Valimisõigus oli juba Uus-Meremaal ja Soomes (Soome Suurvürstiriik Venemaa koosseisus). 20. sajandi algust iseloomustab rassism. Valge rassi üleolek teistest rassidest. Iseloomulik on ka sovinism ehk marurahvuslus. Kasutatakse suurte rahvuste suhtes. Oli Saksamaal väga levinud, väljendus Saksa riigis elavate poolakate ja prantslaste suhtes. Oli ka Venemaal, väljendus venestamisega, mis algas 1881, vene keele ja õigeusu pealesurumine Antisemitism juudivaenulikus. Mitte segi ajada rassismiga, sest juudid pole rass! 20. sajandi alguses oli omane Venemaale. Juudid tohtisid elada vaid teatud piirkonnas ehk läänekubermangudes. Nad ei tohtinud Venemaal maad omada, seega ei saanud põllumajandusega tegeleda, pidi tegelema käsitöö või haridusega. Lisaks oli antisemitismi palju Prantsusmaal. Võib täheldada ka Viinis. Ameerika unelm. Väljaränne Euroopast Ameerikasse jätkus. Varem rännati Lääne-Euroopast, nüüd oli kaks olulist piirkonda
Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic) Valmis lennuk (vennad Wrightid) Autotööstuses võeti kasutusele konveier Rassism Rassism oli 20. Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma. Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine Suured koloniaalvaldused olid suurbritannial, prantsusmaal, hollandil, belgial, taanil, saksamaal, portugalil Antisemitism- juudivaenulikus 20. sajandi algul antisemitism tavaline nähtus Juute peeti süüdlaseks kõikides maailma hädades. Juute kujutati omakasupüüdkuje tegelastena, kelle eesmärk oli maailma vallutamine. Eriti raske oli juutide olukord vene impeeriumis, kus nende liikumis ja elukutsevabadus olid piiratud Naisõiguslus 20. sajandi algul algas naiste võitlus valimisõiguse eest Kõige aktiivsem oli võitlus Inglismaal Euroopas said naised esimesena valimisõiguse Soomes