Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Juriidiline isik on kohati mõtteline isik ja juriidiline isik jaguneb kaheks (kasumi põhiseks ja kasumit mitte taotlev) ja nende põhilised näited: -) FIE – füüsilisest isikust ettevõtja (kasum) -) OÜ – osaühing (kasum) -) AS – aktsiaselts (kasum) -) MTÜ – mittetulundusühing (kasumit mitte taotlev) -) SA – sihtasutus (kasumit mitte taotlev) * Juriidilise isiku loomine: -) MTÜ – 3 kodaniku; asutusleping; riigilõiv (280.-) – SA puhul pole ühtegi kodaniku
Juriidiline isik – kuni 50 000 krooni Looma tapmise, hädatapmise või hukkamise kohta esitatavate nõuete rikkumine – Rahatrahv kuni 200 trahviühikut – Juriidiline isik- kuni 50 000 krooni 3. Kuidas peaks Põima farmi omanik tegutsema, et tegevus oleks kooskõlas looduskaitse seadusega? Loomi ei oleks tohtinud näljutada vaid oleks pidanud nad varem kas maha müüma või sööda puuduse alguses kohe tapamajja viima.
Juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel/// Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik( täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing) 11. Tehing.
Juriidiline isik on teovõimeline ja tegutseb oma organite kaudu, nagu see põhimõtteliselt on lahendatud kehtivas õiguses (TsÜS § 31 lg 5) - juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. Sihtvara teooria võrdsustab juriidilise isiku eesmärgistatud varakogumiga, jättes tähelepanuta juriidilise isiku organid ja nende liikmete kaudu õiguskäibes.
Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. (Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 24) 3. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi.
Juriidiline isik - Juriidiline isik teeb tehingu esindaja kaudu Füüsiline isik - Esinduse liigid (Esinduse aluseks võib olla seadus või tehing) 1. Seadusjärgne (vanemad, eest kostja) 2. Tehingust tulenev (keegi on palgatud). Esindaja: 1) teovõimeline 2) omab volitust 3) kui füüsiline isik, siis peab olema volikiri kinnitatud notariaalselt.
Juriidiline isik – eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik juriidiline isik – loodud avalikes huvides.
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja ta võib tekkida kahel viisil: 1. teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel 2. otse selle jur isiku kohta käiva seaduse alusel -eraõiguslik-loodud erahuvides (äriühingud) -avalik-õiguslik-loodud avalikes huvides (riik)
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt: • organisatsioon on võimeline omama iseseisvat vara • selline vara moodustab omakorda erilise vastutusüksuse • võime osaleda tsiviilõigusessuhetes poolena • eksistentsi sõltumatus liikmete vahetumisest
Juriidiline isik on kas Eraõiguslik v Avalik-õiguslik. Kolme kategooriasse liigitatakse tegevuse eesmärgil: 1)äriühingud ja tulundusühingud2)Sihtasutused(pole liikmeid, on loodud vara kaitsmiseks või kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
Juriidiline isik on õigusteaduse konstruktsioon, mis on loodud selleks, et kergendada inimeste elu. Sellest lähtuvalt on juriidiliste isikute üldine eesmärk tagada füüsilistele isikutele rohkem vabadust, kui neil oleks ilma juriidiliste isikuteta
Juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides.
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja ta võib tekkida kahel viisil: 1) teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel, näiteks aktsiaselts asutatakse äriseadustikus aktsiaseltsi kohta kehtestatud sätete alusel.
Juriidiline isik on seadusalusel loodud õigusobjekt ja ta võib tekkida kahel viisil:  Teatud liiku juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel (tn AS äriseaduse alusel  Otse selle juriidilise isiku kohta käiva seadus ealusel.
Juriidiline isik on nõudest juhtorgani liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu. Võlausaldajal on õigus nõue esitada ka juhul, kui juhtorgani liikme vastutust on seaduses sätestatuga võrreldes piiratud.
Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. 6. Millised on juriidilise isiku organid (juhtimisorganid)? Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt (TsÜS § 24). Esimeses osas räägin juriidilise isiku mõistest ja pikemalt nii eraõiguslikust juriidilisest isikust kui ka avalik-õiguslikust juriidilisest isikust.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt, mis tegutseb füüsilise isiku kaudu. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Juriidilise isiku kui organisatsiooni tunnusteks on: • iseseisva vara omamine, mis on eraldatud selle liikmete varast; • selline vara moodustab erilise vastutusüksuse; • võime osaleda tsiviilõigussuhtes poolena; • eksistentsi sõltumatus liikmete vahetumisest
Juriidiline isik – abstraktne moodustis, kellele õiguskord on annab õigusvõime (võime olla õiguste ja kohustuste kandja) Füüsilise isiku õigusvõime sünnist, juriidilise isiku puhul on oluline kuhuni see ulatub.
Juriidiline isik on õiguskorra enese poolt loodud abstraktne õiguse subjekt, mis võib omada kõiki õigusi ja kanda kohustusi niivõrd, kuivõrd on see kooskõlas ühe või teise juriidilise isiku eesmärkidega.
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja ta võib tekkida kahel viisil: 1) teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel; 2) otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidilise isiku õigussubjektsus sõltub tema asutamise eesmärkidest ja tema funktsioonidest ning on määratud asutamise dokumentidega ja põhikirjaga.
Juriidiline isik on üksnes väljamõeldis, ehk fiktsioon, mis võimaldab teatud inimkooslusi käsitlega õigussubjektidena, tagades seeläbi neile kooslustele tegevuseks ja õiguskäibeks vajaliku õigusvõime.
Juriidiline isik on abstraktne, õiguslikult eksisteeriv, ilma füüsilise kehata moodustis. Selleks, et oma õigusvõimet realiseerida, on juriidilisel isikul vaja füüsilistest isikutest koosnevaid organeid.
Juriidiline isik - nende maksu kogumise tehnoloogia on detsentraliseeritud - st iga maksukohuslane peab ise korraldama maksuarvestuse, vajadusel esitama deklaratsioonid ja tähtaegselt tasuma maksu summa.
Juriidiline isik – Rooma õiguse retseptsioonis tõid selle mõiste välja 16-17 sajandil glossaatorid, postglossaatorid. BES-is on täiesti olemas, tegemist on õigussuhete täieõigusliku subjektiga.
Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Juriidiline isik võib sarnaselt füüsilisele isikule omada tsiviilõigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele.
Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing.
Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik.
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja võib tekkida kahel viisil : 1) Teatud liiki juriidilise isiku või 2) Otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt (TsÜS § 24). Juriidilised isikud on omakorda jaotatud veel kaheks - eraõiguslikuks ja avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks.
Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Avalik- õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ehk teisisõnu on juriidilised isikud üksused või organisatsioonilised tervikud, millele seadus omistab õigussubjektsuse.
Juriidiline isik on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel. Resident on ka Euroopa äriühing (SE) ja Euroopa ühistu (SCE), kelle asukoht on registreeritud Eestis.
Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigusisik, kes on teatud nõudmiste täitmisel omandanud õigusvõime.
Juriidiline isik on ise oma vara omanik, st. Juriidilise isiku vara kuulub sellele samal juriidilisele isikule, mitte näiteks juriidilise isiku aktsionäridele.
Juriidiline isik - seaduse alusel loodud õigussubjekt, pole füüsiliselt olemasolev, on loodud õiguslikult eesmärkide saavutamiseks (saada kasumit).
Juriidiline isik on seega üldjuhul isikute (nii füüsiliste kui ka juriidiliste) organiseeritud ühendus teatud kindla eesmärgi saavutamiseks.
Juriidiline isik on teatud mõttes abstraktsioon, puhtalt juriidiline, mitte füüsiline nähtus, kuid tal on väga oluline praktiline tähtsus.
Juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse, mida oleme ka teinud.
Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Ühed on korporatiivset-tüüpi, teised asutuse-tüüpi juriidilised isikud.
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt, põhiliigituse aluseks on isiku suunatus era- või avaliku huvi rahuldamisele.
Juriidiline isik on pärijaks vaid siis, kui teisi pärijaid pole või kui pärandaja on sellise korralduse oma testamendis teinud.
Juriidiline isik on omandanud õigusvõime, see tähendab, kui ta asutatakse, siis omandab ta koos õigusvõimega ka teovõime.
Juriidiline isik – kuni 50 000 krooni Looma suhtes lubamatu teo toimepanemine c. Rahatrahv kuni 200 trahviühikut.
Juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, ühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing.
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud eesmärgistatud organisatsioon, millele on omistatud õigusvõime.
Juriidiline isik - § 24. Juriidilise isiku mõiste Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt.
Juriidiline isik on õiguslik konstruktsioon, mille kaudu seadusandja määrab, mis on juriidiline isik.
Juriidiline isik on nõudest juhtorgani liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu.
Juriidiline isik on seadue alusel loodud õigussubjekt, juriidiline isik on kas eraõiguslik või
Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik seaduse alusel loodud õigussubjekt.
Juriidiline isik on eesmärgistatud organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime.
Juriidiline isik on abstraktne, õiguslikult eksisteeriv, ilma füüsilise kehata moodustis.
Juriidiline isik – on seaduse alusel loodud isik, tegelikkuses asutus või organisatsioon.
Juriidiline isik - rahatrahv kuni 3200€. MIS TINGIMUSTEL VÕIKS HÄRRA AHVEN KALA PÜÜDA?
Juriidiline isik on õiguslik nähtus, ettekujutus, tuleb alati kontrollida, kas on olemas.
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja võib tekkida kahel viisil :
Juriidiline isik – loobub sisuliste tunnuste alusel JI olemuse määratlemisest.
Juriidiline isik on abstaktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime
Juriidiline isik on see, kellele ettevõte kuulub, kes organiseerib ettevõtte
Juriidiline isik - Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt.
Juriidiline isik on lõppenud, sellega alles alustatakse likvideerimist.
Juriidiline isik on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel.
Juriidiline isik – seaduse alusel loodud õigussubjekt (§ 24.)
Juriidiline isik on süüvõimeline, kui ta on õigusvõimeline.
Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.
Juriidiline isik on ka avalikõiguslik juriidiline isik.
Juriidiline isik - seaduse alusel loodud õigussubjekt.
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud subjekt.
Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-
Juriidiline isik on koosluse üks alaliik.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Juriidiline isik - seaduse alusel loodud õigussubjekt ehk üksus või organisatsiooniline tervik, millele seadus omistab õigussubjektsuse.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun