Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"juristische" - 5 õppematerjali

NS-Prozesse heute
1
docx

NS-Prozesse heute

-muss wegen Beihilfe zum Mord in mindestens 300 000 Fällen verantworten -Eva Mozes Kor, eine Auschwitz-Überlebende, hat Gröning vergeben, weil er Bedauern zum Ausdruck gebracht hat der Prozess - begann im Jahr 1977, aber wird erst in Frühling 2015 verhandelt -sollte unterbrochen worden, weil der 93-jährige Gröning morgens nicht aufstehen konnte -glaubt, dass er "durch seine Mitwirkung in Auschwitz moralisch schuldig gemacht ha[t]", juristische Schuld muss das Gericht enscheiden Hermine Ryan (früher H. Braunsteiner) (16.07.1919-19.04.1999) -Österreischer -von 1942 bis 1944 stellvertetende Schutzhaftlagerführerin im polnischen Konzentrationslager Majdanek -auch "Kobyla, die Stute" genannt - sie trat Menschen mit ihren eisenbeschlagenen Stiefeln -kam im März 1973 Auslieferungshaft -ihre Geliebte wusste nichts von ihrer Vergangenheit -bekommt lebenslänglich - wurde nach 20 Jahren aus der Haft entlassen (77 Jhr. alt, schwer

Keeled → Saksa keel
1 allalaadimist
Õiguse mõiste-tunnused ja tähtsus
24
docx

Õiguse mõiste, tunnused ja tähtsus

Rosentau 2004, lk 18-19). Tõdetakse, et õiguses ei ole võimalik rangelt aksiomaatiline süsteem. Aksiomaatilis- deduktiivse meetodi ideaali ei õnnestu õigusteaduses realiseerida. Õigust ei ole võimalik taandada mingitele vähestele põhimõistetele, mis toimiksid aksioomidena. See ei võimaldaks piisavat teavet õigusnormi kohta ega empiirikat. Positiivse õiguskorra ühtsus on eelkõige õigusteaduse süstemaatilise tegevuse tulemus. (Pawlowski, H.-M. Einführung in die juristische Methodenlehre. Heidelberg, 1986. Nagu on viidatud Narits, 2004, lk 92.) Tänapäevane arusaam õigusest Eestis käsitleb õigust eelkõige normatiivse (siduva) kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuurina, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a priori mitteseotud indiviididest (õiguse subjektidest). Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotud inimkäitumise õiguslikult relevantse osaga. (Anepaio jt

Õigus → Õiguse alused
29 allalaadimist
Konspekt 2
125
pdf

Konspekt 2

104. The Role of Parlamentarism in the New European Architecture. The Nordic Council; 1991.Nord 1990:110 E. ISBN 91-881 12-09-8, Malmö 105. Vining, J. The Authoritative and the Authoritian. Chicago, London. The University of Chicago Press, 1986 106. Wade, C.S.; Bradley, A.W. Constitutional and Administrative Law. London, New York: Longman, 1993 SAKSA KEELES: 107. Degenhart, C. Staatsrecht I. Staatszielbestimmungen; Staatsorgane; Staatsfunktionen, 4. neubearbeitete Auflage. C.F. Müller Juristische Verlag, 1988 108. Gisevius, W. Leitfaden durch die Kommunalpolitik. 1991 im Verlag G.H.W.Dietz Nacht. GmbH, Bonn.(vt ka Gisevius, W. Kohaliku omavalitsuse poliitika Saksamaa Liitvabariigis. ESDP kirjastus, 1993.) 109. Kommunalverwaltung in Europa. Local Government in Europe. L`Administration local en Europe.(Der Landkreis. Zeitschrift für Kommunale Selbstverwaltung. Herausgeber: Deutscher Landkreistag, Bonn, Adenauerallee 136. Sonderdruck aus Heft 10/1991) 110. Stein, E. Staatsrecht

Õigus → Õiguse entsüklopeedia
631 allalaadimist
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

Rosentau 2004, lk 18-19). Tõdetakse, et õiguses ei ole võimalik rangelt aksiomaatiline süsteem. Aksiomaatilis- deduktiivse meetodi ideaali ei õnnestu õigusteaduses realiseerida. Õigust ei ole võimalik taandada mingitele vähestele põhimõistetele, mis toimiksid aksioomidena. See ei võimaldaks piisavat teavet õigusnormi kohta ega empiirikat. Positiivse õiguskorra ühtsus on eelkõige õigusteaduse süstemaatilise tegevuse tulemus. (Pawlowski, H.-M. Einführung in die juristische Methodenlehre. Heidelberg, 1986. Nagu on viidatud Narits, 2004, lk 92.) Tänapäevane arusaam õigusest Eestis käsitleb õigust eelkõige normatiivse (siduva) kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuurina, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a priori mitteseotud indiviididest (õiguse subjektidest). Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotud inimkäitumise õiguslikult relevantse osaga. (Anepaio jt

Õigus → Õiguse alused
155 allalaadimist
J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

101. The Role of Parlamentarism in the New European Architecture. The Nordic Council; 1991.Nord 1990:110 E. ISBN 91-881 12-09-8, Malmö 102. Vining, J. The Authoritative and the Authoritian. Chicago, London. The University of Chicago Press, 1986 103. Wade, C.S.; Bradley, A.W. Constitutional and Administrative Law. London, New York: Longman, 1993 SAKSA KEELES: 104. Degenhart, C. Staatsrecht I. Staatszielbestimmungen; Staatsorgane; Staatsfunktionen, 4. neubearbeitete Auflage. C.F. Müller Juristische Verlag.1988 105. Gisevius, W. Leitfaden durch die Kommunalpolitik. 1991 im Verlag G.H.W.Dietz Nacht. GmbH, Bonn.(vt ka Gisevius, W. Kohaliku omavalitsuse poliitika Saksamaa Liitvabariigis. ESDP kirjastus, 1993.) 106. Kommunalverwaltung in Europa. Local Government in Europe. L`Administration local en Europe.(Der Landkreis. Zeitschrift für Kommunale Selbstverwaltung. Herausgeber: Deutscher Landkreistag, Bonn, Adenauerallee 136. Sonderdruck aus Heft 10/1991) 107. Stein, E. Staatsrecht

Õigus → Õigus
43 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun