tüdrukute juurde mõneks ajaks elama. Võsul elas veel üks mootorratturist noormees Villem, kes aitas Ann´i kuulates tüdruku muresid ning suunates teda ikka mõttele, et ta võiks koju tagasi pöörduda. Lõpuks otsustas Ann ikka oma vanemate poole elama minna ja ema rääkis, et Villem oli juba tema ammune sõber ning tema käskiski poisil tüdruku eest hoolt kanda. Aidi Vallik on ka mu üks lemmikutest raamatu autoritest. Raamatus "Kuidas elad, Ann?" meeldis mulle tema jutustamisstiil, lugedes seda raamatut ei olnud mul kordagi sellist tunnet, et tahaksin raamatule järjehoidja vahele panna ja lugeda teinekord edasi just vastupidi ma ei tahtnud seda kordagi eemale panna, kuna see oli küllalti põnevusrikas ja kannatamatult oli tahtmine teada mis edasi juhtub ja saab edasi. Minu arvates oli raamatus palju tegelasi, kuid siiski oli raamat hea ja ma soovitaksin seda teistel ka lugeda. Raamat oli hea nii sisult, kui vormilt. See raamat on õpetlik igale noorele, kuid sellest
suureks 10. Gümnaasiumisse läks ta üsna hilja ( Hugo Treffneri Gümnaasium). Hiljem õppis Tartu Ülikoolis juurat. Tuberkuloosi tõttu jäid õpingud pooleli, hiljem elas ja töötas Tallinnas. Alustas novellide ja jutustustega, kujutas talupoegade elu, hiljem üliõpilaste elu ja suhteid. Tammsaarele on omane: a) pikad laused b) tugev arutluskäik-tegelased põhjendavad (sise-)monoloogiga oma käitumist,mõtteid ja elufilosoofiat c) keskendub inimese hingeelule d) jutustamisstiil võib olla tõsine,humoristlik,pilkav, aga jutustamistempo on alati rahulik. Tammsaare loomingu kõrgperiood algab näidendiga "Juudit" (1921). Põhineb piiblilool, mis räägib juudi rahvuskangelannast Juuditist, kes läheb sissepiiartud linnast vaenalse leeri ja tapab nende pealiku, seejärel vaenlane taganeb.. Tammsaare mõtleb Juuditile eluloo,tausta ja psühholoogilise motiivi tema käitumisele. Juudit on tal isekas
Novellikogud Idioot, Vastu hommikud ja Ristisõjad tähistavad G kõrgtaseme saabumist. Novellilooming on nüüd rahunenum. Realismi ta siiski välja ei jõudnud, vaid jäid tugevalt romantiliseks kirjanikuks. Ent tema novellid muutuvad nüüd psühholoogiliselt veenvateks, sügav sisseelamine tegelase siseellu on edastatud G-le omase värvikusega. G püsiv ühik novell. Selgete vastandpaaride esitamine. Voolav ja päikeseline jutustamisstiil ja värvikate tegelaskujude loomine. 10. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1929 - 44. Naturalismi ja agulirealismi esiletõus. August Jakobson romaaniga "Vaeste-Patuste alev", milles hakati tagantjärele nägema naturalistlikku agulielu ja töölisklassi olelusvõitlust kujutava kirjandussuuna algust. Zola "Söekaevurite" eesti variant. Leida Kibuvitsa "Soomustüdruk" auglist pärit naistegelase elusaatus. Oskar Lutsu agulielu kujutav teos
Novellikogud „Idioot“, „Vastu hommikut“ ja „Ristisõjad“ tähistavad Gailiti kõrgtaseme saabumist. Novellilooming on nüüd rahunenum. Realismi ta siiski välja ei jõua, vaid jäi tugevalt romantiliseks kirjanikuks. Tema novellid muutuvad nüüd psühholoogiliselt veenvateks, sügav sisseelamine tegelase siseellu on edastatud Gailitile omase värvikusega. Gailitile on omane püsiv novellide kirjutamine, kus ta esitab selgeid vastandpaare. Talle on omane voolav ja päikeseline jutustamisstiil, värvikate tegelaskujude loomine. Gailit on uusromantik, mis on erandlik teistega võrreldes. Kui kirjandus liigub realismi poole, on tema romantik. Gailiti kõrgaeg on 1920ndate keskel, samal ajal mis teistelgi. Kõrgaeg kestab 20a. Ühelt poolt on sisult helge ja naljakas, teiselt poolt groteskne ja sünge. Ühelt poolt on ta sümbolistliku, teiselt poolt impressionistliku kallakuga. Ühelt poolt on ta naljaka sisuga, teiselt poolt tõsisega.
Tema kodanikunimi on Karl Ast. Uusromantiliste tekstideni jõuab Rumor enne Esimest maailmasõda, kõrgtasemeni jõudmine tuleb iseseisvumisega. 1919 Tuled sügisöös, 1929 Kui Saara naerab, 1960 Krutsifiks romaan. Väga eripärane romaan Eesti kirjanduses kas või teemavaliku poolest aineks on äärmuslikud usuliikumised Brasiilias. Juhan Jaik Juhan Jaigi proosa on kokku pandud neljast asjast: Võrumaa, muinasjutt, õudus ja lapsed. Jaik saab ainest sellest folkloorist ja ka jutustamisstiil on sellevõrra maalähedasem. Peamiseks ja kõige tähtsamaks saavad Võrumaa jutud I-II (1924-1933) ja need illustreeris Wiiralt. Imedega seotud asjad ja teiselt poolt õudusmeeleolu. Oluline autor ka lastekirjanduses Võrumaajuttudes pole adressaadi asi päris selge. Ei saa ühemõtteliselt öelda, kas on lastekirjandus või täiskasvanutekirjandus. Tugevam ja silmapaistvam lühiproosas, ta on kirjutanud ka draamatekste, on kirjutanud ka luuletusi.
annaabi.ee 
