Leidsid 17 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jüripäev". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jüripäev, jüripäeva, jüripäeval, põllutööd, äikest, kari, istuda, tuld, liisa, aprillil, maamehe, tähtpäev, ärkamise, talus, kevadest, abilised, kolisid, koristada, tegevusega, lootsid, seljavalu, kasemahla, külla, maod, maapind, haigeks, jürituliNimesaamine Ristisõdade ajal tekkis legend, mille järgi tappis sangarlik Püha Jüri sel päeval lohemao, kes ähvardas surmata süütut tütarlast. Sellest ajast saadik hakati 23. aprilli kutsuma jüripäevaks ja aprillikuud jürikuuks. Teise variandi järgi olevat maa sel päeval enese lahti teinud ja surmavat auru välja ajanud. Siis tulnud üks Jüri-nimeline mees, kes maa lõhe kinni toppinud ja niiviisi kogu ümbruse hukatusest päästnud. Seepärast pandud sellele päevale nimeks jüripäev. Ajaloolisest tagapõhjast Jüripäev märkis Eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Meie esivanematele oli jüripäev looduse ärkamise püha ja igati sobilik aeg põllutööde alustamiseks, teenistuslepingute sõlmimiseks ja elukoha vahetamiseks. Sulased, kellega pererahvas lepinguid sõmisid, kolisid kuni sügiseni pererahva juurde elama ning aitasid neid talutöödes. Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui ka idakiriku kaudu. Jüripäev oli 20
JÜRIPÄEV Alvina Panova ja Sirle Toots Jüripäev on 23. aprillil. Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev huntide tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide patroon püha Jüri jüripäeval huntide suu kinni nad ei rünnanud koduloomi Eestis on jüripäev eeskätt maamehe tähtpäev. Naistepüha. Lüpsikute turrutamine Kirde-Eestis säilis 20. sajandi alguskümnenditeni eriline naistepüha ehk lüpsikute turrutamine. Abielus külanaised kogunesid kas kõrtsi või kuhugi mujale. Peo huvitavamaid osi oli suures puutünnis võitegemise jäljendamine: segati kujuteldavat võid ja loeti võisõnu. Üldiselt oli pidu omalaadne vastuvõtu- ja liitmisriitus, sest sinna kutsuti eelmisel aastal abiellunud noorikud
Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle. Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui idakiriku kaudu ja sisaldab mitmete ümberkaudsete rahvastega sarnaseid jooni. Oma mitmekesisuses oli see suuremaid ja olulisemaid aastaringi pühi veel 20. sajandi alguse rahvakalendris. Võimsalt on ta endasse sulatanud lähedaste tähtpäevade kombestikku ja uskumusi (künni- ja karjalaskepäev). Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti tumedaid jõude, õnnetusi, metsloomi jmt. Tingimata tehti jürituld. Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev huntide tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide patroon püha Jüri jüripäeval huntide suu kinni nad ei rünnanud koduloomi. Veel 19 . sajandil oli jüripäev mõisaga teenistuslepingute lõppemise ehk kolimise päev .
mõistatati, maitsti õlut või mürati niisama. Küpsetati erilist leiba, mida nimetati jõuluorikaks ja hoiti terve pühadeaja laual. Pärast pühi jagati see kariloomadele ära. Jõuluvana, kingitusi ja kuusepuud vanad eestlased ei tundnud. Nääride nimi tuleb alamsaksakeelsest väljendist ,,ni jar", mis tähendab uut aastat. Näärid olid üks osa jõulupühadest, seetõttu olid kombed jõululaupäeva kommetega võrreldes üsna sarnased. Tehti näärisokku, valati õnnetina, hoiti tuld öö otsa kustumata. KÜÜNLAPÄEV, 2. VEEBRUAR Märgib poole talve möödumist. Öeldi, et ,,küünlapäeval pöörab karu koopas teise külje" või ,,külma süda on pooleks". Selleks päevaks pidi pool talvisest toidutagavarast veel alles olema. Ennustati palju. Usuti, et küünlapäeva päike lubab hea heinaaega ja viljasaaki. Teati, et kui küünlapäeval päike sulatab, siis tuleb märtsikuu külm. Sel päeval soovitati õmmelda. Palgati suveks abilisi ja teenijaid. Toiduks oli sealiha.
Küünlapäevaks pidi alles olema pool inimeste ja loomade talveks varutud toidust. Vanasti oli küünlapäeval kombeks valmistada küünlaid. Inimesed arvasid, et sellel päeval tehtud küünlad annavad heledat valgust. Vanasti inimesed ütlesid, et küünlapäev on naiste püha. Sel päeval läksid naised külla või kõrtsi. Mehed tegid kodus naiste töid. Vanasti alustasid inimesed küünlapäeval kangakudumist. Seda tööd tegid nad jüripäevani. Jüripäev on 23. aprillil. Küünlapäeval keedeti söögiks tanguputru ja sealiha. Joogiks sobis kõige paremini punast värvi jook. Näiteks punane mahl või vein. Vanasti jõid inimesed ka punaseks värvitud õlut või viina. Võis süüa ka punaseid marju. Inimesed arvasid, et küünlapäeval punase joogi joomine teeb põsed ilusaks punaseks. Punased põsed näitavad, et inimene on terve. Vanasti inimesed ennustasid küünlapäeva järgi, milline ilm tuleb suvel. Kui küünlapäeval
ja 3. lugemisaasta evangeeliumiks. Püha on tuntud ka eesti rahvakalendris. 4.Aprill - jüri-, sula-, mahla- ja näljakuu KARJALASKEPÄEV - 1. aprill. Meie aprillikuu tavades on peatähelepanu pööratud selle kuu ilmade muutlikusele, ilmastiku ja põllusaagi ennustamisele. Karjalaskepäev kuulub vande tähtpäevade hulka ning tähistab karjatamisperioodi algust. Mõnes piirkonnas on karjalaskepäeva tähistamine ühendatud jüripäeva pidamisega. Karjalaskepäeval aeti kari esimest korda välja, kas või üle hangede. Sellel oli sümboolne tühendus. Üldiselt on ju 1. aprill ka vana kalendri järgi karja väljalaskumiseks varavõitu ja seda toimetati ikkagi kas jüripäeval või selle paiku, arvestades ühtlasi, et kari ei väljuks laudast õnnetul nädalapäeval (s.o. esmaspäeval, kolmapäeval või reedel). Ja ometi eksisteerib tegelikust karjalaskest eraldi veel sellenimeline päev. Mõned pärimusteated ütlevad isegi, et
kriisikeskuste abistamist. See on päev, kui räägitakse naiste muredest ja probleemidest. Autor: ,,Valisin selle päeva märtsi tähtpäevade hulgast, kuna see tundus mulle tähtsana. Naistepäeval on kombeks teha kingitusi tuttavatele õrnema soo esindajaile ning olla tähelepanelikum kõigi naiste suhtes." 7 APRILL JÜRIKUU Tähtpäev: Aprillipäev, naljapäev 1. aprillil Levis Eestis lõplikult 20. sajandil, kui aprillikaartide saatmine ja ninapidivedamised muutusid selle päevaga kokkukuuluvaks. Üsna kiiresti hakkasid levima ja muutusid populaarseks naljakaardid kirjaga 'Aprill! Aprill! Aprill!', mida saadeti sõpradele ja sugulastele. 1950. aastatel ja hiljem asendasid poekaarte fotograafide poolt ümberpildistatud vanad kaardid, kuid neid joonistati ka ise. Aprillinaljad olid eriti populaarsed laste hulgas, kes
• „ Töö kiidab tegijat“ • Suur osa vanasõnadest on rahvusvahelised Kõnekäänud • Piltlik tähendus mille tähendus ilmneb kontekstis. • Olulised on sõnapaarid, mis moodustavad kontrasti või analoogia. • „ Kõhn nagu luu ja lahk“ • „ Rikas nagu Riia kikas“ • „ Loll nagu labidas“ • Kajastub ka ennemuistse eluolu • „ Tuli nagu tuld tooma“ • „ Karjub kui ratta peal“ • „ Vitsad soolas“ • „ Vastu oksa tegema“ • Kõnekäänud tekkisid ka teistes rahvaluule liikides, kus võeti igapäevasesse käibesse. Eesti rahvakalender, tähtpäevad ja pühad • Rahvakalendriks nimetatakse Eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi millega seostuvad ka teatud uskumused ja kombed.
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
1) kuidas armastada ja olla armastatud? Seda õpetatakse ka daamidele 2) Ravimiv armastuse vast 3) osa oli mõeldud Rooma saamidele ,,Näo raviimid". See on värvides kosmeetikaalane teos. Sellest on säilinud 100 rida. Loomingu oluliseim raamat Publius Vergilius Maro (1. saj. eKr) sündis Põhja-Itaalias, pärit maaomaniku perest, kuid mitte rikas. Hea hariduse sai Milanos, käis Roomas täiendamas. Tal polnud kõnemehe andeid. Läks koju tagasi ja hakkas kirjutama luuletusi ning tegema põllutööd. Luuletustega jäi silma kõrgetele isikutele ja kutsuti Rooma. Maecenas toetas teda. Loomult pedantne ja aeglane, aga väga põhjalik, oli valitseva korra kiitja ja ülistaja. Esimene luuletus - "Bucolica e Karjase laulud" lüüriline ja 8 heldekõlaline, romantiline, 10 valitud luuletust. Tegelasteks karjased (kes on kentsakal kombel väga
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune hall ükskõiksus, kuigi kippus värisema kogu kehakude, -- kas vältimatust pelust või loodetavast suurest õnnest, kes seda teab. Vahetevahel tonksas ta saapakontsaga vastu pingi alla pistetud kasti, nagu kardaks ta selle
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
annaabi.ee 
