suhete nõunikuna Kaastöö ajakirjandusväljaannetes (Postimees, Oma Maitse, Delfi) Enamiku oma teostest ise välja andnud Kuulsuse saavutas 1989. a (17 a) jutustusega ,,Let's go" Looming Otsekohene ja tõetruu Osade kriitikute arvates alavääristavad ta teostes naistegelased mehi Teoseid on võrreldud Kaur Kenderi omadega Sarja ,,Kodu keset linna" stsenarist Teosed ,,Let's go" (1989) ,,Kalevipoeg" (jutukogumik, 2000) ,,Seitse päeva" (2000) ,,Mitu juttu" (jutukogumik, 2001) ,,Kolmas printsess" (2001) ,,Iluasjake" (2002) ,,Susanna ja mina" (2002) ,,Kodu keset linna" (stsenaarium) ,,Kordustrükk" (jutukogumik, 2003) jne Tänan kuulamast! :)
kirjanduse ja teatri kontekstis. Andrus Kivirähk "Rehepapp" (2000) "Aabitsa kukk" (2006) "Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) "Kaka ja kevad" (2009) Kaur Kender Ebanormaalne" (2000) "Läbi rahulike silmade" (2001) "Check Out" (2001) "Pangapettus" (2002) "Kuidas saada isaks" (2003) "Raha" (2002) (kahasse Rain Lõhmusega) "Comeback" (2010) Kerttu Rakke "Kalevipoeg" (jutukogumik, 2000) "Seitse päeva" (2000) "Mitu juttu" (jutukogumik, 2001) "Kolmas printsess" (2001) "Iluasjake" ("Kolmanda printsessi järg, 2002) "Susanna ja mina" (2002) "Kordustrükk" (jutukogumik, 2003) "Kodu keset linna" (seriaalistsenaarium, 402 seeriat 20032006, pluss 456 seeriat 20072010, seriaal jätkub teiste stsenaristidega) "Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud" (2007) "Rahatuulutaja" (2009) "Seitse aastat seebiselt" (2010)
Rakke pilab kõiki oma tegelasi, tuues kiretu aususega välja inimlikke nõrkusi. Kõnekeelsed väljendid on vahend tegelaste tõetruumaks muutmiseks. Rakke naistegelased peavad meestest lugu vaid siis, kui mehed nende arvates seda väärt on. Sageli on Rakket nimetatud naisnaturalistiks. Suurema tuntuse saavutas Rakke kodumaise igapäevaseriaali "Kodu keset linna" stsenaristina. 4.2 Teoseid · "Let's go" (jutustus, 1989) · "Kalevipoeg" (jutukogumik, 2000) 9 · "Seitse päeva" (2000) · "Mitu juttu" (jutukogumik, 2001) · "Kolmas printsess" (2001) · "Iluasjake" ("Kolmanda printsessi järg, 2002) · "Susanna ja mina" (2002) · "Kordustrükk" (jutukogumik, 2003) · "Kodu keset linna" (seriaalistsenaarium, 402 seeriat, 20032006) · "Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud" (2007)
tema ka naisterahva kirjutet on, siis seda daami tahaks ma ihusilmaga näha. Kangesti musku- ja maskuliinne tundub see jora (...). Naisterahvuslik autorsus tundub endiselt ebatõenäolisena ei või välistada, et teatav kildkond tillita inimesi sel moel end omis mõtteis väljendab, uskuda ei tihka sellegipoolest." (Looming nr 2, 2001). Rakket on sageli võrreldud Kenderi ja Sauteriga. Teosed: · "Let's go" (jutustus, 1989) · "Kalevipoeg" (jutukogumik, 2000) · "Seitse päeva" (2000) · "Mitu juttu" (jutukogumik, 2001) · "Kolmas printsess" (2001) · "Iluasjake" ("Kolmanda printsessi järg, 2002) · "Susanna ja mina" (2002) · "Kordustrükk" (jutukogumik, 2003) · "Kodu keset linna" (seriaalistsenaarium, 402 seeriat, 2003-2006) · "Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud" (2007) "Seitse päeva" ilmus detsembris 2000, Vaapo Vaher on selle teose kohta öelnud: "Kui
laulab öösiti, nurmkana ja rebane), „Kärp“ (1981)- mõtisklev lugu kärbiperest, „Linnavarblane maal“ (2007)- loodusminiatuurid,„Liisi, Kaspar ja teised kiisud“ (2013) 4. Jaan Rannap „Topi“ (1970) – loomaaiast põgenenud ahvipoja seiklused,„Nublu“ (1972) – toimekas tuletõrjekoer, kes õpib inimestega toime tulema, „Tuukerkoer Torru ja teised loomad“ (2007) – jutukogumik erinevatest loomadest Miks on muinasjutud olulised lapse jaoks? Muinasjutud pakuvad tuge fantaasia arengul. Muinasjuttude puudumine jätab lapse hinge tühja koha.Muinasjutul on kasvatuslik roll. Muinasjutu tegelased esindavad mingisuguseid. loomuolendeid, kelles võib laps tunda ära ka iseenda. Muinasjutud valmistavad ette reaalseks eluks.Muinasjutud teevad lapsed õnnelikuks.Lapsed saavad muinasjuttudest julgustust unistada ja uskuda imedesse. Muinasjutu seadused. *kindel algus: (Elas kord..
hiljem pigem pessimistlikumaks ja süngemaks. Seda näitab ilmekalt 2013 a ilmunud novellikogu „Ülikond“. Seal tegelaste tunnusjooneks kannatus; maailm ja ümbrus on raske ja koormav, lood lõppevad traagiliselt. Hirmumotiiv on kõikides lugudes olemas. Tunda on Kafka mõjutusi. *Urmas Vadi On kirjutanud näidendeid, lavastanud, teinud raadiotoimetaja tööd jms. Esimene raamat ilmus 1999 „Suur sekund“ – noore inimese tekstid, palju naivismi, argielu kirjeldusi jne. 2002 a ilmunud jutukogumik „Unetute ralli“, mida iseloomustab samuti unenäoline element, kuid muutub juba tõsisemaks, absurdi poeetika muutunud mõttestatumaks. Absurdihuumorist tuleb läbi vaadata, et mõista asja aluspõhja. 2010 ilmunud romaan/ jutukatkenditest koosnev „Kirjad tädi Annele“ – puudub läbiv narratiiv, ent erinevad novellid ühendatakse kirjade kaudu, mis lähevad kõik tädi Annele (kirjutab talle oma raskustest romaani kirjutamisel). Jutustamise stiil on mingi irratsionaalse
ajalugu". Soo-elustikku ja elamusi kirjeldab Lepasaare järgmine raamat "Sooradadel" (1997). Lepasaare liikumistrajektoorid rabades on enam- vähem samad mis Edgar Kaselgi. 2003. aastal avaldas Lepasaar raamatu "Kevadest kevadesse", milles ta jätkab lugude jutustamist kodukandi loodusest, juhtumistest ja kohtumistest metsades ja rabades, aga ka kohalike inimeste ja ajaloo tutvustamist. Võrumaa loodust, iseäranis kalavesi iseloomustab hilisema pagulas- kriitiku ja linnaluuletaja Karl Eerme jutukogumik "Õngelatiga mööda Võrumaad. Kalakirjad ja miniatüürid" (Ehrmann 1935). Kolm lugu kirjel- davad selles kalapüüki Vagula järvel eri aastaaegadel: "Suvisel Vagulal", "Talvisel Vagulal", "Tuli Vagula järve all". Lisaks leidub kogus otseselt looduskaitselisi tekste, milles autor ei moraliseeri, vaid jätab järeldused kaasaelamisega esitatud juhtumite kohta iga lugeja enese teha. Väga emotsionaalne on lugu "Viimased mohikaanlased", mille peategelaseks
Alevis olid linnalikud hoiakud: küla iseloomustavaid praktikaid seal enam polnud. Linn ongi järgmine tasand. Eesti küla olemuse määrab mõis. Külaelu mentaliteeti ja olemust vormib kirik (koos religiooniga). Kirikul on sama funktsioon mis mõisalgi – kiriku kaudu viiakse täide mõisa mõtteviis, talupojad allutatakse mõisnikele. Kirjanduses kajastusid kohalike meeleolud – külaelu kujutati reaalsena. Eestlaste seas oli populaarne August Kitzberg. „Külajutud“ on jutukogumik muistse minevikuaineliste ja 19.saj kaasaja juttudega. Selles kogumikus on toodud suhted küla-alev ja küla- linn, mis on ka üks raamatu teema: kuidas talupoja mentaliteet põrkub liberaalsema linnaelaniku hoiakutega? Noor-Eesti kultuuri mõõdupuu oli linn koos seal võrsuvate hoiakutega. Euroopas olid külajutud väga populaarsed – Eesti kirjanduses oldi Euroopaga kursis. 1) Romantism Kirjeldatakse pragmaatilist külaolustikku, kus elavad lihtsad talupojad
annaabi.ee 
