varanduslik) suhe. Selle sisuks on poolte õigused ja kohustused. Kui võtta see vahetussuhe, siis kui seda reguleeritaske õigusega, siis on pooltel õigused jakohustused. Kus need õigused ja kohstused saavad oma sisu? Õigusnormist, see on objektiivne õigus. Kuidas need reeglis muunduvad konkreetsete õiguste ja kohustuste sisuks? Siis on vaja panna õigusnormi ja tsiviilõigussuhte vahele panna juriidiliine fakt. Peab olema mingisugune tegelikkuse asjaolu, mis tekitaks selle tsiviilõigusliku suhte reaalse väljundi vmt. :S Nt LEPING. Kui leping on sõlmitud, siis selles nähakse ettemidagi. Kui see leping on sõlmitud, sisi see on see fakt, mis tekitab tsiviilõigussuhte. Tuleb alati vaadata, kas juriidiline fakt, mis tsiviilõigussuhte loovad ja mis asjad?? Seda suhet mõjutavad. Tsiviilõigussuhte võivad olla kahte moodi iseloomuga: 1
varanduslik) suhe. Selle sisuks on poolte õigused ja kohustused. Kui võtta see vahetussuhe, siis kui seda reguleeritaske õigusega, siis on pooltel õigused jakohustused. Kus need õigused ja kohstused saavad oma sisu? Õigusnormist, see on objektiivne õigus. Kuidas need reeglis muunduvad konkreetsete õiguste ja kohustuste sisuks? Siis on vaja panna õigusnormi ja tsiviilõigussuhte vahele panna juriidiliine fakt. Peab olema mingisugune tegelikkuse asjaolu, mis tekitaks selle tsiviilõigusliku suhte reaalse väljundi vmt. :S Nt LEPING. Kui leping on sõlmitud, siis selles nähakse ettemidagi. Kui see leping on sõlmitud, sisi see on see fakt, mis tekitab tsiviilõigussuhte. Tuleb alati vaadata, kas juriidiline fakt, mis tsiviilõigussuhte loovad ja mis asjad?? Seda suhet mõjutavad.