Vanaaeg
tooks talle endale ja kaaskondsetele kannatusi ega hukatust.
KREEKLASTE USK JA JUMALAD. Kreeka jumalad olid antropomorfsed, st
inimestetaolised. Seda nii välimuselt kui ka iseloomult. Neid kujutati ühe suure
perekonnana. Tähtsamate jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi Kreeka
põhjapiiril, kuid nad võisid vabalt liikuda kus iganes soovisid. Jumalaid oli väga palju,
kuid siiski eristuvad sellest kirevast pildist selgesti peamised jumalad.
Kreeka panteoni (st usundi jumaluskond, ka kõigi jumalate tempel antiikajal)
eesotsas seisis taeva-, tormi- ja äikesejumal Zeus. Tänu piksenoolte käsutamisele oli ta
kõigist võimsam ja ülejäänud pidid talle kuuletuma. Teda kujutati sageli jumalate
valitsejana, istumas kõrgel Olümpose troonil. Zeusi abikaasa oli tema õde,
taevakuninganna Hera, abielude kaitsja. Herat kujutatakse müütides sageli armukadedana,
kiusamas Zeusi ja ta arvukaid lemmikuid ja nendega saadud lapsi. Zeusil oli ka kaks