Hüpotees näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositisooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. Dispositsiooni liigid: 1) lihtne; 2) viiteline; 3) blanketne 5. Korduvus ja jätkuvus Korduv süütegu Korduvad süüteod jaotatakse faktilisteks ja juriidilidteks. Korduvat süütegu nimetatakse ka retsidiivseks.Korduv süütegu esineb siis kui üks süüteo koosseis on realiseeritud vähemalt kahel eraldi korral.KarS kasutab korduvust ühe levinuma kvalifikatsiooni tunnusena.Faktiline retsidiiv tähendab et isik on toime pannud vähemalt kaks süütegu mille eest teda ei ole varem süüdi mõistetud. Seega tuleb isiku süüdimõistmine korduva süüteo eest kohtu poolt tuvastada,s.t.ta on tõepoolest antud kuriteo toime pannud ja see ei ole aegunud
kohaldatakse erinormi.Üld ja erinorm ei moodusta süüteo kogumit,nad konkureerivad omavahel ja kohaldamisele kuulub vaid erinorm. On kvalifitseeritud koosseis,põhikoosseis ja priviligeeritud koosseis. Põhikoosseisu tavad on lg.1 kirja pandud s.o. tegelik koosseisu sisu kvalifitseeritud koosseis on raskendav koosseis(lg.2,lg.3),priviligeeritud koosseis on kergendav koosseis. Korduv süütegu Korduvad süüteod jaotatakse faktilisteks ja juriidilidteks. Korduvat süütegu nimetatakse ka retsidiivseks.Korduv süütegu esineb siis kui üks süüteo koosseis on realiseeritud vähemalt kahel eraldi korral.KarS kasutab korduvust ühe levinuma kvalifikatsiooni tunnusena.Faktiline retsidiiv tähendab et isik on toime pannud vähemalt kaks süütegu mille eest teda ei ole varem süüdi mõistetud. Seega tuleb isiku süüdimõistmine korduva süüteo eest kohtu poolt tuvastada,s.t.ta on tõepoolest antud kuriteo toime pannud ja see ei ole aegunud.