palutud sadule teele ilma ühegi kirjata Levin seadis endale muuta mitte ainult majapidamist, vaid ka kogu maarahva heaolu Neljas jagu Anna ja Aleksei elasid endiselt ühises korteris (loe katkend nr 5) Anna jäi haigeks ja kutsus armukese enda juure, Aleksei sai sellest teada Anna nägi unes väikest mehikest, kes kordas, et ta sureb sünnitusel Kitty ja Levin sattusid ühisele peole, peale väikset "piinlikusehetke" saadi jutupeale Neljas jagu Levin ja Kitty on teineteist leidnud Vronski on endiselt arvestatav ühiskonna liige, kuid Annat pilatakse Aleksei annab lõpuks Annale lahutuse Anna ja Vronsk plaanivad sõita Itaaliasse ja elada seal nagu normaalne perekond Teose probleemid Abielurikkumine Kohustus olla suhtes lapse/laste pärast Vajadus teistele normaalse perena näida Otsitakse vastust küsimusele, millises
Samuti on mõlemas riigis võimalus saada kirikuõpetajaks ka naistel. Usk soomlaste ja eestlaste elu igapäevaselt ei mõjuta. Soomlased, erinevalt eestlastest pole harjunud tühjade lubadustega. Nad mõtlevad, enne kui midagi ütlevad ning peavad lubaduse andmist ja täitmist väga oluliseks. Soomlased võõrastega juttu väga ei alusta , kuid abi on nad nõus alati andma ning on väga külalislahked.Soomlased on väga viisakad inimesed nii liikluses kui ka tavaolekus. Kui soomlane võõraga jutupeale saab võib ta rääkida ükskõik mis teemadel, ka sellistel, millest eestlane pole harjunud võõrastega rääkima . Eestlaste jutus tekib tihtipeale piinlike vaikusi, soomlased aga ei tunne sellepärast piinlikust, sest nende meelest on vaikuski üheks viisiks suhelda. Eestlased segavad tihtipeale üksteise jutule vahele, soomlased peavad seda aga väga ebaviisakaks . Soomlastele on ka oluline kokkulepitud ajast kinnipidamine. Soomlased armastavad rääkida mobiiltelefoniga
Selles kastis olid aga riided. Riinu uuris seda natuke, aga siis hakkas kartma ja läks ära. Aga ometigi oli kirst kerge olnud, kui ta Tammistule tuli. Tema lugu sarnaneb natike Kiviveski möldriga, kellest rahvas ikka palju kõneles: ta oli ka tulihänd varakorjajaks. Hinn ei olnud kellegile endast lähemalt rääkinud. Riinu ise arvas et ta Muhumaalt, aga ta ei kõnelenud korralikku muhu murret. Riinu tahtis et Hinn läheks püüaks rebase kinni, aga Hinn läks selle jutupeale magama, öeldes eidele head ööd. Nüüd tuli eidele see lugu kõik jälle meelde. Äkitsi lõoi nagu noaga Riinu peast mõte ja hirm läbi, ta kuulis enne kuke laulu kuidas keegi inimese jalg redelilt alla tuli, varsti pärast seda heitis keegi voodisse pikali. Riinu arvas et eks tondid teavad, pani silmad kinni ja läks magama. Aegamööda jäi Miina ka magama, aga ta teadis et eideke sängis valmis.
annaabi.ee 
