Nõukogude Liidu ajalugu
Vene duumasaadik Vladimir Puriškevitš. Kõiki iseloomustas keisritruudus, suurrahvuslik šovinism
ja õigeusukiriku rolli rõhutamine. Sellest tulenevalt nende peamiseks eesmärgiks oli võitlus Vm
säilimise eest sellisel kujul nagu see oli. Keisri 17.okt manifestis nähti žesti, asjatut järeleandmist,
pigem oleks eelistatud piiramatut isevalitsust jne. Olid sõjakalt meelestatud revol ilmingute vastu,
nägid revol liikumise taga ennekõike juute, alustasid Vm-l juudipogrommidega, peksta võis ka
intelligente, sotsialiste, üliõpilasi jne. Kummalisel moel need erakonnad suutsid endaga kaasa
tõmmata inimesi väga erinevatest sots kihtidest, parempoolsete marurahvuslaste hulka kuulus nii
tipp-riigiametnikke, haritlasi, suurettevõtjaid, pankureid, ka talupoegi, tööstustöölisi ja paadialuseid.
Küsimus polnud mitte sots kuuluvuses, hariduslikus tasandis, vaid kolme põhiloosungi omaksvõtus-
keiser, isamaa ja õigeusu kirik.
Tsentrumi parteisid oli ka terve hulk