ega ka tema keele oskust. 1535. aastast on säilinud esimesed katked eestikeelsest trükisest, nn Wanradt-Koelli katekismusest, mis esitas paralleelselt eestikeelse ja keskalamsaksakeelse teksti, seda ei saa aga pidada tõendiks eesti keele tegeliku kasutamise suurenemisest kirikuelus. Varasemate kirjalike tekstinäidete puudumine ei tähenda eesti keele vähest kasutamist kirikuelus enne reformatsiooni. Katolikuajal oli kogu Euroopas kombeks panna näiteks jutlusetekste kirja ladina keeles, esitada neid tegelikult aga rahvakeeles. On oletatud, et katolikuaja lõpuks olid välja kujunenud nii eestikeelsed tähtsamad palvevormelid kui ka juurdunud olulisemate piiblilugude jutustamise tava. Uute tekstide kiire ja mitte alati kompetentne tõlkimine eesti keelde pärast reformatsiooni tõi aga kirikuelus kasutatud eesti keelde rohkem saksapärasust. Eesti varauusaeg
Loodi ühislaegas, mis pidi oma sissetulekud saama varasematest katoliku kiriku sissetulekutest (rentidest), mille vahenditest tuli maksta palka evangeelsetele vaimulikele ja toetada vaestehoolekannet. Katoliku piiskopid ja toomkapiitlid jäid esialgu tegutsema. Maale luterlikud ümberkorraldused ei tulnud niipea. Riia algatusel likvideeriti dominiiklaste ja frantsisklaste konvendid (Tallinn, Tartu) - Opositsioon evangeelsetele jutlustajatele. Luterlik kirikukirjandus- Tolleaegseid jutlusetekste ei ole säilinud. 1530. aastatel koostas Tallinna Oleviste kiriku jutlustaja Simon Wanradt alamsaksakeelse luterliku katekismuse, mille õpetaja Johann Koell tõlkis eesti keelde. Katekismus ilmus kahes keeles 1535. aastal.
annaabi.ee 
