Vana-Antsa mõisakompleks
Madalates kohtades on istutatud tamme asemel hõberemmelgat. Tamme-pärna allee suundub
loodesse mõisnike matmispaika, nn kabeliparki.
Park on väga liigirikas, seal kasvab 112 taksonit puid ja põõsaid. Peamine puuliik on tamm.
Pargis on rohkesti erinevaid põõsaid, mis pole vanades parkides kuigi tavaline. Tiigi ääres
kasvab eri liiki pajusid, põhjaosas rohkesti lehiseid. Haruldasemad liigid on hilistoomingas,
punane leeder, juudapuulehik, himaalaja hortensia, siberi ja Mayri nulg jt. Suurim puu pargis
on tamm (Ü = 643 cm).
Rahvasuus on levinud sellised nimed nagu Rootsi kuninga või Kuningapoja tamm. 1601.a.
olla ühe Rootsi-Poola sõja ajal siin sündinud hilisema kuninga Karl IX poeg Carl Philipp,
kelle sünni auks isa olevatki tamme istutanud.
Pargis elab kaitsealune tamme-kirjurähn ning nahkhiired: põhja-nahkhiir, veelendlane,
suurkõrv, tiigilendlane, pargi-nahkhiir ja kääbus-nahkhiir.
3
annaabi.ee 
