K. R. Popperi kriitiline ratsionalism.
Siit järeldus: usk olemustesse (olgu vääratesse või tõestesse) võib
luua takistusi mõtlemisele, uute ja viljakate probleemide püstitamisele. Kuid nagu eelnevates
loengutes kõneks olnud, oli olemustunnetuse taotlus traditsioonilisele filosoofiale üldiselt
iseloomulik joon. Nii Platon kui ka Descartes nägid filosoofia ja tõelise teadmise ülesannet
just selles, et mõista maailma olemusstruktuuri, mis nende eelduste järgi pidi olema
muutumatu ja igavene.
2. Justifikatsionism (sõnast “justification” – õigustamine, põhjendamine). Selle terminiga
tähistab Popper teadusliku teadmise sellist käsitust, mis samastab teadusliku teadmise
tõestatud ehk õigustatud teadmisega. Popper peab õigeks teaduse-käsitust, mille kohaselt
teadlane püüab saavutada maailma tõest kirjeldust. Kuid see eesmärk ei ole tema hinnangul
kunagi täielikult tõestatavalt saavutatav, teadus suudab üksnes tõele läheneda. Seetõttu
annaabi.ee 
