paljandid ja koopad, ranniku- ja sisemaaluited, mageveekogud, rannikud ja soolakud on sellest raamatust. Maaülevaade Eesti Bioloogilise mitmekesisuse riikliku ülevaate Maaülevaate koostamine algas aastal 1996, materjalid koondati aastaks 1998. Projekti finantseeris ÜRO Keskkonnaprogramm ja juhtis Keskkonnaministeerium koos ÜRO Arenguprogrammi Tallinna esindusega. Ülevaate koostamisel osales ligikaudu sadakond eksperti: bioloogidest majandusteadlaste ja juristideni. Maaülevaadetesse koondatakse andmed ja antakse hinnangud ressurssidele ning looduslikule mitmekesisusele, käsitledes vastavat seadusandlust, arengukavasid, organisatsioone, finantse ja inimressursse, seatakse esialgsed eelistused, määratletakse kitsaskohad ja nende ületamise võimalused.
11. sajandil tekkis aga vajadus universaalsema ja kõiki uusi majandussuhteid võimaldavad õiguse järel ning taasavastati Digesta. Ja seejärel Institutsioonid, mille järgi hakati ülikoolides õpetama õigust. Pikapeale jõudis õigus Digestidest ka praktikasse. Sellist Rooma õiguse ülevõtmist nimetatakse retseptsiooniks. Tähtis on aga see, et ühtse õppekeelega – ladina keelega – Euroopas jõudisid ladina keeles kirjutatud seaduseraamatud õpetatud juristideni ning arenes välja ühise õiguse ehk ius commune traditsioon. Ius commune kehtis tavaliselt subsidiaarõigusena, st kui kohalikes seadustes, tavades jne vastavat regulatsiooni ehk õiguslikku lahendust ei olnud, otsiti seada ius commune’na kehtivast Rooma õigusest. Subsidiaarsena kehtis Rooma õigus Prantsusmaal Code civile vastuvõtmiseni 19. sajandi alguses, Saksamaal BGB vastuvõtmiseni 1900, Eesti territooriumil 1865. aastani, mis hakkas kehtima Balti eraseadus jne. Kuigi tegemist