad. Parukad polnud nii moes, kuid kanti siiski. Mehed kui ka naised kasutasid juuste hoolitsemisel parfüüme ja õlisid. 444.eKr hakkasid mehed oma juukseid värvima mahapestava pulbriga. Kasutusel
algelisi soengufiksaatoreid. Püüti leida tõhusaid vahendeid nii kiilaspäisuse kui hallide juuste vastu. Juuksekarvu loodeti taastada paljakule asetatud hakitud salatilehtedega, halle juukseid pidi aga uuesti mustaks tegema musta härja veri, mis aeti koos õliga kuumaks, jahutati ja kanti juustele. Usuti, et härja must karv suudab taastada ka inimese juuksevärvi. Kui riietuses näitas kandja sotsiaalset staatust kangas, tegi juuste puhul seda soeng. Kuna kliima oli palav, siis ajasid jõukamad inimesed oma pea paljaks ja kandsid parukaid. Parukate valmistamiseks kasutati juukseid, loomakarvu või taimekiude ja värviti need tumedaks. Parukaid hooldasid ja kammisid orjad. Soenguid kaunistati enamasti kuldsete lintidega. Vaaraode peakatted sisaldasid palju sümboolikat ja lõpuks jõudsid lausa ekstravagantsete proportsioonideni. Praktilist
algelisi soengufiksaatoreid. Püüti leida tõhusaid vahendeid nii kiilaspäisuse kui hallide juuste vastu. Juuksekarvu loodeti taastada paljakule asetatud hakitud salatilehtedega, halle juukseid pidi aga uuesti mustaks tegema musta härja veri, mis aeti koos õliga kuumaks, jahutati ja kanti juustele. Usuti, et härja must karv suudab taastada ka inimese juuksevärvi. Kui riietuses näitas kandja sotsiaalset staatust kangas, tegi juuste puhul seda soeng. Kuna kliima oli palav, siis ajasid jõukamad inimesed oma pea paljaks ja kandsid parukaid. Parukate valmistamiseks kasutati juukseid, loomakarvu või taimekiude ja värviti need tumedaks. Parukaid hooldasid ja kammisid orjad. Soenguid kaunistati enamasti kuldsete lintidega. Vaaraode peakatted sisaldasid palju sümboolikat ja lõpuks jõudsid lausa ekstravagantsete proportsioonideni. Praktilist
2 sügistalvistes trendiraportites esitletav nahkne lendurimüts (Hermes), mis oli mõne väite kohaselt austusavaldus maailma esimesele naispiloodile Amelia Earhartile, kes traagiliselt ümbermaailmalennul kadunuks jäi. Et mõista peakatete rolli ja muutumist, annan oma töös ülevaate ka ajaloolisest taustast, sündmustest mis üht või teist nähtust peakatete arengus mõjutas. Peatun ka soengumoodidel kuna need kaks- soengud ja kübarad, mõjutavad üksteist otseselt. Peakatted, iseäranis viimastel sajanditel nõuavad hoolitsetud frisuuri. Naistele koguni rõhutati, et kübara ostmisel tuleb kiiresti otsustada, kuidas oma juuksele anda ilus vorm. Ja nagu öeldakse et kõik kordub, aga uues kuues, siis omal moel oleme lõpuks tagasi alguses kus naiste ja meestemoel peakatete osas erinevusi ei olnudki. Pole enam ammu uudiseks oma poiss-sõbra kapi ,,moerüüstamine" kaabuga naine ei jää kunagi tähelepanuta.
Euroopas algas uus ajajärk, kus privilegeeritud klassid liikusid üha suurema ekstravagantsuse ja suursugususe poole. Prantslastelt tuli komme kasutada nuge ja kahvleid söömise juures ning ülemklassid kasutasid peamiselt prantsuse keelt. Tänapäeval tähistab barokk Euroopas 17.- 18. sajandil domineerinud kunsti ja kultuuri, milles oli kolm erinevat voolu. Toretsev ehk ooperibarokk kajastas Itaalia maitse-eelistusi, tähistas sajandi alguses sündinud ooperizanri ning iseloomustas Rooma kirikute ülepakutud stiili.Realistliku baroki kujundasid suured maalikuntstnikud Caravaggio Itaalias, Velazques Hispaanias ja Rembrandt Hollandis. Klassikaline barokk tekkis Louis XIV õukonnas, kus kunstis ja arhidektuuris eelistati tasakaalustatud vorme. Selle stiili kujukateks näideteks on Perrault´ loodud Louvre`i range fassaad ja Versailles`i loss koos aedadega. -4- 2. Naised barokiajastul
Teadlaste arvates lõppes keskaeg 14 sajandi lõpus. Renessaansi sündi ja kohta peetakse 14 sajandi lõppu 15 sajand algust Firenzest Itaalias ja levis hiljem üle kogu Euroopa. Renessaansi hiilge aeg saabus 15 sajandi lõpus ja kehtis 16 sajandi lõpuni. Suurimaks mõjutajaks renessaansi ajal oli Itaalia. Selle maa kunsti, arhitektuuri ja moeideaalid võeti mujal heameelega vastu. Aga kõige tegusamaeks kohtadeks jäid ikka Flandria, Kesk ja Põhja Itaalia rikkamad linnriigid Rooma, Firenze ja Veneetsia. Need olid olulisemad kaubandus ja kunstikeskused. Renessaans tõi kaasa tohutu kunsti ja kirjanduse õitsengu üle kogu Euroopa. Inimesed teadvustasid endale kunsti, teaduse ja kultuuri tähtsust. Tunnustati arstiteadust. Öeldi lahti kramplikult kinni hoitud seisusevahdest. Toimus usu poliitiline reformatsioon. Renessaans tähendas euroopale kaubanduse elavnemist, hariduse ja teabe kiiremat levikut, leiutisi ja maadeavastusi
Vaimulikel oli nn ,,Hispaania" parukas, mis oli keskmise tiheduse ja ümara kujuga, kõrgete ametnike oma oli suur ja kõrge ning kandilise kujuga, sõjav'elaste oma seoti tagant lindiga kinni. Üle Louis XIV noorukipõlve pidutsemiseperioodil ,,noorenesid" ka daamid, kandes kas lapselikku käharpead või õlgadeni ulatuvaid juukseid, mis olid tagant lindiga seotud. Omal kohal olid ka spiraalidena keerduvad lokid. 17. sajandi 60. Aastast levis fontange (pr) tanuga teostatud kõrge soeng, mis püsis moes kolmkümmend aastat. Preili Angelique de Fontange`i juuksed puhus tuul jahi ajal juuksed sassi. See kaunitari ei hirmutanud, ta võttis vääriskividega ehitud sukapaela ning sidus juuksed pealaele kokku. Kuningale see meeldis ja otsekohe asuti teda jäljendama. Soengukunstnik kui elukutse kerkis esile Louis XV ajal, tänu tema armukesele Madame de Pompadourile. Parukameistrid olid hinnatud, juuksurid mitte. Tekkisid nn stiilipeod
ROKOKOO 1715-1775 ISELOOMUSTUS Rokokood loetakse barokkstiili haruks - selle viimaseks perioodiks. Erinevused vo rreldes baroki raskepa rasusega: graatsiline ja ilutsev kergus, peenus, o rnus, ma nglevus,vo luvus, temaatikas rohkem intiimsust, va rvigamma o rn ja pastelne koos valge ja kullaga Rokokoo kasvas välja hilisbarokki kunstist. Sõna tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias, ning see püüdis sarnaneda itaaliakeelsele sõnale barocco Rokokoo sündis Prantsusmaal ja ta võeti omaks ka Saksamaal, kuid mujal Euroopas levis ta vähem See mõjutas sealhulgas paljusid aspekte kunstis: maali, skulptuuri, arhitektuuri, sisekujundust, sisustust, kirjandust, muusikat ja teatrit. See oli 18. sajandi alguse Pariisi vastureaktsioon barokki suursugususele, sümmeetriale ja rangetele eeskirjadele, seda eriti Versailles' lossis. Rokokoo kunstnikud ja arhitektid kasutasid rohkem mängulisemat,
Rõngu Keskkool Referaat Egiptuse mood ja ilu Keiu Kruuse 10. klass 2010 Sisukord 1) Sisukord 2) Sissejuhatus 3) Egiptus parfüümide häll 4) Keha hooldamine 5) Ilu ja kosmeetika 6) Ilu ja kosmeetika 7) Ravitsemine ja maagia 8) Ehted ja kaunistused 9) Soengud ja peakatted 10) Soengud ja peakatted 11) Riietumine 12) Riietumine 13) Jalanõud 14) Huvitavat 15) Kokkuvõte 16) Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Keha koorimine, depilatsioon, kortsudevastane kreem, võitlemine venitusarmide, halva hingeõhu ning higilõhna vastu ja palju muud. Kõlab üsna tänapäevaselt ja naisteajakirjalikult? Ometi otsisid sellistele muredele lahendusi ka juba vanad egiptlased tuhandeid aastaid tagasi, ja leidsidki
Varrukad pikad ja kitsad. Seeliku tagumisel osal rohkem volte, seda hoidis ülal nn. istmikupolster. Seelik tihti slepiga. Revolutsiooni ajal siluett lihtsustus, istmepolster ja "täispuhutud" pihaosa kadusid, sall asendus õlarätiga. Seeliku ja jaki kombinatsioonid. Linnakodanike rõivastusest võeti lühike caraco jakk. Materjalid ühevärvilised ja siledad. Kanti mehelikumaid rõivaid redingotmantel, frakitaolised jakid, lisandiks jalutuskepp. Soengud ja peakatted. Rikaste soengud kogukad sajandi lõpuni. Kohevad vabalt langevad lokid. Kübarad suured, laia servaga, rikkalikult kaunistatud. Antiikstiilis rõivastus. Materjalid: siledad õhukesed valged kangad: musliin, batist, popeliin. Kleit lühikese pihaosaga, rinna alt vöötatud või kokku hoitud, suure dekolteega, varrukad lühikesed, sageli kroogitud, seelikuosa sirge ja drapeeritud, võis olla slepp: tänavakleitidel slepi pikkus kuni 6, pidulikel kleitidel kuni 14 küünart.
..................................8 2.3 ALUSRIIETUS 1920-1929.................................................................................................................................9 2.4 ALUSRIIETUS MAJANDUSKRIISI JÄREL 1930-1939........................................................................................10 2.5 TEINE MAAILMASÕDA...................................................................................................................................10 3. SOENG...............................................................................................................................................................12 3.1 ENNE ESIMEST MAAILMASÕDA.....................................................................................................................12 3.2 SOENGUD 1920-1929....................................................................................................................................13 3
lühikseks." (Kardinasoeng) 5 1920-1929 6 RÕIVAMOOD Seda on nim.fläpperite e. vabameelsete naiste, aga ka dzässi ajastuks. Armastati kanda mugavaid riideid Korsetist loobuti lõplikult ning moodi tuli langev särkkleit, mis esmakordselt paljastas jalad. Naised hakkasid end silmatorkavalt meikima. Figuurilt armastati pikk ja peenikest inimest Moeiidolid: Josephine Baker,7 Louise Brooks 8 SOENGUMOOD Kõige kantum soeng 1920a. Oli poisipea. Juukseid hakati värvima, millest saadi tihti mürgitus. Soengute nimed olid lõbusad nt. Moana, Chesterfield, mis tuli meeste mantlimoe järgi. Valmistati parukaid Hakati tegema keemilisi lokke 9 1930-1939 10 RÕIVAMOOD Arenev filmimaailm muutis riided luksuslikumaks. Tekkisid uued nähtused nt: diagonaallõikega õhtukleidid ( palja seljaga), tirooli kaabud ja meremeeste mütsid.
karusnahk moepildis, olenemata aastaajast või otstarbest. Karusnahku kanti kaunistustena rõivastel, keebidena kui ka kasukatena (lisa 1). Eelistati tsintsilja nahka. Prossid, kõrvarõngad ja rinnaesisele kinnitatud kell olid sellele ajastule omased kohustustlikud ehted. Kogu glamuur vabamate soengutega ja külluslikult kaunistatud kübaratega ,,läks" sõna otseses mõttes pähe. Peamiseks trendiks olid natuke säbrulised, kuid lopsakad soengud. Lopsakad lained ja üleskuhjatud elegants erinesid vaid selle poolest, kui palju oli soengusse lisatud kunstjuukseid ja kui suur oli polsterdus, mille ümber juuksed koguti, et peanupu otsa kuhjatud stiili jaoks vajalik kõrgus kätte saada. Algselt kasutati soengule volüümi andmiseks hobuse juukseid, kui hiljem mindi üle kunstjuustele. 1910-1920 See oli aastakümme, mil algas tegelikult naiste sotsiaalne vabanemine. Naistemoes domineerisid sõja algul mundrid.
Soengumood: Juuksed sõmboliseerisid ,sel aastakümnel naitse seisundit ühiskonnas samavõrd kui korsett ja muutusid tugevaid tundeid äratavaks teemaks. Eelmise aastakümne juuksemoe tipp ei sobinud kuigi hästi uue, rohkem klassikast mõjutatud joonega, ning kõrgendatud koht nõudis uut soengumoodide repertuaari. Tehes vabrikutes tagalatööd, lasksid paljud naised oma juuksed puhtpraktilisel põhjusel lühikeseks lõigata. ''Kardinasoeng'' oli kompromiss pika ja lühikese soengu vahel. Juuksed kammiti keskelt lahku ja tõsteti üle ehispaela. Õhtul kaunistati see sulgede või vääriskividega ja kaarena põskedele langevad juuksed seoti taha sõlmeks või rulliks. Henna oli kooskõlas uue idamaise moega ja paljud naised eksperimenteerisid pigem sellega , kui riskisid proovida tolleaja primitiivseid värve. Lühikesi juukseid ei võtnud omaks mitte ainult need , kes töötasid. 1920-1929 Rõivamood: Seda on nimetatud fläpperite ehk vabameelsete naiste, aga ka dzässi
..........................................................................19 1. Soengute modelleerimiseks kasutatavad töövahendid 1.1. Kammid · Lahti kammimiseks (laiade piidega). Kammimiseks peale pesemist ja ka tugevate rullisoengute lahtikammimiseks, annab juustele loomuliku asendi. · Pika sabaga kamm (plastmassist). Rullide keeramine. · Kahvel kamm-koosneb 2 osast (ühes osas kamm, teises kahvli taoline kamm). Sobib soengute tõstmiseks, kahvli osa soengu sättimiseks · Vesilaine kamm - suur lai lühem kamm .Tall on kahepoolsed piid (ühes otsas peenemad piid, teises laiema vahega piid) 1.2. Juukseharjad - erineva tihedusega ja sellest sõltuvalt ka erineva funktsiooniga · Jõhvhari ehk soengu modelleerimise hari. See hari on mõeldud juuste siledamaks kammimiseks, pidulike soengute (ülespandud soengud) juures üksikute detailide silumiseks. Võib ka kasutada föönisoengute kujundamisel ja
- võrk, nunna peakate, madal müts Mehed: - särk, jakk, tuunika, püks+sukad, cyclas-vest Hilisgootika - houppeland - habet ei kantud,pikkad lokkitud juuksed Hilisgootika 14. saj. - arenesid lõiked, levis korsett - tekkis ihupesu - erineva värvi sääred 15. saj. - siluett muutus, S-kujuline paine - vöökoht tõusis rinna alla, rind tõstetud - sügav vööni dekoltee, slepp ITAALIA RENESSANSS 15. saj. Vararenessanss - antiiktraditsioonid - heledad juuksed, paljas laup - esimesed raamatud rõivastest - granaatõuna ja paabulinnusule motiiv Naised: Vararenessanss - aluskleit, kleit ja simara - pikkad varrukad, varrukakaartel sisselõiked - nööritav pihaosa, väike dekoltee - rikkalikult kroogitud, slepp Soengudja peakatted:
VANA - EGIPTUS 3100 eKr - 332 eKr ISELOOMUSTUS Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam-Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km² Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr Riigi kuningas oli egiptlaste jaoks olemasolu kese ning riigi edu ja jõukuse tagatis. Tal oli ainsana otseside jumalatega, ta kehastas jumalate ligiolu maa peal, mõjutas looduse ja ajaloo käiku ja tagas maailmakorda
Koostaja: ,,Nimi" ,,Klass" ,,Koht + aasta" Riietus Rõivad Muinas- Egiptuses õmmeldi tavaliselt linasest. Enamus inimesi kandis jämeda- toimelisemast kangast riideid, kuid väga elegantsed olid noortest linataimedest kootud õhukesed kangad. Et riietesse jääksid kaunid voldid, neid tärgeldati. Mõnikord aga kooti kangasse kaunistuseks valgeid niite. (Vana- Egiptus lk.40) Kehakatte kangas paljastas isiku ühiskondlikku positsiooni. Näiteks vaaraode riie tehti kullaga läbi kootust linasest. Lihtkodaniku kehakate valmistati kargemast materjalist, nahast või taimekiust, näiteks pilliroost. Suurnikele õmmeldi riided lõuendist. Preestrid kandsid teatud tseremooniate puhul leopardinahka. Riided pidid olema kuuma kliima tõttu avarad, kerged ja lihtsakoelised. Meeste ja naiste riietumises suuri erinevusi polnud. Meeste riided lubasid liikuda vabamalt
GOOTIKA 12 - 16. sajand ISELOOMUSTUS Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessansieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. Sajandil. Levis Itaalias, Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal ja esimese suurema stiilina ka Eestisse. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: varagootikat (u 11401200) kõrggootikat (u 12001350) hilisgootikat (u 13501525). RIIETUS
pikendas oma lühikest kasvu. Parukaid hakati eristama ka vastavalt seisusele. Vaimulikel olid keskmise tiheduse ja ümara kujuga parukad, kõrgetel ametnikel kõrged, kandilise kujuga. Sõjaväelaste parukad seoti tagant lindiga kinni JUUKSED NAISED Louis XIV noorukipõlve perioodil ,,noorenesid" ka daamid, kandes kas lapselikku käharpead või õlgadeni ulatuvaid juukseid, mis olid tagant lindiga seotud XVII sajandi 60. aastast levis tanuga teostatud kõrge soeng, mis püsis moes kolmkümmend aastat - Preili Angelique de Fontange`i juuksed puhus tuul jahi ajal sassi. See kaunitari ei heidutanud, ta võttis vääriskividega ehitud sukapaela ning sidus juuksed pealaele kokku. Kuningale see meeldis ja otsekohe asuti teda jäljendama. Fontanges`ina tuntuks saanud soeng sai peagi uue abivahendi, traadist raami, mis hoidis 15-20cm kõrgusel lokikuhilaid üleval MEIK NAISED Meik oli suhteliselt napp. Tähtsaim oli naha valge värv, mis saavutati
Pihiku või kleidi seljaosa oli kitsas. Kleidi seelikuosa oli eest lahti ja selle alt paistis alumine seelik. Talve- 7 kleidid võisid olla karusnahkse voodriga. Pihiku peale seoti lai särpvöö. Oluline detail oli väike pitsiline lehvik. Moes oli ka hollandipärane tume kleit valge krae ja kätistega. Soeng oli madal. Juuksed kammiti lahku ja seoti kuklasse sõlme, osa lokke meele- kohal jäeti vabalt rippuma. Soengu tugevdamiseks kasutati lambarasva, munavalget, pumateid ja õlisid. Soengut puuderdati. Vöö külge kinnitati nööride, paelte või kettidega moodsale naisele vajalikud esemed: peegel, lehvik, kell jm. Väärisesemeid kanti tunduvalt vähem kui varasematel perioodidel. Alates 1635.a muutus naisterõivastuse maht väiksemaks, rull puusade ümber kadus, varrukad muutusid väiksemaks, lühikesest paksust naisest sai pikk ja sihvakas. Rõivastus 17. saj. keskpaigas Meesterõivastus
elemendid nagu meetrikõrgused kübarad,meeste ülikitsad püksid,mis ei lasknud istudagi,või kinganinad,mis tuli nööridega üles siduda. Põhilist moejoont ei loo keegi.See areneb koos ühiskonnaga,ehkki oma seaduspärasuste järgi. Rokokooajalooline taust. Kodanluse tõusuga kaasnes impeeriumimeelse baroki hääbumine.Asemele astus rokokoo(Louis XV stiil),mis aastail 1715-1775 mõjutas Euroopas sisekujundust,moodi ja arhitektuuri.Nimetus rokokoo tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille,mis tähistab lainelise servaga merekarbile sarnanevat ornamenti. Louis XV ajal elavnes riikidevaheline kangakaubandus veelgi.Rõivastust ehtisid lugematud lehvid,pitsid,volangid,rüüsid,siidist kunstlilled ja-liblikad . Naised. 18.sajand andis naistele suurema sõltumatuse. Prantsuse revolutsioon andis hoogu naisliikumisele.Mõned naised astusid sõjaväkke,teised esinesid avalikkuse ees poliitiliste kõnedega
Õp. Piia Jullinen Tartu 2009 SISUKORD Sisukord lk. 1 Sissejuhatus lk. 2 Teadussaavutused lk. 3 Kultuur 1) Barokk lk. 4-5 2) Klassitsism lk. 6 3) Romantism lk. 7 Mood ja rõivastus 1) Naiste riietus lk. 8 2) Meeste riietus lk. 12 3) Ehted, soengud, jalanõud lk. 15 Kokkuvõte lk. 16 Kasutatud materjalid lk. 17 1 SISSEJUHATUS Uusaja algus tõi kaasa inimese maailma avardumise, süvendades üldist veendumist, et inimesed suudavad maailma paremaks muuta. Maadeavastused laiendasid asustatud maailma piire ning teleskoobi ja mikroskoobi leiutamine võimaldasid pilku heita seni inimsilmale varjatud kaugustesse ja sügavustesse
Ateena oli suur linn. Seal elas kümneid tuhandeid inimesi: nii Ateena elanikke, orje kui ka võõramaalasi. Kõige rahvarohkem oli tavaliselt agoraa ehk turuplats, mis asus akropoli jalamil. Selle läheduses peeti ka rahvakoosolekuid. Pireuses elasid peamiselt meremehed, kalurid ja laevaehitajad. Kogu linnuseplatool asus hajusalt pühapaiku, mida iseloomustavad sammaskojad, altarid ja suur hulk avalikke ning eraisikute ühendkinke. Rooma ajal ehitati Parthenonist ida poole väike Roma ja Augustuse Ümartempel. Lõunanõlval oli Dionysose teater. Akropolist lääne pool oli Hephaistose tempel, mis kuulub kõige paremini säilinud Kreeka templite hulka. Samuti oli Ateenas Tuulte torn - kaheksatahuline, suure veekellaga marmorehitis. Elumajad olid seevastu enamjaolt üsna tagasihoidlikud - ühekorruselised ja valmistatud põletamata tellistest. Tänavalt pääses siseõue ja sealt omakorda eluruumidesse
Lihtne napp siluett domineeris kleidimoes terve kümnendi, saavutas oma kõrgpunkti 1920ndate keskel ning taandus siis sõna otseses mõttes lohisedes sakiliste alläärte ning ebakorrapäraste volangidega 1930ndatesse. Terve aastakümne oli moes pottkübar, mis sügavalt pähe surutuna eeldas ajale iseloomulikku lühikest juust. Sama iseloomulikud olid pahkluu kohal nööbitavad kingad ja keskelt ahenevad ning alt laienevad kontsad. Juuksemood, nagu lühike poisipea oli kõige kantum soeng 1920. aastatel. Pärast aastakümneid lokitange, kähardamist, juuksenõelu ja kogu seda juuste piinamist hakkasid naised aduma juuste lõikamise mõttekust. Enamikule inimestele oli see äärmiselt emotsionaalne teema. Sajandeid olid juuksed olnud naise uhkuse kroon ja loobumine naiselikkuse kõige pühamast sümbolist oli midagi, mida ei kiputud kergekäeliselt tegema, kuigi asi võis näida vastupidine. Poisipea kõrghetkel kandsid uudset lühikest soengut kõik
60ndate mood TALLINN 2013 Kuuekümnendad oli aeg, mil sündisid unustamatud moevoolud. Mood oli vabameelne ja ulatus aastakümne jooksul miniseelikust maksipikkuseni. Moes andsid tooni Biitlid ja hipiliikumine. Kui The Beatles'i esimene lavakostüüm koosnes paipoisisoengutest ja korralikest ülikondadest, siis peagi asi muutus. Biitlid lasid endale lõigata soengu, mida kutsuti moptop-soenguks. See meenutas kausi järgi lõigatud, mahakammitud siledat talupojasoengut ja leidis matkimist kõikjal üle maailma. Kuuekümnendate lõpul muutusid ansambli liikmete soengud ja riided hipilikuks ja samasugune riietus muutus moodsaks ka noorte hulgas. Järgimist moes leidis ka ansambel Rolling Stones'i liikmete lohakas ja sokeeriv lavavälimus ja väljakutsuv käitumine.
1900-1910-20. sajandi esimene kümnend oli väga naiselik ja graatsiline aeg. Siluett oli lopsakas ning ideaaliks oli küps naine. Säbrulised, kuid lopsakad-Moes olid natuke säbrulised, kuid lopsakad soengud. Pea näis rikkaliku juuksepahmakaga ja tolle aja tohutute kübaratega hiiglasuur. Kunstjuuksed-Algselt kasutati soengule volüümi andmiseks hobuse juukseid, kui hiljem mindi üle kunstjuustele. Gipsoni tüdruk-Charles Dana Gibson oli illustraator, kes lõi iluikooni nimega Gibsoni tüdruk. Tema loodut hakati jäljendama koheselt nii Ameerikas kui ka mujal maailmas. Gibsoni tüdruk oli pikk, sale, rinnakas ning S-kujulise figuuriga
Mood ja kõik sellega kaasaskäiv on inimesi paelunud juba aegade algusest saati. Kuidas olla ilus ning moekas on oluline olnud alati nii meeste, kui ka naiste jaoks. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. Naiste riietus: Naiste rõivastusse tõi 17. sajand vormivabaduse, mille parimaks näiteks oli dekolteeks nimetatud sügav kleidiväljalõige. Jäik hispaania krae oli sellest ajast peale minevik. Kuna barokiajastu iluideaal soosis loomulikke proportsioone, lõigati kleitide ülaosa sügavalt lahti ning jäeti rinnapartii ülemine osa täiesti nähtavale, mõnikord kaeti dekoltee aga pitskraega. Rõivamoe muutusi ei põhjustanud ainuüksi uued kultuurisündmused, vaid mängu tuli ka teaduse areng. 1628. aastal avastas William Harvey vereringe olemasolu. Otsekohe alanud vaidlused, kas naiste sagedased kaebused pole mitte ühenduses keha kokkunöö
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
