6) panna pitser või plomm ohtlikule või saate- või müügidokumentideta kaubale ning taotleda sellise kauba konfiskeerimist; 7) taotleda tegevusloa (tegevuslitsentsi), kauplemisloa või kauplemisloale märgitud teatud kauba või teenusega kauplemise õiguse äravõtmist ja saada asjaomaselt ametiisikult motiveeritud vastus taotluse läbivaatamise tulemuse kohta ; 8) teavitada üldsust müüjate ja teenindajate tarbijat kahjustavast tegevusest; 9) nõuda füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt asjakohaseid dokumente, materjale ja muud vajalikku teavet; 10) võimaldada tarbijaühingu esindaja osavõttu tarbijakaitsealaste küsimuste lahendamisest; 11) anda tarbijale ja tarbijaühingutele tarbijakaitsealaseid teadmisi. (2) Tarbijakaitseameti ametiisikul on õigus kontrollimiseks takistamatult siseneda müüja või teenuse osutaja ametiruumi, -rajatisse ja kaupu vedavasse sõidukisse või avada veovahendeid.
6) panna pitser või plomm ohtlikule või saate- või müügidokumentideta kaubale ning taotleda sellise kauba konfiskeerimist; 7) taotleda tegevusloa (tegevuslitsentsi), kauplemisloa või kauplemisloale märgitud teatud kauba või teenusega kauplemise õiguse äravõtmist ja saada asjaomaselt ametiisikult motiveeritud vastus taotluse läbivaatamise tulemuse kohta ; 8) teavitada üldsust müüjate ja teenindajate tarbijat kahjustavast tegevusest; 9) nõuda füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt asjakohaseid dokumente, materjale ja muud vajalikku teavet; 10) võimaldada tarbijaühingu esindaja osavõttu tarbijakaitsealaste küsimuste lahendamisest; 11) anda tarbijale ja tarbijaühingutele tarbijakaitsealaseid teadmisi. (2) Tarbijakaitseameti ametiisikul on õigus kontrollimiseks takistamatult siseneda müüja või teenuse osutaja ametiruumi, -rajatisse ja kaupu vedavasse sõidukisse või avada veovahendeid.
seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid. Oma ülesannete täitmiseks Rahvusarhiiv: 1. valdab, kasutab ja käsutab tema valdusesse antud riigivara vastavalt «Riigivaraseadusele» ja selle alusel antud õigusaktidele; 2. sõlmib lepinguid; 3. teostab riigihankeid põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks; 4. saab riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt, juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja teeb neile ettepanekuid asjaajamise ja arhiveerimise korraldamiseks; 5. teeb Riigikantseleile ettepanekuid Rahvusarhiivi tegevusvaldkonda puudutavates küsimustes; 6. korraldab järelevalvealuste riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute asjaajamiskordade ning dokumentide loetelude, asjaajamist käsitlevate
5) kohaldada haldusvastutust ja taotleda füüsilise isiku kriminaalvastutusele võtmist tarbijakaitseseaduse rikkumise eest; 6) panna pitser või plomm ohtlikule või saate- või müügidokumentideta kaubale ning taotleda sellise kauba erikonfiskeerimist; 7) taotleda seadusega ettenähtud korras ettevõtte või organisatsiooni tegevusloa äravõtmist; 8) teavitada üldsust müüjate ja teenindajate tarbijat kahjustavast tegevusest; 9) nõuda füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt asjakohaseid dokumente, materjale ja muud vajalikku teavet; 10) võimaldada tarbijaühingu esindaja osavõttu tarbijakaitsealaste küsimuste lahendamisest; 11) anda tarbijale ja tarbijaühingutele tarbijakaitsealaseid teadmisi. (2) Tarbijakaitseameti ametiisikul on õigus kontrollimiseks takistamatult siseneda müüja ametiruumi, -rajatisse ja kaupu vedavasse sõidukisse või avada veovahendeid. (3) Käesoleva paragrahvi 1
Konkurentsiamet analüüsib konkurentsiolukorda, kavandab konkurentsi soodustavaid meetmeid, annab soovitusi konkurentsiolukorra parandamiseks ja teeb ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks ning arendab koostööd teiste riikide ja riikide ühenduste konkurentsialase järelevalve asutustega. 10.2. Euroopa komisjoni pädevus 10.3. Konkurentsiameti õigused õigusrikkumise menetlemisel Konkurentsiametil on õigus nõuda kõigilt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende esindajatelt, samuti riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse üksustelt ning nende ametiisikutelt teavet: 1) konkurentsiolukorra analüüsimiseks; 2) kaubaturu piiritlemiseks; 3) kokkuleppe, tegevuse või otsuse kontrollimiseks; 4) erandi andmise otsustamiseks; 5) turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja tegevuse kontrollimiseks; 6) koondumise kontrollimiseks; Konkurentsiametil on õigus füüsilist isikut, sealhulgas juriidilise isiku või juriidiliseks isikuks
materiaalne põhivara; immateriaalne põhivara Vara liigituskriteeriumid - kasutusiga ja vara soetusmaksumus Passiva · Kohustused - jagunevad lühiajalisteks ja pikaajalisteks. · võlgnevused tarnijatele kaupade eest; · ostjatelt saadud ettemaksed kaupade või teenuste eest; · maksuvõlad Maksu- ja Tolliameti ees käibemaksu, sotsiaalmaksu või mõne muu maksu osas; · võlgnevused töötajatele tehtud töö eest; · võetud laenud juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt · Omakapital - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. · Omakapital võib olla vaba või seotud. · seotud omakapital on aktsiakapital aktsiaseltsis, osakapital osaühingus, moodustatud reservid jne.; · vaba omakapital on kasum Kasumiaruanne · Kajastab ettevõtte tulusid ja kulusid · Tulu - aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad
Sidusettevõte - ettevõte, kelle omakapitalis raamatupidamiskohustuslane osaleb eesmärgiga luua püsivaid sidemeid ja kelle äritegevusele sidusettevõtte tegevus on oluline. Sidus- ettevõtteks loetakse ettevõtet, kus teine ettevõte omab 2050% tema hääleõigusega aktsiatest või osakutest. Sissemaksed - väljamaksed iseloomustavad raha liikumist ning kajastuvad rahavoogude aruandes. Sissemaksed (laekumine) ettevõttele laekuv raha füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt. Antud mõistet tuleb eristada tulu mõistest, mis tekib kauba müügihetkel. Ostjale võib anda maksepikendust, seetõttu sissemakse võib toimuda alles maksehetkel. Seega müügitulu tekib kui kaup antakse üle ostjale, sissemakse kui ostja tasub oma arve. Väljamaksed ettevõttest raha väljaminek füüsilistele või juriidilistele isikutele vara ostul, palkade, laenu, intresside jm maksmisel. Kulu tekib siis, kui ettevõte saab materjali, kaupa või teenuseid
diierlus, varahaldus), ühinemised ja ülevõtmised ja nende alane konsultatsioon, ja on suunanud oma tenused kõikidele kliendirühmadele. 14. Kommertspank (commercial bank)( Geschäftsbank )( )- peamiselt kaubandust finantseeriv eraomandusel baseeruv krediidiasutus, mis pakub pangateenuseid üldsusele (erinevalt investeerimispangast). Kommertspank on äriasutus, mille eesmärgiks on koguda füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ajutiselt vaba raha ja anda see omal vastutusel välja. 15. Investeerimispank (investment bank)( )( Investitionsbank )- Mõiste investeerimine tähistab rahanduses ning majanduses üldiselt mitut omavahel lähedalt seotud terminit. Üldjoontes väljendab see teatud sorti varade soetamist ja säilitamist pikema aja vältel, lootuses neilt varadelt tulevikus suuremat tulu teenida. Investeerimispangad (mitteemiteerivad finantsvahendajad)- see tähendab seda, et
5. kohaldada haldusvastutust ja taotleda füüsilise isiku kriminaalvastutusele võtmist tarbijakaitseseaduse rikkumise eest; 6. panna pitser või plomm ohtlikule või saate- või müügidokumentideta kaubale ning taotleda sellise kauba erikonfiskeerimist; 7. taotleda seadusega ettenähtud korras ettevõtte või organisatsiooni tegevusloa äravõtmist; 8. teavitada üldsust müüjate ja teenindajate tarbijat kahjustavast tegevusest; 9. nõuda füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt asjakohaseid dokumente, materjale ja muud vajalikku teavet; 10. võimaldada tarbijaühingu esindaja osavõttu tarbijakaitsealaste küsimuste lahendamisest; 23 11. anda tarbijale ja tarbijaühingutele tarbijakaitsealaseid teadmisi. Tarbijakaitseameti ametiisikul on õigus kontrollimiseks takistamatult siseneda müüja ametiruumi, -rajatisse ja kaupu vedavasse sõidukisse või avada veovahendeid. Käesoleva paragrahvi 1
Lühiajalised kohustused kuuluvad täitmisele äritsükli jooksul, ehk tavapäraselt ühe aasta jooksul. Pikaajaliste kohustuste tasumise tähtaeg on üle ühe aasta. Kohustuste hulka kuuluvad: võlgnevused tarnijatele kaupade eest; ostjatelt saadud ettemaksed kaupade või teenuste eest; maksuvõlad Maksu- ja Tolliameti ees käibemaksu, sotsiaalmaksu või mõne muu maksu osas; võlgnevused töötajatele tehtud töö eest; võetud laenud juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt. Omakapital (netovara) on raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Omakapital võib olla vaba või seotud: seotud omakapital on aktsiakapital aktsiaseltsis, osakapital osaühingus, moodustatud reservid jne.; vaba omakapital on kasum Bilansimuutused Bilanss näitab ettevõtte majanduslikku olukorda teatud kuupäeva seisuga. Ettevõtte igapäevase tegevuse käigus toimuvad majandustehingud.
Nendega peavad arvestama ka kõik metsakasutajad: marjulise, seenelised, raietöölised, puhkajad jt. Metsa tuleohutusnõuded on kehtestatud ,,Päästeseaduse" alusel keskkonnaministri määrusega ,,Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuded". Tuleohutuse nõuded täidavad kolme eesmärki: · Sätestavad keelatud tegevusi ja kohustusi metsade tulekaitsel; · Annavad aluse nõuda füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt keelatud tegevuse lõpetamist või määratud kohustuse täitmist; · Annavad aluse tuleohutusnõuete eirajate vastutusele võtmiseks. Kui tuleohutusnõuded poleks määrusena vormistatud, oleksid need ainult soovituslikud. Valve tuleohutusnõuete täitmise üle lasub ,,Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete" kohaselt maaomanikul. "Keskkonnajärelvalve seadusest" ja "Väärteomenetluse seadustikust" tulenevalt on järelvalveõiguslikud ka
Lühiajalised kohustused kuuluvad täitmisele äritsükli jooksul, ehk tavapäraselt ühe aasta jooksul. Pikaajaliste kohustuste tasumise tähtaeg on üle ühe aasta. Kohustuste hulka kuuluvad: võlgnevused tarnijatele kaupade eest; ostjatelt saadud ettemaksed kaupade või teenuste eest; maksuvõlad Maksu- ja Tolliameti ees käibemaksu, sotsiaalmaksu või mõne muu maksu osas; võlgnevused töötajatele tehtud töö eest; võetud laenud juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt. Omakapital (netovara) on raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Omakapital võib olla vaba või seotud: seotud omakapital on aktsiakapital aktsiaseltsis, osakapital osaühingus, moodustatud reservid jne.; vaba omakapital on kasum Bilansimuutused Bilanss näitab ettevõtte majanduslikku olukorda teatud kuupäeva seisuga. Ettevõtte igapäevase tegevuse käigus toimuvad majandustehingud.
ülesannete täitmiseks. Kui välislepingu kohaselt on julgeolekukontrolli läbiviimine salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise kohustuslik eeltingimus, teostatakse julgeolekukontroll ka õiguskantsleri suhtes. Julgeolekukontrolli läbimiseks täidab õiguskantsler riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi ja allkirjastab nõusoleku, millega lubab julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal enda kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt, ning esitab need Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile. Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon määrab õiguskantsleri suhtes julgeolekukontrolli teostava asutuse, kellele ta edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid. Julgeolekukontrolli asutus esitab õiguskantsleri suhtes teostatud julgeolekukontrolli käigus kogutud andmed kolme kuu jooksul, arvates
ülesannete täitmiseks. Kui välislepingu kohaselt on julgeolekukontrolli läbiviimine salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise kohustuslik eeltingimus, teostatakse julgeolekukontroll ka õiguskantsleri suhtes. Julgeolekukontrolli läbimiseks täidab õiguskantsler riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi ja allkirjastab nõusoleku, millega lubab julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal enda kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt, ning esitab need Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile. Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon määrab õiguskantsleri suhtes julgeolekukontrolli teostava asutuse, kellele ta edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid. Julgeolekukontrolli asutus esitab õiguskantsleri suhtes teostatud julgeolekukontrolli käigus kogutud andmed kolme kuu jooksul, arvates
edu.ee/112/112/60.htm (10.04.2010). 23 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 116. Metsatulekahjude kustutamine ja ohutusnõuded ,,Tuleohutusnõuded on käitumisreeglid, mida maaomanik peab ise oma maal järgima ning mille täitmist ta võib nõuda teistelt ja mida ta võiks neile ka selgitada."24 Tuleohutusnõuded täidavad kolme eesmärki: · nad sätestavad, mida ollakse kohustatud tegema või mis on keelatud. · nad annavad aluse nõuda kõigilt füüsiliselt ja juriidilistelt isikutelt määratud kohustuste täitmist ning keelatud tegevuse lõpetamist. · nad annavad aluse vastutuselevõtmiseks tuleohutusnõuete eirajatele.25 Metsatulekahjude vältimiseks ja ennetamiseks on kehtestatud ka tuleohutusnõuded. Keelatud on: · suitsetamine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas või mineraalse pinnasega kohas, kus puudub taimestik või selle jäänused, või ajal, mil maapind on kastest või vihmast märg.
nii, et tulemus on piisava tõenäosusega ja piisaval määral põhiõigustega kooskõlas. PS-s sisaldub üldine põhiõigus korraldusele ja menetlusele §-s 14, mis sätestab, et põhiõiguste tagamine on kogu riigivõimu kohustus (vt lähemalt § 14 komm 3). Sotsiaalsed põhiõigused on õigused riigi vastu millelegi, mida üksikisik, kui tal oleks piisavalt rahalisi vahendeid ja kui turul oleks piisav pakkumine, ka eraisikutelt (füüsilistelt või eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt) saada võiks. Sotsiaalsed põhiõigused on samuti õigused riigi positiivsele tegevusele. Sotsiaalse traditsiooni peamiseks kajastuseks PS-s on kodanike õigus riigi abile puuduse korral (PS § 28 lg 2 esimene lause), mis sätestab üldise sotsiaalse põhiõiguse. Riigi abi selles tähenduses on mis tahes materiaalne toetus. Selle, kui suur see toetus on, millistel tingimustel ja mis kujul (kas rahalisel või naturaalsel) seda jagatakse, peab määrama kindlaks seadusandja
1. kohustusi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (näit. võlad tarnijatele); 2. kohustusi, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil 3. selle maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. Lühiajalised kohustused on näiteks: lühiajalised laenud juriidilistelt kui ka füüsilistelt isikutelt, võlad tarnijatele, ostjatelt saadud ettemaksud, maksuvõlad, võlad töötajatele jne; • pikaajalised kohustused. Siia kuuluvad: pikaajalised pangalaenud jt laenud, pikaajalised tarnijatele tasumata võlad jne. Omakapital (netovara) (RPS §3 p 3) on raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Omakapital jaguneb: • seotud omakapital: aktsiakapital aktsiaseltsis, osakapital osaühingus, lisaks reservid
titmisega seotud kulude katteks] (4%), Riigieelarvelised investeeringutoetused [koolid paljuski munitsipaalomandis] (4%), Varade mk (3%), Eraldised teistelt omavalitsustelt [osutatakse avalikku 28 teenust mnele teisele omavalitsusele, nt. teises vallas puudub gmnaasium] (2%), Muud omatulud [nt. rent] (2%), Ressurssimaks [veeerikasutuselt ja kaevandamisiguste tasu] (1%), Muud maksutulud [sh kohalikud maksud] (1%), Eraldised avalik-iguslikelt juriidilistelt isikutelt ja sihtasutustelt (1%), Muud tulud (1%) 2 29
Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras. · § 27. Tuletõrjejärelevalve õigused · Tuletõrjejärelevalve ametiisikul on oma pädevuse piires õigus: 1) kontrollida tuleohutusnõuete täitmist ettevõtete ja füüsiliste isikute poolt, siseneda sel eesmärgil mis tahes territooriumile, hoonesse või ruumi; 2) teha ameti- ja üksikisikutele ettekirjutusi ja vastu võtta otsuseid; 3) saada füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt tasuta oma tööks vajalikke dokumente ja informatsiooni; 4) kasutada tuletõrje- ja päästealase selgitustöö tegemiseks tasuta riigi massiteabevahendeid; 5) peatada osaliselt või täielikult ettevõtte töö, keelata hoone, ruumi või seadme kasutamine juhul, kui avastatakse tulekahju tekkimise oht, samuti kiiret sekkumist nõudev oht inimeste elule, tervisele või keskkonnale. · § 28. Tuletõrjejärelevalve põhimäärus
järjest, võivad kuni kolme eelarveaasta jooksul makromajandusliku stabiilsuse tagamiseks ning valitsussektori eelarvepositsiooni kontrollimiseks vald ja linn ning raamatupidamise seaduse mõistes valla või linna otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus (edaspidi vald ja linn ning nendest sõltuv üksus), mille tuludest üle poole moodustavad tulud vallalt või linnalt, riigilt või muudelt avalik-õiguslikelt juriidilistelt isikutelt või eelnimetatud isikute valitseva mõju all olevatelt sihtasutustelt, emiteerida võlakirju, võtta laenu, kapitalirendi- ja faktooringkohustusi, teenuse kontsessiooni kokkuleppest tekkivaid kohustusi, pikaajalisi kohustusi tarnijate ees ja muid pikaajalisi kohustusi, mis nõuavad tulevikus raha väljamaksmist, ainult perioodi 20042006 struktuuritoetuse
on õiguslikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt isikult. Subjektiivne õigus on konkreetsele isikule kuuluv õigus. Juriidiline kohustus on isikule kuuluv kohustus midagi teha või millegi tegemisest hoiduda. Õigusvõime tähendab lihtsalt võimet, põhimõttelist võimalust olla õiguste ja kohustuste subjekt, kõigil on põhimõtteliselt võrdne võimalus. Tegelikult aga ei saa me öelda, et inimesed subjektiivsetelt õigustelt ja juriidilistelt kohustustelt on täiesti võrdsed, tegelikult ollakse erinevad. Konkreetsed subjektiivsed õigused on vägagi erinevad. Õigusvõime on kõigil ühesugune, kõigil on samasugustele õigustele samasugune võimalus. Õigusvõime algab sünniga ja lõpeb surmaga. See on selline deklaratiivne mõiste, et kõik sünnivad siia ilma tsiviilõiguse mõistes võrdsena. Veel sündimata lapse õigused võivad olla kaitstud, kuid õigusvõime tekib siis, kui ta elusalt sünnib. 2
maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast. Sotsiaalteenuse eest võetava tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks Vajaliku abi saamiseks esitab isik valla või linnavalitsusele andmed, mis on vajalikud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi saamiseks. Sotsiaalhoolekande ametnikul on õigus saada isiku kohta talle abi andmiseks vajalikke täiendavaid andmeid teistelt juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt, kui nende andmete avaldamine ei ole seadusega piiratud. Kuigi tihti lahendatakse isiku taotlused sotsiaalteenuste ja sotsiaaltoetuste mittetagamise kohta suuliselt, on isikul alati õigus nõuda kirjaliku dokumendi (haldusakt) koostamist, milles näidatakse õiguslik alus, mistõttu keelduti isikule sotsiaalteenust osutamast või sotsiaaltoetust garanteerimast. Halduskohtu otsusega mittenõustumisel on isikul õigus edasi kaevata ringkonnakohtusse ning
annaabi.ee 
