Novelli kui kunstilise zanri algatajaks peetakse Giovanni Boccacciot (1313-1375). Tema novellide allikaks on needsamad rahvajutud, kuid andes tegelastele lugematuid psühholoogilisi varjundeid ja kujutades kaasaja elu väga mitmekesiselt, tõi ta lühiproosasse täiesti uue kvaliteedi. Põhiosa loomingust koondas ta oma peateosesse ,,Dekameron" (1349-1353). _____________________________________________________________________________ _ Boccaccio ja ,,Dekameron". Järgides Idast tulnud jutukirjanduse tava, ümbritses Boccaccio oma novellid raamjutustusega, mis ühendas novellid tervikuks. ,,Dekameroni" raamjutustuse tegelased on 7 neidu ja 3 noormeest, kes 10 päeva jooksul jutustavad iga päev kaaslastele ühe loo seega on kogumikus 100 novelli. Teemades leidub rohkesti sarnasust hiliskeskaja linnaproosaga: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetatavus, inimeste patud ja nõrkused. Lugeja ette ilmuvad kõik
avaldus ning väärib sellisena uurimist ja arendamist. 19. sajandi esimesel poolel tehakse püüdlusi ühise kirjakeele poole; tartu kirjakeel taandub. Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: 1715 Uus Testament, mille eessõnas on antud põhjalik ülevaade eestikeelse kirikukirjanduse ajaloost. 1739 esimene eestikeelne täispiibel „Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna”, mis kinnistas kirikliku kirjakeele traditsiooni. Poolilmaliku jutukirjanduse algus: 1740 „Wiis head jutto Ühhe Öppetaja ja usklikko Tallopoia wahhel”. Valgustusliku sisuga õpetlik-moraliseerivad raamatud, nt August Wilhelm Hupeli nädalakiri „Lühhike öppetus” (1766–1767) ja „Arsti Ramat” (1771). 1782 Friedrich Wilhelm Willmanni „Juttud ja Teggud” ning Friedrich Gustav Arweliuse „Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat” – populaarsed rahvavalgustuslikud juturaamatud.
· 1819 - kehtestati Liivimaal, kaotati pärisorjus aga ei tohtinud talusid pärandada. · 1849 Uus Liivimaa talurahvaseadus kinnitas, et talumaad ei tohi enam mõisamaaks muuta. Enne oli teorent, nüüd raharent · 1856 kehtestati samasugused põhimõtted Eestimaal. Eestikeelne kirjandus 18. sajandil; Anton Thor Helle ( Jüri kiriku õpetaja) andis 1739. aastal välja eestikeelse piibli tervikväljaande. Algas ilmaliku jutukirjanduse avaldamine, ilmus esimene maarahva kalender, kus oli õpetussõnu ning jutud. 1766. aastal andsid Hupel ja Petri välja esimese eestikeelse ajalehe " Lühhike öppetus" Eestikeelne perioodika e. Ajakirjandus 19. sajandil; eestikeelseid lehti tekkis aina juurde. · O.W Masing andis välja "Maarahva nädalalehe" ning Kreutzwald " Maailm ja mõnda". · 1857. aastal hakkas J.V Jannsen välja andma "Perno Postimeest". Kirjasõna levik aitas ühtse kirjakeele kujunemist.
Mõnevõrra võttis kirjanik Riias osa ka kohaliku eesti seltsi ,,Imanta" tegevusest, esinedes koosolekutel kõnelejana. Üldiselt oli aga Kitzbergi tutvusringkond Riias väike ja kirjanik elas suletuna. Riias sõlmis Kitzberg oma teise abielu, mis sulges teda veelgi enam kodusesse ringi. Kitzberg elas koos oma teise naisega elu lõpuni. Teises abielus oli üks poeg. Loominguliselt oli Kitzberg Riias väheviljakas. Jutukirjanduse alal valmis siin külajutt ,,Veli Henn" ja mõned visandlikud lühipalad, samuti lõpetas kirjank ,,Rätsep Õhu" dramatiseeringu, mis pääses trükki alles 1903. aastal. Nähtavasti pidurdas Kitzbergi loometegevust osalt kohanematus suurlinna elule. Ta tundis ennast Riias võõrana, hingelt oli ta jäänud maainimeseks, kes ei sulanud kokku linna eluoluga. Ta hakkas otsima uut võimalus kodumaale tagasipöördumiseks. Aastast 1907 pöördus ta tagasi Tartusse kus ta ka suri 10
Võru kreisist, välismaalt. Heinrich Johann von Jannau käsitles 1786. aastal oma peateoses orjuse ajalugu Liivi- ja Eestimaal. Samuti oli oluliseks eestlaste rahvuskultuuri käsitlevaks teoseks August Wilhelm Hupeli teosed. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 8 9. Eesti proosakirjanduse tekkimine (F. W. v. Willmann, F. G. Arvelius jt). Eestikeelse jutukirjanduse alged avalduvad A. Thor Helle / E. Gutsleffi keeleõpiku (1732) dialoogides, vennastekoguduse liikumisega seotud pastorite ja jutlustajate loomingus. Varasem jutukirjandus enamuses tõlkemuganduslik. Saksamaalt pärit, hernhuutlike vaadetega Urvaste pastor Johann Christian Quandt koondas enda ümber vagatsevaid talupoegi, rajas kiriku lähedale palvemaja, mõistis hukka rahvakombeid, andis välja 1741. aastal esimese eestikeelse hernhuutliku lauluraamatu. Saksamaalt pärit vagadusjuttude
Helle sai teada alles pärast raamatu ilmumist. Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna ilmus 1739 Tallinnas trükiarvuga 6000. 1773 ilmus Piibli teine trükk, kolmandat kolda anti Piibel välja 1822. aastal. Kirjasõna 18. sajandil: Talurahva hulgas oli lugeda oskajaid üsna palju. Talurahvale mõeldud lugemisvara koosnes enamasti lisaks piiblile palve- ja lauluraamatutest. Tollased kalendrid tõid rohkelt erinevaid näpunäiteid ning ilmaennustusi. Iseloomulikuks jutukirjanduse esindajaks on Friedrich Gustav Arveliuse ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse Ramat" (1782). Suuremat populaarsust saavutas Karja kirikuõpetaja Friedrich Wilhelm Willmann. Haridusolud: Haridustingimused olid peale Põhjasõda halvenenud, koole oli napilt, õpetajaks enamasti kiriku köster, kool asus tavaliselt mõisahoones. Otsustavaks tõukeks rahvahariduse parandamisele sai pietismi levik. 1736. aastal kindralsuperintendendiks saanud Jakob
aabitsasse olid paigutatud tähestik ja veerimissilbid, vahel ka korrutustabel. Ometi leidub 18. sajandi lõpus ka niisuguseid otseselt aabitsaks või lugemisraamatuks nimetatud väljaaindeid, mis pakuvad sootuks uut võrreldes kõige senituntuga. Neist raamatuist võib leida eesti lastekirjanduse esimesi algeid ja nende autoreid võib pidada meie lastekirjanduse eelkäijateks. Fr. G. Arvelius – „Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat“ (1782), käsitletud jutukirjanduse kontekstis, peetud õpperaamatuks ning üheks meie varasemaks lasteraamatuks. Arveliuse juturaamatu eeskujuks on olnud Rochow’ „Kinderfreund“. „Jutu ja õpetuseraamat“ sisaldab 80 juttu ja luuletust. Jutukeste ning värsside teema on mitmekesine ja neis käsitletakse kogu talupoja ringi. Osa jutukestest otse lastele määratud (nt „Hea Laps“, „Waene Lapsehoidja“, „Wallel on lühhikessed jallad“ jt). Neis püütakse eluliste hoiatavate eeskujude
Ramma Joosep kui talupoeg on näidatud positiivse ja ideaalse talupojana. Arvati, et ehk siis jõuab rahvale kohale, kui tegelane valitakse samast klassist. Von Luce: kirjutas paljudel teemadel. ,,Saaremaa juturaamat" 1807, kus on kokku 43 lugu. Proovis imiteerida rahvalikku kõnepruuki. Holtz: ,,Lugemised alurahva mõistuse ja südame juhatamiseks". Trükiti 1817. aastal. Kirikul on väga tähtis roll. Esimesed eesti looduse kirjeldused. Kadri ja Jüri kohtumisest kosjadeni. 8. 18. sajandi jutukirjanduse poeetika ja teemad Fr. W. von Willmanni ,,Juttud ja Teggud" näitel. ,,Juttud ja tegid": ilukirjanduslikud tekstid + teod (kodused tööd, loomade talitamine, mesilaste pidamine). Tema kaudu tuleb paar uut vormi: valm (mõistukõne v allegooria tegelased on loomad, kes sümboliseerivad inimesi). Tekst, mis nõuab hoolikamat lugemist. Raamatus ka palju mõistatusi. 9. J. H. Rosenplänteri ja O. W. Masingu tähtsus eesti kirjandus- ja kultuuriloos. 10. Fr.R
juhuluulega (JL) Laulu autor on tundnud rahvakeelt, toetunud rahvaluule poeetikale ning kirikulaulu värsivormile. Laul levis laialdaselt ka rahvasuus (variandid). Käsu Hansu ,,nutulaulu" teemad ja moraal · Tema laul käsitleb Põhjasõja sündmusi 17041708 Tartu linnas. Autori hoiak on Rootsi poolt toetav ja Vene vägede rüüstetegevust tauniv. · Vene väed on karistus Jumala käest. Vrdl BR suhtumist, mis oli suht sama. 18. sajandi jutukirjanduse poeetika ja teemad F. W. von Willmanni ,,Juttud ja Teggud" näitel. Ratsionalistliku mõttelaadiga. Küllaltki kriitiline kõrgemate seisuste suhtes, kuid jääb siiski feodalistliku süsteemi raamidesse. Sõnastusstiililt lihtsakoeliste lugudega püüab ta eeskujuks seada jumalakartlikku, usinat, kainelt kaalutlevat ja sõnakuulelikku inimest, taunides samas kadedust, salakavalust, tigedust, ükskõiksust jumalasõna suhtes, alkoholi pruukimist jms.
Valgustus oli vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vastseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Liikumise eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad inimese. Kõik see, mis inimesele õnne ja kasu toob, tunnistati õigeks ning arukaks, kuna kõik see, mis inimest kahjustab või talle kannatusi põhjustab, tuli maa pealt kaotada. 8. 18. sajandi jutukirjanduse poeetika ja teemad Fr. W. von Willmanni ,,Juttud ja Teggud" näitel. Ratsionalistliku mõttelaadiga ,,Juttud ja Teggud" (1782) aluseks on läti ilmaliku kirjanduse rajaja Stenderi teos ,,Kaunid valmid ja jutud". See lähtub omakorda Aisopose, Lutheri jpt valmidest, legendidest, lugudest, anekdootidest, ulatudes ,,Tuhane ühe öö" muinasjuttudeni. Willmann lisas oma raamatusse A.Thor Helle grammatikast pärit mõistatused ja kasutas rohkesti vanasõnu oma
=Kloostri- ja kirikukoolid =Avati ülikoolid =Vaimulikel oli selge ladina keel =Seitse vaba kunsti -Grammatika, retoorika, dialektika, loogika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika Tekivad rahvuskeelsed kirjandused =Domineeris antiikkirjanduse mõju =Tihti kiriklik sisu =Rahvalooming Suurimad teosed: =Eepika e. Jutukirjanduse vallas: -Pärit Iirimaalt ja Islandilt (vanim vabariik Euroopas) Iirimaal olid keskajal põhiliselt keldid =Suguvõsa kroonikate talletamine au sees -2.-7. sajand -Nimetati saagadeks =Olulised olid laulikud -Kuninga nõuandjad filid -Laulude loojad -Bardid -Esitajad =Iirlased võtsid 5. sajandil ristiusu vastu -Jätkasid ka oma usuga
Tamm ajas iseloomulikke teemasid - loodus ,,Kilin- 8. Ärkamis- ja järelärkamisaegne proosa. kõlin", armastus tsükkel ,,Sonetid ", ,,Silmad ja Autoreid: L. Koidula, J. Pärn, L. Suburg, M. süda" , kõdu, lapsepõlv, mälestused tsükkel ,,Ema Põdder, E. Aspe, E. Vilde, Juhan Liiv. 1880. mälestus", ,,Doktor M. Veske mälestuseks" . Keele, aastatel suurenes oluliselt algupärase stiili ja vormi poolest kerkivad paljud tema lüürili- jutukirjanduse osa ilukirjanduse üldpildis, sed luuletused oma ajast esile. J. Tamme kusjuures eelneva arenguetapiga võrreldes laienes meeliszanriks oli rahvaluulele tuginev lugulaul. Ta ainevaldkond ning kesksema köha omandas on kirjutanud rahvaluulelisi ballaade ,,Ussihari", asjalikum elukujutus. Kirjandusse tuli uus, näidanud mõisnike julmust ja ahnust reaalsust arvestavam ja kunstinõudlikum
Esimese eestikeelse ajalehena ilmus 1806. aastal "Tarto maa rahwa NäddaliLeht". Lühemat aega anti välja ajalehti "Marahwa NäddalaLeht" ning "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannsen, kelle toimetamisel hakkas 1857. aastal Pärnus ilmuma nädalaleht "Perno Postimees". Eestikeelse jutukirjanduse seas muutus populaarseks Fr. R. Kreutzwaldi tõlgitud "Wagga Jenowewa". Eduard Ahrens koostas 1843. a. uue eesti keelse grammatika. Kiriklikud olud ja usuliikumised Ühiskonna vaimuelu kujundajaks jäi endiselt luteri usu kirik. 1832. a. võeti vastu ülevenemaailmne luteri usu seadus, millega luteri kirik kaotas oma senise seisundi. Luteriusk ei olnud enam riigiusk. Ametlikuks riigiusuks sai kogu riigis kreeka-katoliku õigeusk.
pastoraalse teema. · Dekam. Eelsed küpsed teosed: lüüriline poeem ,,Fiesole nümfid"; lühiromaan proosas ,,Fiammetta". · 1350 tutvus Petrarcaga. Truu sõprus surmani. · Teostes peegeldub hea inimhingede tundmine. ,,Fiammetta" psühholoogilise proosaromaani algus Euroopa kirjanduses. · Dekameron raamjutustus, mis ühendab teose terviklikuks, samas võimalus sujuvalt üle minna ühelt palalt teisele (Idast tulnud jutukirjanduse tava) · 7 neidu, 3 noormeest. Harmooniline elujaatav õhkkond. 1348. aasta must surm. Kokku 100 juttu, 10 päeva jooksul kõik räägivad 1 loo. 100-sümboli võimalikud eeskujud rahvajuttudekogu ,,Novellino", ,,Jumalik komöödia". · Süzees sarnaseid elemente hiliskeskaja rammusa linnaproosaga: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, inimeste liiderlikkus. Pajatab enamasti eraelulistest seiklustest, mitte ühiskondlik-religioossetest probleemidest
härrasrahvuse julgestumises. Kõvasüdamelised mõisnuikud kinnitasid oma lootused Vene rügementide tääkidele ja vastupanu kangele karistusele. Aga leidus ka valgustunud literaate, kes olid näinud orjava rahva vaimset ja ihulist viletsust, kes tahtsid tõrksat meelsust vaimupimedusega pööprata ja parandada. Õpetlikku tendentsi meie maa oludega kohandatud proosalookestesse põimides - ja see tendents oli ikka valitsevaid korramõisteid jaatav - läks eesti ilmaliku jutukirjanduse soetamise sajandi 80-ndail aastail käiku. Fr. G. Arvelius oli neid valgustusaegseid baltisakslasi, kes esimesed vaod ajas didaktilise eesmärgiga fabuleerivate rahvaraamatute pakkumiseks. Talle järgnes Fr.W. Willmann. Friedrich Gustav Arvelius.(1753-1806) Saksa päritolu eesti kirjanik, isa soomlane. Ta kasutas pseudonüümi Sembard. Arvelius õppis Leipzigi Ülikoolis usuteadust ja filoloogiat. Kooli lõpetamisel siirdus
vabaabielu (käis klassikaliste aadlikonventsioonide vastu), neil oli kolm tütart. Seaduslikku abiellu M. temaga ei astunudki. Kui austerlanna suri, abiellus 1816 aadlipreiliga. Aianduhuviline mees. Tuntud kultuuriloos tema kiiksud, üks idee fix oli leiutada lennumasin, lendamine oli tema soovunelm. Sai valmis isegi lennumasina, mis vinnati mõisa katusele. Lend ebaõnnestus, jäi ellu, aga sai kogu mõisarahva naerualuseks. 1838 ilmus ,,Ajaviide peergo valguses" - jätkab didaktilise jutukirjanduse stiili. Selles loos jagab ikka ka manitsusi, jutu mõte, et talupoeg peab armastama oma isandat, olema töökas, hoiduma joomast. Tegelaskujude kõnepruuk on värvikas - see eristab teda varasematest didaktilistest jutustustest. Ajaviite algusesse paigutatud ka kuus valmi, mis on laenatud. Aasta hiljem ilmub raamat ,,Villem Naavi elupäivad" - karskust propageeriv jutt. Aluseks sellelel Shveitsi kirjanik Zschokke ja tema teos ,,viinakatk". M. mugandas selle eesti oludesse
Valgustus oli vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vastseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Liikumise eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad inimese. Kõik see, mis inimesele õnne ja kasu toob, tunnistati õigeks ning arukaks, kuna kõik see, mis inimest kahjustab või talle kannatusi põhjustab, tuli maa pealt kaotada. 8. 18. sajandi jutukirjanduse poeetika ja teemad Fr. W. von Willmanni ,,Juttud ja Teggud" näitel. Ratsionalistliku mõttelaadiga ,,Juttud ja Teggud" (1782) aluseks on läti ilmaliku kirjanduse rajaja Stenderi teos ,,Kaunid valmid ja jutud". See lähtub omakorda Aisopose, Lutheri jpt valmidest, legendidest, lugudest, anekdootidest, ulatudes ,,Tuhane ühe öö" muinasjuttudeni. Willmann lisas oma raamatusse A.Thor Helle grammatikast pärit mõistatused ja kasutas
kirjakeeleoskus, algeline kompositsioon (dialoogid). “Willem Nawi ello-päwad” (1939): o õpetlik eesmärk – viinast loobumine; o eeskujuks Zschokke “Viinakatk”, aga on leidnud uue peategelase, drastilised näited jne; o mõistujutt kärbsest ja mõisahärrast; o näited elust enesest, lõpeb drastilise karskustõotusega kõrtsis; o viina ohvriks langenud Mardi lugu on realistlik, naturalistlik; o publitsistlik ja jutustav esitus; 8. 18. sajandi jutukirjanduse poeetika ja teemad Fr. W. von Willmanni „Juttud ja Teggud” näitel Ratsionalistliku mõttelaadiga „Juttud ja Teggud“ (1782) alus on läti ilmaliku kirjanduse rajaja Stenderi teos „Kaunid valmid ja jutud“. See lähtub omakorda Aisopose, Lutheri valmidest, legendidest, lugudest, anekdootidest, ulatudes „Tuhande ühe öö“ muinasjuttudeni. Willmann lisas oma raamatusse Helle grammatikast pärit mõistatused ja kasutas vanasõnu oma lugude
annaabi.ee 
