Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Jutustaja tegelikult on uskunud. Kui rahvausundi kohta käival väitel puudub eepiline struktuur, nimetatakse seda usutõeks („Metshaldjal on saba“, „Majahaldjas elab tallis“). Olulist rolli on mänginud traditsioonikandjad, inimesed, kellel on olnud erilinehuvi ja võime kodukoha traditsioone edasi kanda.
Jutustuse alapealkirjas on täpsustus pealkirjale – „Romaan kirjades”. Ta vihjab konkreetsele kirjanduslikule žanrile Lääne-Euroopas. Juba XVIII saj tuntud sentimentalistliku suuna raames. Vihjed tuntumatele teostele: Goethe „Noore Wertheri kannatused”, Russeau „Julie ehk uus Jeloise”. Goethe ja Russeau teoste peategelasteks on armunud aristokraadid, kes peavad kirjavahetust.
Jutustaja – teadvus, kes jutustab (ja tõlgendab) lugu Vaatepunkt e fookus; paik või teadvus, kust loos toimuvat nähakse (ja tõlgendatakse) Fiktsionaalne maailm (= fiktsiooni-maailm) – fiktsionaalse narratiivi loodud ilmatervik, mis on asustatud narratiivi määratletud tegelastega.
Jutustusele on omane süav poeetilisus ning ütlasi nii kujude kui südmustiku ja väjenduslaadi teatav poeetiline stilisatsioon, kõge teisejägulise ja väemtätsa hügamine, kogu täelepanu koondamine kesksele, peamisele, mis annabki jutustusele tema ereduse ja haarava dramatismi.
Jutustuses on hästi näha, kuidas Boccaccio madalalaubalisust pilkab, ta lausa naerab selle tüdruku rumaluse üle. See lugu näitab, et isegi kui tarka võib päästa tema kavalus ja taiplikkus, võib ta alatuse eest saada karistada.
Jutustajale on nimi võõras, kuid tal on tunne, nagu oleks ta seda kuskilt varem 3 kuulnud. Mees küsib, kas jutustaja pole siis lugenud pastor Roth’i raamatut „Inimene puhastustules“. Jutustaja tunnistab, et on seda lehitsenud.
Jutustaja on sisenenud uksest, milleni ta jõudis esimese osa lõpus ja ta leiab end piiripunktist, kust tagasi ta enam minna ei saa. Piiripunktis on igalpool kõiksugu erinevates keeltes silte, mis keelavad igaüks midagi.
Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi.
Jutustamisele paralleeliks on visuaalseks taustaks kasutatud Linnahalli, vanalinna, Uut Maailma, kesklinna, Lasnamäed, erinevaid pühakodasid, koduaedu ja kööke, Koplit, Kalamaja, Pelgulinna, Kristiine Karjamaad, parke jt kohti.
Jutus on eit ja taat, küla, nad lähevad hommikul vara kihelkonna keskusesse, et minna kirikusse, sest nende poeg peab seal jutlust, ema ja isa on väga uhked ja lähevad seda jutlust esimest korda kuulama.
Jutustuse mõte on üsna selge: inimene ja maailm tema ümber moodustavad ühe terviku. Hüljes on lihaks saanud vesi, kaaren personifitseerib õhku ja põhjapõder kajastab elusolendiks kehastunud metsa ideed.
Jutustamise aeg on piiratud ja ta pole usutav, muinasjutus pole määratud täpselt selle toimumise aega ja kohta, see on ebamäärane, tegelasteks võivad olla nii inimesed kui mitte-inimesed.
Jutustamisviis on kaasahaarav. Vaatamata sellele, et jutustus jõuab lugejani tegelase kaudu, kes on 5-aastane, on teksti keel üsna rikas, igapäevaelu kujutus jõuab ilmekalt lugejani.
Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. Romaanist on jutustus lühem ja ülesehituselt lihtsam.
Jutustavad ehk lüroeepilised laulud 4. Lastelaulud(lapsed ise või lastele) 5. Hällilaulud 6. Kiigelaulud 7. Tavandilaulud 7.1. Pulmalaulud Tekst 1. Koosneb värssidest.
Jutustustes on üks peateg Petšorin, novellid ei ole kronoloogilises järjekorras, kuid ühendab raamjutustus Maksin maksimõtsi oma kujutlusega Petšorini iskust.
Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks.
Jutustuse teemaks on võitlus naise võrdõiguslikkuse eest, samuti iseseisvaks muutunud kolhoosiesimehe ümberkasvatamine partei aktivistide ja kollektiivi poolt.
Jutustuse struktuuri - ja sisuanalüüsi muutsid huvitavamaks pildiseeriatest puuduvate piltide leidmine kuuldu jutu alusel ja diktofonilt enda jutustuse kuulamine.
Jutustavad ehk lüroeepilised laulud Jutustavates rahvalauludes kirjeldatakse tavaliseltkindla tegelase/kangelase seiklusi ja juhtumusi.
Jutustamisviis – võõraste tekstide sissetund oma teksti on järjest suurenenud ja mingis mõttes hakkavad võõrad tekstid põimuma.
Jutustavad laulud – on lüroeepilised laulud, mille vastu tunnevad huvi uurijad, kes on otsinud mütoloogia kajastusi regilaulus.
Jutustaja on vahepeal ilma jäänud oma istekohast ja Stanley loovutab talle enda oma, mis on millegipärast laste keskel.
Jutustamise puhul on suur tähtsus liigutustel ja näoilmel, jutuga põimuvad laulud, mõistatuste esitamisega seondub uskumusi.
Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm.
Jutustav maailm on paradoksaalne, maalist maali kordub masktegelaskuju, mis kontekstist sõltuvalt saab uue tähenduse.
Jutustaja on pagulane ja vastab nii tavaliseks saanud küsimusele ekslikult, et on seal viibinud seitse aastat.
Jutustuse aineil on loodud film “Viimne reliikvia”. Kõiki Bornhöhe töid iseloomustab ülekaalukas romantilisus.
Jutus on samuti laused, mille mõtete ära aimamine on kohati raske, kui tegemist on millegi keerulisega.
Jutustuse aineil on loodud film “Viimne reliikvia” (1969). Bornhöhe ei kirjutanud ainult ajaloolisi jutustusi.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Jutustaja – Juhan Peegel, Kaarel Ird „Ma langesin esimesel sõjasuvel” (1979) - Heinz – Kroetz „Ülem-Austria” (1980) - Astrov – Anton Tšehhov „Onu Vanja” (1980) - Kreutzwald – Vaino Vahingu, Madis Kõiv „Faehlmann” (1982) - Karl Moor – Friedrich Schiller „Röövlid” (1983) -
Jutustaja on kolmandas isikus ja kasutab korralikku kirjakeelt ja autor ei väljenda oma suhtumist kuidagi.
Jutustaja on veidi pettunud, et seda ühe maaliga saali nii suurejooneliselt kunstinäituseks on nimetatud.
Jutustab muinasjutt – kas nad on folkloorsed või rohkem kunstloo, aga folkloorne põhi on ta lugudes oluline.
Jutustamis - ja kirjutamisviis on tavaline ja lihtne, välditakse ülespuhutust ja liigset kunstipära.
Jutustavad laulud e. ballaadid räägivad enamasti armastuse otsingutest ning selle kaotusest, surmast, elust.
Jutustustes on sageli (kui mitte alati) mingi sügavam tagamõte, mis teeb tema lood veelgi paeluvamaks.
Jutustaja - anne ühinesid ja said kõige suurema kuulsuse osaliseks ajaloolistes romaanides.
Jutustamisoskuse arendamisel on vajalik aidata lapsel täpsustada oma mõtteid, kujutlusi ja pakkuda kõneainet.
Jutustusel sündmustik on sageli novellist laialdasem, see ei keskendu vaid ühe peamise sündmuse ümber.
Jutustajatüübid homodiegeetiline - jutustaja kui üks loo osalistest ja autodiegeetiline- peategelane on jutustaja.
Jutustamise aluseks on konkreetsed sündmused, mis järgnevad üksteisele ajaliselt ja põhjuslikult.
Jutustamisoskus - Tüdruk jutustab lihtlausetega ja vaid tähtsama, mis jääb esimesena silma.
Jutustajale on nimi võõras, kuid tal on tunne, nagu oleks ta seda kuskilt varem kuulnud.
Jutustas – Alice-nimelisest tüdrukust, kes sattus küülikut taga ajades Imedemaale.
Jutustati kangelastest - rüütlitest, kelle sarnaseks poiss pidi saama ja kellest eeskuju võtma.
Jutustaja vaatepunkt on olulisem kui süžee ise. Kirjanduses ja elus on teistsugused seadused.
Jutustuskogu - "Läbi rädi" (1927) August Mälk oli eesti romaani- ja novellikirjanik.
Jutustaja on juttu kuulnud reeglina rohkem kui üks kord ja mitmetelt esitajatelt.
Jutustaja koht on kahe lopsaka daami vahel, kes tema olemise üpris kitsaks muudavad.
Jutustusel on kolm olulist komponenti: karakterid, kompositsioon ning vaatepunkt.
Jutustusse koond - , rind- ja põimlauseid (peamisteks sidenditeks ja, et, sest, aga,).
Jutustaja on kolmas isik, ehk mitte peategelane ega keegi tegelastest üldse.
Jutustuse mahtu – lausungite arvu jutustuses ning lausungite keskmist pikkust.
Jutustused raamatus on nii värvikad killud, et neist saab kokku hinnalise mosaiigi.
Jutustaja vaatepunkt on Popi poolde kaldu ja see mõjutab vägagi teksti tähendust.
Jutustada või on uurijaga juba tuttavad/sõbrad. Kõige intiimsem vorm.
Jutus on veel sellel aja perioodil Eesti tähtsamad tegelased.
Jutustamislaad on elav ja rahvalik ning see sobib eriti hästi lastele.
Jutustajaks on kirjanik ise. Jutustaja on ka ise sündmuse osaline.
Jutustaja on selles teoses olemas, kuid mitte kõige tähtsam.
Jutustuses on kirjanduses uudne lähenemine seotud armastusega.
Jutustamislaad on rahulik, seda ka siis, kui tegevus on pingeline.
Jutustamistehnikaga - peategelase mõtisklustega, tema sisemonoloogiga.
Jutustav tegelane on tüüpiline ning erilised tunnusjooned puuduvad.
Jutustaja on kõrvalseisev isik, pigem vaatleja kui sekkuja.
Jutustuste sisuks on maailmas valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus.
Jutustajana on Vahtra emotsionaalne ja mõnusalt humoorikas.
Jutustaja demeeter on viljakusjumalanna ja vastandiks Meetrile.
Jutustamissagedus - ühekordne, kordav ja koondav jutustamine.
Jutustaja on hääl, mis edastab teose sündmustikku.
Jutustajal on võime teada tulevikku, ta teab kõike.
Jutustaja on samal ajal kroonik, moraalilugeja,
Jutustajaid on teoses 10: 7 neidu ja 3 noormeest.
Jutustaja on saatuse tahtel pidanud kannatama.
Jutustaja ehk autori erapooletu hoiak.
Jutustamisel on aeg mitmetasapinnaline.
Jutustuskogu - "Läbi rädi" (1927)
Vote UP
-1
Vote DOWN
Jutustaja roll on Penelopel ja tema kaheteistkümnel teenijannal.
Vote UP
-6
Vote DOWN
Jutustav tekst on tõlgitav, ei kannata suurt kahju, teistesse semiootil süsteemidesse on tõlkimatud ainult jutustatuse märgid (esimene, kõrgeim tasand). Integratsiooniprotsess seisneb selles, et alamastmel üksteisest eraldi seisvad elemendid integreeruvad jutustuse tasandil.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun