Maa vastsed valdajad, maahärrad ja nende vasallid, asusid Eestit kujundama Euroopa, eelkõige Saksamaa eeskujul. Kerkisid linnad, linnused, kirikud ja kloostrid. Sellegipoolest säilis tehtu juures provintsluse, ääreala maik. Kogu kultuurielu tähtsaim kujundaja oli katoliiklik ristiusk. 1210 a. rajati Ordu. Ilmusid Eestisse kerjusmungad. XII saj. lõpul tundsid eestlased kristlust. Oli välja arenenud põllumajandus. 1215. a asutati dominiiklaste ordu. Jutlustatakse eesti keeles. Jutlustajad mungad on rahva seast. Tsisterlased võisid maid pidada. Mungad võisid kaugemates piiskopkondades heina teha. Mungad pidid kogu aeg jutlustama, valgustama rahvast. Pidid tootma ka uusi munki. Kuna elanikkond Eestis oli kirjaoskamatu, siis õpetasid nad eestlastele kristlikku käitumist 10 käsku, teatud hulk palveid, pihtimist ja paastu. Eksisteerisid sisekoolid e. munkade koolid. Välikoolid e. linnaelanike poisslaste koolid.
Karl Marx: väärteadvus Pealisehitis ühiskonnas, mille aluseks on tootmissuhetest koosnev baas Pealisehitise (ideoloogia, sh religiooni) eesmärgiks on seletada baasi, tootmissuhteid nii, et need saaksid püsida võimuloleva klassi huvides. Sünkretsim – vanade ja laenatud kultuuriliste elementide süntees. Milleniaalne liikumine Maailmalõpu ja maise paradiisi ennustamine Valgete surm ja vanade traditsioonide taastumine Või vastupidi: jutlustatakse uute suhete tekkimisest valgetega. Cargo kultus Valgete materiaalsed väärtused ja võim on eesmärk omaette Lääne toodete kultus, veendumus, et tegemist on üleloomulikul teel saaduga, ka kohalikelt ärandatud võimsuse omastamisega saaduga Kultus püüdles kohalikele kuuluvate väärtuste tagasisaamisele Loeng 8. Kolonialism ja antropoloogia eetilised probleemid Koloniaalne vallutus
püsivus ja tugevus üldse mitte ei sõltu nii suurel määral majandusest. Kui inimkogukondade moodustumine sõltuks esmajärjekorras majanduslikest jõududest ja instinktidest, siis peaks kõrgem majanduslik õitseng tingimata samal ajal tähendama ka riigi kõrgemat jõudu. Siiski me näeme vastu-pidist. Usk kõikepäästvasse majanduslikku jõudu kui ainsasse, mis on suuteline riiki tugevdama, jätab eriti kummalise mulje siis, kui seda "tõde" jutlustatakse maal, mille tegelik ajalugu õpetab just vastupidist. Sest just Preisimaa ajalugu tõestab erakordse selgusega, et riigi moodustamiseks on 77 nõutavad mitte materiaalsed omadused, vaid ideaalsed voorused. Ainult nende viimaste kaitse all tõuseb ja lööb õitsele ka majandus ja selle õitseng jätkub vaid seniajani, kuni nende puhtriiklike omaduste hukuga koos ei hukku ka majandus ise. Just nimelt seda protsessi me, paraku, jälgime
annaabi.ee 
