teostamise katsetega ja püüetega, hakkasid vähehaaval ilmsiks tulema päris isesugused uuendus-liikumise avaldised, mis jätsid kõrvale katoliku kiriku reformipüüded. Uueks liikumiseks oli usupuhastus. Saksamaalt tungisid tema mõjud ka Vana-Liivimaale, kujundades siin uusi koldeid suuremates linnades Tartu ja Tallinn. Suurematest linnadest levis liikumine väiksematesse ja viimaks nõrgemal kujul ümbritsevale maale. Tallinnas olid esimesteks saksakeelseteks jutlustajateks Johan Lange Niguliste kirikus ja Zacharias Hasse Oleviste kirikus. Usupuhastus suurendas vastuolu, sest evangeeliumiusu jutlustajad astusid katoliku kiriku vaimlukkude ja eriti munkade vastu. Teine usupuhastuse liikumise keskkoht eesti alal oli Tartu. Tartu piiskop Johannes IV Blankenfeld püüdis seda liikumist valju käega piiskopkonnast eemale hoida. 1524 tuli Tartusse Hermann Marsow, kes oli esimene Lutheri otsene õpilane Liivimaal. Tema jutlused
Konfutsionismis üritatakse saada targaks, et olla kasulik ühiskonnale, kuid taoismis üritatakse saada vabaks, targaks, surematuks, jõuda transtsendentsini ning samuti saada ühtseks tao endaga, metafüüsilise absoluudiga-kõiksusega. Budism Pärit Indiast, jõudis Hiinasse 1.saj. m.a.j. siiditeede kaudu. Väärtustatakse lõplikku pääsemist ning kiiret kirgastumist. Hiinas on mahajäänud budism. I loodud tempel oli Valge hobuse tempel. I jutlustajateks olid India mungad, kuid seda ei võetud kergesti vastu, kuna hiinlased on väga vanamoelised. Budismi ja Hiina usundite erinevused: Hiina usundid on üldiselt väga elujaatavad ning positiivsed, kuid budismi jaoks on elu kannatus ning kõigest maisest tuleb vabaneda. Seda ei tahetud omaks võtta. Samuti on budism väga individuaalne ning seal on pääsemine iga inimese enda teha, hiinlased on aga väga perekonnakesksed ning ei huvitu ainult iseenda pääsemisest.
kuulutuskoosolekuid talutubades. See liikumine puudutas eriti Määri, Rohu ja Rahkla küla. Väike- Maarja oli tol ajal kultuurikolle, kus toimus tihe seltsielu, äritegevus ja oli hea tasemega gümnaasium, võib-olla just sellepärast jäi Väike- Maarja ja selle ümbrus vennastekoguduse liikumisest haaramata. Kuid inimestel olid siiski mured, mida ei suutnud lahendada ei seltsielu ega head ärisuhted. Põhilisteks jutlustajateks oli Kiibak Tallinnast, Reiman Veneverest, Juhan ja Martin Järv jt.1920-ndatel aastatel jõudis Avispea ja Väike- Maarja ümbrusesse vabakoguduslik vaimulik liikumine. Ka see liikumine sai alguse talutubadest, kus noored Tallinna vennad tulid ja jagasid oma rõõmu ning kogemusi sellest, kuidas nad olid oma ellu Issanda vastu võtnud. Esimene paik kus seda sõnumit kuulutati oli Männisalu külas Paduri talus, kus sai usklikuks talu peremees, tema vend ja hiljem kogu pere
1. inimene saab õndsaks usu läbi, pole vaja vahendajat inimese ja Jumala vahel. Inimest tuleb ainult õpetada seda tegema. Pole vaja vahele Katoliku kirikut. 2. Usutõe allikaks on piibel, kuid selleks, et inimene saaks ise seda uurida, tuli piibel panna KOHALIKKU EMAKEELDE ja inimesed pidid õppima LUGEMA. Poliitiline pool: kirikul oli palju maad ja varandust, mida taheti endale. 1521.a esimesed jutlustajad Riias 1523.a esimesed luterlikud jutustajad Eestis Kes olid jutlustajateks? · Tegemist oli KÄSITÖÖLISTEGA, kes luterlikus vaimus jutustasid, ag aka kohalikud katoliku vaimulikud. Linnades levis luterlus KIIRELT: astuti jõudsalt vastu nii preestritele kui ka munkadele. Rae otsustega kuulutati katoliku kiriku varad rae varadeks. Kirkutes ei jutustatud enam katoliku vaimus vaid luterlikus vaimus. Linnades toetas luterlust RAAD: käsitöölised ja kaupmehed. Toimu ka kirkute rüüste Tallinnas ja Tartus.
võidmine, vaimulikuks pühitsemine, laulatamine) jagamises koguduse liikmetele ja neile jumalasõna õpetamises. Kloostrid: · Tsisterlaste ordu kloostrid Kärknas ja Padisel. Põhitegevuseks põlluharimisega tegelemine · Kerjusmungaordud, kelle ülesandeks oli jumalasõna levitamine kooskerjamisrännakutega, hariduselu edendamine - Dominiiklaste kerjusmungaordu ühiskonna elus palju aktiivsemad,hüüti jutlustajateks vendadeks, kloostrid Tallinnas, Tartus ja Narvas, Tallinna kloostris pidasid jutlusi saksa ja eesti keeles. - Frantsisklaste kerjusmungaordu ka ühiskonnaelus aktiivsed, hüüti hallideks vendadeks, kloostrid Tartus, Viljandis, Rakveres. · Augustiinlaste ordu klooster Pirital · 16. saj alguses suurenes Eestis kloostrielanike arv ja süvenes austus pühakute säilmete vastu.
piht, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine, laulatamine) jagamises koguduse liikmetele ja neile jumalasõna õpetamises. Kloostrid: · Tsisterlaste ordu kloostrid Kärknas ja Padisel. Põhitegevuseks põlluharimisega tegelemine · Kerjusmungaordud, kelle ülesandeks oli jumalasõna levitamine kooskerjamisrännakutega, hariduselu edendamine Dominiiklaste kerjusmungaordu ühiskonna elus palju aktiivsemad,hüüti jutlustajateks vendadeks, kloostrid Tallinnas, Tartus ja Narvas, Tallinna kloostris pidasid jutlusi saksa ja eesti keeles. Frantsisklaste kerjusmungaordu ka ühiskonnaelus aktiivsed, hüüti hallideks vendadeks, kloostrid Tartus, Viljandis, Rakveres. · Augustiinlaste ordu klooster Pirital · 16. saj alguses suurenes Eestis kloostrielanike arv ja süvenes austus pühakute säilmete vastu.
Eestis asunud mungaordudes - tsisternlaste ordu. Selle liikmete sihiks oli tegeleda üksinduse põlluharimise, aianduse ja karjakasvatusega. XIII sajandil asutasid nad kloostri Tartu lähedal Kärknas ja XIV sajandi algul Padisel. Hiljem moodustus tsisternlaste naisharu, mille kloostrid rajati Tallinnas, Tartus ja Lihulas. Eestisse asusid ka ühiskondlikus elus palju aktiivsemaid dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud. Dominiiklasni min tegevusepõhjal "jutlustajateks vendadeks". Neil olid kloostrid Tallinas ja Tartus, XVI sajandil ka Narvas. Frantsisklasi hüüti riietuse järgi "hallideks vendadeks", kloostrid rajasid ma Tartus, Viljandis ja Rakveres. Mõlemad ordud panid rõhku jumalasõna kuulutamisele, mille nad ühendasid kerjamisrännakutega, jõudes nii paljudesse paikadesse. Rännates oli vaja osata kohaliku rahva keelt. Dominiiklastel oli see üks elukorralduse nõuetest. Nii muututi omamoodi rahvaõpetajateks
annaabi.ee 
