● Üldjuht ja elluviija-Johann Voldemar Jannsen, Aleksander Kunileid Kava ● Isamaalised laulud ● Vaimulikud laulud ● „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm.“-hiljem sai sellest laulust Eesti hümn ● Peeti ka kõne Ajalugu ● Kuni VI üldlaulupeoni olid nad seotud keisriliku tähtpäevaga ● I, II, IV ja V laulupeod toimusid Tartus ● Ning pärast V on toimunud Tallinnas ● 1969.aastal oli juubelilaulupidu Üldlaulupidu ● Tallinna Lauluväljak ● Iga 5 aasta tagant ● Järgmine laulupidu - 2019.aastal 5.-7.juulil Esimene Üldlaulupidu Aitäh kuulamast!
tavale. 1928. aastast toimuvad laulupeod praeguses asukohas Tallinna lauluväljakul. VIII XI üldlaulupeo korraldas Eesti Lauljate Liit. 1943. aasta üldlaulupidu, mida maailmasõjast hoolimata korraldati, jäi siiski toimumata. Nõukogude okupatsiooni tingimustes peeti 10 pidu. 1950. aastal kaotati laulupidude nummerdus ning laulupeo toimumisaeg viidi vastavusse okupatsioonivõimu tähtpäevadega. Erandiks oli 1969. aasta juubelilaulupidu. VIII laulupidu XXV laulupidu Nüüdsel Tallinna lauluväljakul peeti esimene (pidude järjekorras juba üheksas) üldlaulupidu 1928. aastal selleks spetsiaalselt ehitatud laval. Praegune laululava valmis XV üldlaulupeoks aastal 1960. Suurimas sellel laval esinenud ühendkooris oli 24 500 lauljat juubeli üldlaulupeol 1969. aastal. Tavaliselt ulatub ühendkoori lauljate arv 18 000-ni, kogu osavõtjate arv aga 25 -30 000ni 2003
sajandi esimesel poolel (Kanepis, Põlvas, Laiusel, Tormas, Põltsamaal jm). Peeti ka ühiseid laulupühi kooride ühislaulmisi Ansekülas (1863), Jõhvis (1865), Simunas (1866), Uulus (1867) jm. 1943. aasta üldlaulupidu, mida ilmasõjast hoolimata siiski korraldati, jäi toimumata. Nõukogude okupatsiooni tingimustes peeti 10 pidu. 1950. aastal kaotati laulupidude nummerdus ning toimumisaeg viidi vastavusse okupatsioonivõimu tähtpäevadega. (Erandiks oli 1969. aasta juubelilaulupidu.) Võõraid pealesunnitud propagandalaule laulsid eestlased ikka üksnes selleks, et säiliks võimalus oma laulude esitamiseks. Eredaks näiteks eestlastele armsatest lauludest on Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile, mis kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste jaoks mitteametlikuks hümniks iga laulupeo lõpus kandis ühendkoor laulu ette hardalt püsti seisva kuulajaskonna ees. Lauljatest,
Saaremaal, 450 aasta möödumist linnaõiguste andmisest Kuresaaraarele. Päev algas rahvamuusika kontserdiga kesklinnas, mille saatel näitasid rahvatantsijaid oma oskusi. Õhtul alustas linnast lossihoovi teed rongkäik, mida saatis pill ja laul. Laulupeol kõlasid ainult saartega seotud laulud ja ka uued, just selleks peoks valminud koorilaulud.Lauljaid oli kokku üle kahe tuhande igast Saaremaa nurgast ja külalisi tuli ka kaugemalt (Saaremaal peeti juubelilaulupidu,2013). 3.4. Kindlust külastanud tuntud riigitegelased 20.21. augustil 1939 tegi ametliku visiidi Saaremaale Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts (vaata joonis 4) 19 Joonis 4. Konstatin Päts (Riigipeade külaskäigud Kuressaare linnusesse) 1995 aastal külastas Kuressaaret järgmine Eesti president Lennart Meri. Hiljem tegid visiidi
aastapäeva. 4)Suhteliselt rahvuslikud XII ja XVII Üldlaulupidu. Miks loeti neid tolleaegsete EKP juhtkonna poolt poliitiliselt viljatuteks? V: 1947 a. toimus okupatsiooniaegne esimene pidu. Dirigendid: A. Karindi, Riho Päts, tuudur Vettik ja Gustav Ernesaks. See pidu oli väga eestimeelne ja kõik lauldud laulud kõlasid eesti keeles. Selles kavas kõlas esimest korda ka G. Ernesaksu ‘’Mu isamaa on minu arm’’, T. Vettiki juhatusel, mis võitis kõigi südamed. 1969. aastal toimub juubelilaulupidu(100 aastat), aga järgmised kolm pidu on oma ajastu nägu nagu seisak enne tormi. Kuid oluline on just järjepidevus, mis kinnitab, et me oleme olemas. 5)Miks jäi 1969 aasta laulupeo film „Leelo” selle algsel kujul riiulile tolmuma ( kirjelda filmis kujutatut). Seda ei saanud avaldada, kuna oli väga rahvuslik ja punalippe oli näiteks filmil väga vähe näha. Filmiti rohkem rahvast, nende riideid ja tegemisi. 6)Laulupeo kantaadid ja nende loojad näit. tandem Runnel- Tormis.
Teised armastavad kirjutada instrumentaalmuusikat. Tormis on aga leidnud toreda seose nende kahe vahel... Cyrillus Kreek ja Mart Saar õppisid omal ajal Peterburis, Veljo 6 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/looming.htm 6 Tormis Moskvas, see tähendab kodust kaugel. Ometigi on just nemad kõige paremini leidnud tee meie rahvamuusika varasalvede juurde."7 Vastates ajakirjanike küsimusele ,,Millisena kujutate ette juubelilaulupidu 200. aastapäeval?" ütleb Gustav Ernesaks: ,,Mida laulame? Ei oska öelda. Võib-olla, et mõni helilooja kujundab kogu peo, alates avasignaalist kuni finaalini, muidugi mitte ainult oma lauludest. Midagi sellele lähedast võib kujuneda ehk ka eeloleval laulupeol, kus Veljo Tormise ,,Laulu algus" oma I üldlaulupeol lauldud ,,Sind surmani" motiivi ja minu ,,Laululavalt lahkuvatele kooridele" oma ,,Koidu", ,,Leelo" ja ,,Kaunimate laulude" motiividega peaksid pidu sobivalt raamima
1940 Eestis teostub kommunistlik riigipööre.Keelatud kirjanduse hävitamine, seltside sulgemine, aga ka ,,töötava rahva lastele" tasuta haridus Tartu Riiklikus Ülikoolis. 1957 Eesti Riikliku Vabaõhumuuseumi asutamine. 1958 ilmub ,,Keel ja Kirjandus I number; ka ,,Kultuur ja Elu." A.H.Tammsaare muuseumi avamine. 1962 Koolinoorte I laulu ja tantsupidu. Kasset-väljaandega ,,Noored Autorid 1962" tuleb Eesti kirjandusse uus põlvkond kirjanikke. 1969 Juubelilaulupidu Tartus. XVII üldlaulupidu Tallinnas, millega tähistatakse eesti laulupidude 100.aastapäeva. 1980 Tallinna koolinoorte rahutused seoses venestamispoliitikaga. 40 haritlase avalik kiri venestamispoliitika vastu, mis levib käsikirjaliselt ja väliraadio vahendusel. 1986 ilmuma hakkab kirjandus ja kultuuriajakiri ,,Vikerkaar." 1988 1.- 2. aprill Toimub Eesti loominguliste liitude juhatuste ühispleenum. Eestile
tagant toimuvate üldlaulupidude tavale. 1928. aastast toimuvad laulupeod praeguses asukohas Tallinna lauluväljakul. VIII XI üldlaulupeo korraldas Eesti Lauljate Liit. 1943. aasta üldlaulupidu, mida ilmasõjast hoolimata korraldati, jäi siiski toimumata. Nõukogude okupatsiooni tingimustes peeti 10 pidu. 1950. aastal kaotati laulupidude nummerdus ning laulupeo toimumisaeg viidi vastavusse okupatsioonivõimu tähtpäevadega. Erandiks oli 1969. aasta juubelilaulupidu. I üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat.
annaabi.ee 
