Klimpt on kujutanud erineva vanusega inimesi, mis on üks oluline sümbolistlik mõiste antud pildi konseptsiooni suhtes. Nimelt on näidatud erinevate vanustega erinevaid generatsioone, mis vahetuvad ja moodustavad üheskoos eluringluse. Keskel on vanem naine, keda ümbritsevad erinevate vanustega naiased ning lisaks ka vastsündinu, mis annab kinnitust eluringluse ja generatsioonidevahetuse mõttele antud maali juures. Kuna tegemist on juugendiajastu kunstnikuga, kes kasutas rohkelt sümboleid, on oluline märgata elu kujutamise juures fakti, et vaid vastsündinul ning üleval vasakus ääres kujutatud noorel naisel on peale surma silmad veidi lahti. Kõik ülejäänud on kujutatud suletud silmadega, unistavas ja eemalolevas seisundis, mis sümboliseerib Klimpti mõistes elu – see on unistav ja eemaolev rännak, mis ei pööra surma reaalsusele tähelepanu. Elu on illusioon ja kartmatu
suured tühjad liigendamata pinnad. Moodne esteetika avaldub ka detailides: reelingpiiretega rõdud, dekoratiivse raamjaotusega ümaraknad, ustel napp geomeetriline ornament. Need modernistlikud puitkorterelamud esinevad nii krohvituna, nii et neid on isegi esmapilgul raske eristada kivihoonetest, kui ka laudisega viimistletuna. Viimasel juhul võib tegemist olla nii püst- kui rõhtlaudisega, laudade laius on aga varasemate historitsismi- ja juugendiajastu elamutega võrreldes palju väiksem. Palju krohvitud modernistlikke puumaju on Tallinnas Nõmmel, kuid see hoonetüüp levis ka Tartus, näiteks Tähtvere linnaosas, aga ka Karlova tagumistes osades, neid leidub ka teistes linnades. Konstruktsioonitüübilt on enamasti tegemist sõrestikhoonetega, ehk nagu toona öeldi: täidisseintega elamutega, kus soojustusmaterjaliks on sõrestiku täiteks pandud saepuru. Sisemiselt ruumijaotuselt on sellised elamud erinevad, siia gruppi kuulub nii