arusaamade levitamist ja ilmaliku jõukuse kasv põhjustas vastureaktsiooni, mis väljendus paljude usklike püüdes algkiriku apostelliku vaesuse poole. Selle tagajärjel tekkisid kerjusmungaorjad, mille hulgast on tuntumad frantsisklaste ja dominiiklaste ordu. Nad pidid elatuma üksnes kerjamisest ja nende ülesanne oli jutlustamine. Frantsisklaste ordu lõi Franciscus Assisist, jõuka kaupmehe poeg. Ta jättis varanduse ja pillava eluviisi ning pühendas end jutlustamisele ja elas vaesuses. Paavsti soovil kinnitati tema liikumine 1223 aastal. Dominiiklaste ordu rajas hispaania kõrgelt haritud vaimulik Dominicus. Ta lõi uue ordu, et pöörata paganaid ja ketsereid jumalasõnaga, mitte relva toel. Tegevusloa said paavstilt 1216. Aastal. Nad paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega. Aja jooksul eemaldusid ka kerjusmungaordud oma algsest vaesuse põhimõttest. Selle vastu tekkis ordude sees protestiliikumisi, mille pooldajad lõid omaette orduharusid.
katarid eitasid vaimulikkonna seisust. Consolamentum oli Püha Vaimu ristimine, ristimise taassünd, pattude andeksandmine ning ametisseõnnistamine üheaegselt. Katari täiuslikuks saades pidi oma maised varad kogukonnale annetama, riietuma musta või sinisesse köisvööga rüüsse ning kohustuma elada nagu tegid seda kristus ja tema apostlid- pidevalt rännakupeal olev elu, pühendununa rikkumatusele, palvetamisele, jutlustamisele ning heategevuslikule tööle. Kuid mis kõige peamine, katari täiuslikud pühendusid sellele, et aidata teistel inimestel leida tee pimedast ning süngest maailmast, mida juhtis tume isand, valguse riiki, mida nad uskusid olevat inimkonna alus ja viimne lõpp. Kui katari täiuslikud tõotasid elada askeetlikku, lihtsalt elu, siis katari usklikud ei pidanud vastu võtma sama elustiili. Katari usklikud pidid hoiduma söömast liha ja piimatooteid ning tapmisest
karmistamist, luksusest loobumist ja järjekilat füüsilist tööd. Selle ordu esimene klooster asus Citeaux'is. Kerjusmungaordud tuntuimad olid frantsisklaste ja dominiiklaste ordud. Tekkisid 12.saj lõpus.nende peamiseks tegevuseks oli jutlustamine. Frantsisklaste ordu rajas Franciskus Assist, jõuka kaupmehe poeg kes jättis oma varanduse ja pillava eluviisi ning pühendas end täielikult jutlustamisele ja elas vaesuses. Nad kandsid jämedat pruunikat v halli kuube mis oli vöötatud kareda vööga. Dominiiklaste ordu rajas hispaania vaimulik Dominicus. Lõi uue ordu, et pöörata paganad ja ketserid jumalasõnaga mitte relva toel. Dominiiklased paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega. Kloostrite elukorraldus tähtsaima osa iga kloostri päevakavast moodustasid nn tunnipalvused. Kirjutai ümber ramatuid eraldi ruumis- skriptooriumis.
Uuele ajastule oli nimelt iseloomulik soov kontrollida looduses toimuvat, allutada loodus inimesele ning selline lähenemine eeldas muidugi, et reaalsust oli vaja adekvaatselt mõista. Nii mõnedki tolle aja filosoofid pidasid vajalikuks omada arvamust ka meditsiini ja tervishoiu küsimustes. Francis Bacon (1561-1626), pidas nt oluliseks rõhutada arstiteaduse juures kolme asja: · tervise säilitamist; · haiguste ravimist; · pikaealisuse garanteerimist. Lisaks "väärika vananemise" jutlustamisele pidas ta oluliseks ka muid raviga seonduvaid inimväärikust rõhutavaid aspekte valuvaigistamist näiteks. Eesmärk oli korrakem kontrollida loodust, fatalism taandus. Baconi teoses "Uus Atlantis" on teadlastel oluline roll ning inimese elu parandamiseks nähakse meetodeid appi võetuna tervishoiust, hügieenist ja tervislikust toitumisest. Loodust ravivahendina kasutades pidas Bacon esmatähtsaks balneoloogiat (rääkis mh kunstliku mineraalvee sünteesimisest)
annaabi.ee 
