· Impeerium jaguneb kolmeks: Egiptus ptolemaiosed Babüloonia, Süüria, Pärsia seleukiidid Makedoonia + Kreeka antigoniidid · Hellenistlik riik ja selle ühiskonna korraldus (ennem linnriigid e polised) Piiramatu võimuga monarh Jumalikustamine Talupojal allutatud seisund praktiliselt ori Linnad kohalikukkude omavalitsemine Sõjavägi koosnes palgasõduritest. · Hellenistlik kultuur Keskused Aleksandria, Pergamon, Ateena, Antiookia - palju uusi linnasi. Teadus eraldi teadused · Kirjandus stiil, riigialam, luule. · Filosoofia hingerahu (õnne) küsimus
Muistne Egiptus Pt 4.-6. Eeldused ja olud Miks just seal? Milline oli Niiluse mõju Egiptusele? Kuidas looduslikud olud Egiptuse tsivilisatsiooni mõjutasid? Ühtse riigi tekkimine Põlluharimise algus u 5000 eKr Väikeriigid koondusvad Ülem- ja Alam-Egiptuse riikideks U 3000 eKr MENES liidab riigid Hieroglüüfkiri, vask Vana riik u 2650-2130 eKr Sisemine ühtsus, isoleeritus Vaarao jumalikustamine Püramiidid – Džoseri astmikp. – Cheopsi/Hufu p. – Chephreni/Hafra p ja sfinks Keskmine riik u 1950-1650 eKr Nuubia vallutamine Nomarhide suur võim “Jutustus Sinuhest” Hüksoslased – Pronks – sõjavankrid Uus riik u 1550-1075 eKr Suurima võimsuse periood Naisvaarao Hatšepšut THUTMOSIS III – Karnaki tempel EHNATON – Usureform – Nofretete RAMSES II – Abu Simbel Tsivilisatsiooni langus
Ei loomsele toidule, narkole, alkole, hasartmägudele, abieluvälistele suhetele. Koh lugeda bhagavadgitat. Tegude viljad pühendada K-le. Pole soovitav mitte-krišnaiididega kokku puutuda. Prasaadam=pühitsetud toit, taastab hinge sideme jumalaga. Mahamantra ehk suur mantra, lauldakse mitu korda päevas. Kaliyuga ajastu = tülide, ärevuse, silmakirjalikkuse ajastu. Mungad, nunnad. EU-s 750 000 in, Eestis u 100. 3. Sai Baba kultus. Guru kultus. Jumalikustamine, võimed ja karisma. Guru kui hinduismi misjonär läänes. Sri Sathya Sai Baba (püha isa). Väidetavalt shirdi sai baba kehastus, järg kehastus prem sai baba. Vibhuti- püha tuhk õhust. Õpetus: eesmärgiks kõikide maailma religioonide lepitamine. Meditatsioon. Prasanthi nilayam aašram. Sai baba võime asju materialiseerida. Tantristlikud praktikad. Akt austamine itaalias. Jm. Veidi ka eestis.
(väepealike) sõdade järel kolmeks suureks riigiks. I Egiptus valitsesid Ptolemaiose-nimelised kuningad II Babüloonia, Süüria, Pärsia Seleukiidid III Makedoonia, k.a. Kreeka linnriigid Hellenismiajastu lõpetasid Rooma vallutused ja siinsed valdused muutusid Rooma provintsideks. Muutused Hellenismiperioodil. 1.Riigi- ja ühiskonnakorralduses linnriigid kaotasid sõltumatuse, allumine suurriikide ees olevale piiramatu võimuga monarhile. Levisid idamaised kombed. Valitseja jumalikustamine. Talupoja allutatud seisund. 2.Sõjaväekorralduses ei koosnenud enam vabadest kodanikest, vaid palgasõduritest. Armee professionaalsus tõusis. Ratsaväe osatähtsuse tõus. Idamaade eeskujul sõjaelevantide kasutamine. Sõjalaevade, sõjatehnika täiustumine. 3. Kirjanduses silmapaistvaim zanr luule, viljeleti elegantset stiili. Meelelahutuslik eesmärk. 4. Teater eelistati komöödiaid, argielutemaatika, huvi poliitika vastu kadus. 5
suureks riigiks. I Egiptus valitsesid Ptolemaiose nimelised kuningad II Babüloonia, Süüria, Pärsia Seleukiidid III Makedoonia, k.a. Kreeka linnriigid Hellenismiajastu lõpetasid Rooma vallutused ja siinsed valdused muutusid Rooma provintsideks. Muutused Hellenismiperioodil 1.Riigi- ja ühiskonnakorralduses linnriigid kaotasid sõltumatuse, allumine suurriikide ees olevale piiramatu võimuga monarhile. Levisid idamaised kombed. Valitseja jumalikustamine. Talupoja allutatud seisund. 2.Sõjaväekorralduses ei koosnenud enam vabadest kodanikest, vaid palgasõduritest. Armee professionaalsus tõusis. Ratsaväe osatähtsuse tõus. Idamaade eeskujul sõjuelevantide kasutamine. Sõjalaevade, sõjatehnika täiustumine. 3.Kirjanduses silmapaistvaim zanr luule, viljeleti elegantset stiili. Meelelahutuslik eesmärk. 4.Teater eelistati komöödiaid, argielutemaatika, huvi poliitika vastu kadus. 5
Lossidel polnud kindlustust Lossid Suured müürid kaitseks Eluruumid olid luksuslikult Religioon Sõjakas sisustatud Vee juurde- ja Kiri(lineaarkiri) Austasid minolisi äravoolurennid jumalannasid ja jumalaid Palju jumalannasid/palju Loomade jumalikustamine jumalannasid puudus Olulisel kohal oli härg KREEKA Arhailine periood *Kasvas elanikkond *Kujunesid linnad *Olümpia mängud Klassikaline periood *Kujunes demokraatlik riigikord *Peloponnesose sõda tegi lõpu Ateena võimsusele *Sparta domineeris Kreekas *Sparta ülemvõim lõppes *Moodustati Kreeka linnriikida liit *Kreeka langeb Makedoonia võimu alla VANA-KREEKA Kodanikuks saamine: *Mees *Vaba *18-aastane *Sõja kohustus
· Kaubatee · Loodusjumalate kummardamine Looduslike olude mõju tsivilisatsioonile · Välisriigid ei mõjutanud kultuuri · Sõdasid oli vähem Ühtse riigi tekkimine · Põlluharimise algus u 5000 eKr · Väikeriigid koondavad Ülem ja AlamEgiptuse ühtseteks riikideks · U 3000 a eKr MENES liidab riigid · Hieroglüüfkiri + vask VANA RIIK (u 26502130 a eKr) · Sisemine ühtsus, iseleeritus · Vaarao jumalikustamine · Püramiidid o Dzoseri astmikpüramiid o Cheopsi Hufu püramiid o Chephren Hafira püramiid ja sfinks KESKMINE RIIK (u 19501650 eKr) · Nuubia vallutamine · Normarkide suur võim · ,,Jutustus Sinuhest" · Hüksolaste sisseränne o Pronks o Sõjavankrid UUS RIIK (u 15501075 eKr) · Vallutati palju uusi alasid · Suurima võimsuse periood
Kanti ette pillimängu ja luulet.OM olid suured pidustused.Teater-Draamakunst sai alguse veinijumala Dionysosele pühendatud koorilauludest.. Ja hakati neid Ateenas lavastama. Käiku tulid zanrid nagu Tragöödiad,ja Komöödiad. Lüürika-Luule ettekandmine ja võistulaulmine kuulusid ka pidustuste hulka. 8.Hellenism-Hellenismiperioodi peamised sündmused seonduvad Alekasner Suure vallutustega.Hellenistlik riigi ja ühiskonnakorraldus-Piiramatu võimuga monarh,valitseja jumalikustamine. Sõjavägi koosnes palgasõduritest.Ja linnades kehtis formaalselt polislik korraldus.Keskused-Uueks maailma kultuurikeskuseks sai Aleksandria samuti oli tähtsal kohal veel ka Ateena.Kirjanuduses ja filosoofias sai arutlusteemaks riigilaim.Luules seati esikohale stiil,kujunes nn Aleksandria luule. 9.Rooma ühskond ja eluolu-Asub 7.künkal,ja nendesse orgudesse rajati turu-ja koosolekuplatse.Linna kujunemine oli järk-järguline.Kuningas kinnitati ametisse
pärast. Hellenismi periood Hellenismiperiood seondub Aleksander Suure vallutustega, mis panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas Muutused hellenismiperioodil: o Riigi- ja ühiskonnakorraldus linnriigid kaotasid sõltumatuse, allumine suurriikide ees olevale piiramatu võimuga monarhile. Levisid idamaised kombed. Valitseja jumalikustamine o Sõjaväe korraldus- ei koosnenud enam vabadest kodanikest vaid palgasõduritest. Armee professionaalsus tõusis. Ratsaväer osatähtsuse tõus. o Kirjandus- silmapaistavim zanr oli luule. Kirjandusel oli meelelahutuslik eesmärk. o Teater- eelistati komöödiaid, argielutemaatika, huvi poliitika vastu kadus. o Filosoofia- muutunud ühiskond muutis ka inimese mõttemaailma. Kreeka jumalad Jumalad olid inimeste sarnased
Nixon USA president 70ndate algul W. Clinton USA president 90ndatel Makatism nõiajaht USAs 50ndate algul Raudne eesriie eraldusjoon Lääneriigid | sots maa pärast II ms kuni NSVL lagunemiseni Integratsioon uhendamine, lõimumine, mitme keele üheks sulamine NLKP XX kongress Stalini isikukultuse paljastamine (Hrustsov) Perestroika maj uutmine, Gorbatsovi plaan Repressioon kellelegi surve avaldamine Privatiseerimine riigi vara erastamine Isikukultus ühe inimene jumalikustamine Varimajandus Maffia mitteametlik kaubandus Augustiputs 1991 riigi vanameelsete kommunistide riigipööre Trumanni doktriin USA sõjaline abi Euroopa riikidele Stagnatsioon seisak majanduses, pol. Breznevi ajal NSVLs Külm sõda vastasseis NSVL USA vahel. Otsest sõda ei toimu Naftakriis 1974 OPECi maad tõstavad nafta hinda 10x Dissident - teisitimõtleja NSVLs, keda kiusatakse Bretton Woodsi süsteem maailma rahandussüsteem pärast II ms
kasutusele mõiste hellenid e kreeklased,ülejäänud olid barbarid, kes rääkisid arusaamatut keelt.Klassikaline ajajärk(5-4saj II pool eKr)1)domineerib sparta range sõjaline korraldus,tugevaim jalavägi kr-s*peleponnesose liit*ateena-demokraatia*tugevaim merevägi, ateena mereliit2)peleponnesose sõda(431-404eKr) *338 a Chaironeia lahing3)ateena akropoli väljaehitamine Hellenismiperiood (338-30ekr)1)piiramatu võimuga monarh*valitseja jumalikustamine*talupoja allutatud seisund*linnad nagu kohalikud omavalitsused *palgasõduritest sõjavägi *keskuseks aleksandria,antioopia,pergamon,attena2)336-323-Aleksander Suure valitsus*146-kr alistus rooma ülemvõimule,roomlased vallutasid hellenistliku egiptuse riigi 30eKr3)3saj eKs Aleksandrias Museioni rajamine*teaduse areng*aleksandria luuleAteena ja Sparta riigikorraldus: Sarnasused:Polise kohta tavatult suured,võim oli päritavErinevused:
2) Seleukiidid riik, mis esialgu hõlmas enamikku Aleksandri vallutustest Aasias, kuid kahanes järk-järgult, nii et riigi tuumikalaks kujunes Süüria 3) Makedoonia, k.a Kreeka Hellenismiajastu lõpetasid Rooma vallutused ja siinsed alad muutusid Rooma provintsiks 2. Hellenistliku riigi ja ühiskonnakorraldus · Riikide eesotsas piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarh, valitseja jumalikustamine · Oma lähemad nõuandjad ja abilised valised kuningad õukondlaste seast, kes enamasti olid kreeka-makedoonia ülikud · Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased, kuid palju võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldusest · Linnades juurdus kreekapärane elu-ja valitsusviis · Maapiirkondi valitsesid hellenistlikud monarhid enam-vähem samamoodi, nagu nende idamaised eelkäijad seda teinud olid
Aastal Addis Ababasse Püha Kolmainu kirikusse. Enamus rastasi ei uskunud, et see on tõesti Selassie surnukeha ning seetõttu viibis matmise juures ka väga vähe rastasi. Rastad ei usu Selassie surma ning nimetavad seda lihtsalt teisele tasandile minekuks. (Biography 2014; Reggae 2006) Pärast Selassie surma hakkas rastafaris juurduma arusaam "vabadus enne kojupöördumst". See tähendab, et Selassie jumalikustamine jäi tagaplaanile ning keskseks sai Jamaica kui Paabeli mõiste. Liikumine kasvas hoogsalt ja oli paljudele vaestele mustadele väärikuse allikaks. Samal ajal toimus ka "muusikaline ärkamine". Rastafari seondus reggaemuusikaga ja kõige tuntum reggaelaulja Bob Marley tutvustas liikumist üle maailma. 1970. aastatest alates hakkas must natsionalism rastafaris taanduma. (Hot 2004; Reggae 2006) 2 2.2. Tavad
eriline välimus. Ei loomsele toidule, narkole, alkole, hasartmägudele, abieluvälistele suhetele. Koh lugeda bhagavadgitat. Tegude viljad pühendada K-le. Pole soovitav mitte-krisnaiididega kokku puutuda. Prasaadam=pühitsetud toit, taastab hinge sideme jumalaga. Mahamantra ehk suur mantra, lauldakse mitu korda päevas. Kaliyuga ajastu = tülide, ärevuse, silmakirjalikkuse ajastu. Mungad, nunnad. EU-s 750 000 in, Eestis u 100. 3. Sai Baba kultus. Guru kultus. Jumalikustamine, võimed ja karisma. Guru kui hinduismi misjonär läänes. Sri Sathya Sai Baba (püha isa). Väidetavalt shirdi sai baba kehastus, järg kehastus prem sai baba. Vibhuti- püha tuhk õhust. Õpetus: eesmärgiks kõikide maailma religioonide lepitamine. Meditatsioon. Prasanthi nilayam aasram. Sai baba võime asju materialiseerida. Tantristlikud praktikad. Akt austamine itaalias. Jm. Veidi ka eestis. SÜNKRETISTLIKUD UUSUSUNDID 1. Mormoonid
● Altarid templite ees ● Templid ehitati seinte peale ● Kaared, võlvid, kuplid ● Basiilika ● Termid ● Teedeehitus ● Mausoleumid ● Rooma jumalad samastati kreeklaste omadega ○ Mõeldi uued nimed ● Tähtis roll ennustamisel ○ Sibüllid ○ Põhines loodusnähtustel ● Panteon ● Austati loodusjõude ja -vaime ○ Majade kaitsevaimud ● Keisrite jumalikustamine ● Tähtis osa vaimsel haridusel ○ Õpiti kreeka keelt ja kultuuri ○ Ka rooma kirjandust ja ajalugu ● Nii poegade kui tütarte kasvatamine perekonna teha ● Kreeka eeskujud rahvapärastes naljamängudes ● Kreeka komöödia ● Likvideeriti koor ● Näitlejate dialoogid vaheldusid aariatega ○ Näitlejad ka naised ja orjad ● Pärimuste üleskirjutamine Ristiusu teke ● Teke Palestiinas
peakorter. 1960.a. muudeti fasismi ja militarismi ohvrite mälestusmärgiks. Altes Museum 1822-28 arhitekt K.F. Schinkel. Vanuselt teine muuseum Saksamaal. Avati taas 1966.a. Keskne kuppelsaal on ehitatud Rooma Pantheoni eeskujul. Berliini teatrimaja Müncheni glüptoteek München - Isari Ateena (kunsti- ja kultuurikeskus). 1816-30 Leo von Klenze. propüleed Antikensammlungen MÕISTED: apoteoos - Vana-Kreekas ja Roomas esivanemate, kangelaste jt. jumalikustamine ja sellega ühenduses olev kombetalitus. Esineb motiivina kujutavas kunstis. kanapee - väike sohva, tihti kõrvuasetatud toolide moodi seljatoega, 6-8 jalga. trofee - võidusümboli iseloomuga skulptureeritud relvade grupp, tihti kasutatakse dekoratiivse fassaadimotiivina. batalist - lahingumaalija historitsism hiljem mingis endises stiilis ehitatud ehitis, näiteks neogooti. eklektitsism - ajaloolistest stiilidest suvaliste osade väljavalimine ja nende kasutamine (19. saj.
Aleksandri surm. 2. Diadohhide sõjad: Demetrios Poliorketes; diadohhide sõdade lõpp ja tulemus. 3. Tähtsamad Hellenistlikud riigid: Ptolemaioste Egiptus, Seleukiidide riik, Makedoonia, Pergamon. 4. Hellenismaaja ühiskond ja riiklus. Idamaade helleniseerumine. Tähtsamad linnad (Aleksandria, Antiookia, Pergamon, Rhodos). Kreeka ja idamaiste joonte põimumine hellenistlike riikide ühiskonnas ja majanduses. Linnaelu ja kaubandus. Hellenistlike monarhiate üldiseloomustus. Valitseja jumalikustamine. Sõjaväe korraldus. 5. Makedoonia ja Kreeka. Makedoonia ja Kreeka riikide vaheliste suhete üldine iseloom. Aitoolia liit. Achaia liit. “Sparta revolutsioon” (Agis; Kleomenes). 6. Religioon ja kultuur. Idamaised mõjud religioonis. Müsteerionikultuste levik. Aleksandria kultuurikeskusena (Museion). Aleksandria luule (Kallisthenes, Apollonios Rhodoselt, Theokritos). Uus-Attika komöödia. Hellenistlik filosoofia: stoitsism (Zenon) ja Epikurose õpetus. Teadus
kanataja. 71) D. Aligheri ,,Põrgu" 72) ,,Katkuhaiged loomad"; Väga palju oleneb seisusest 73) Don Juan; Ta usub teadusesse ning sellesse, mida näeb. 74) Tirts; hüpetest; ,,Faust"; käis inimese kohta. 75) ,,... järelikult olen." 76) ,,Dekameron" 77) Martin Luther 78) Hamlet; ,,Hamlet"; Shakespeare 79) Faust; ,,Faust"; Goethe 80) Hedonism 81) Novella 82) pretsioosne 83) VVV Vabadus, võrdus, vendlus 84) Lootusetu ja lõpmatu võitlus 85) Kõrgeim vaimulike õppeasutus 86) Jumalikustamine; ületähtsustamine 87) Misantroop 88) Lühike lause, mis sisaldab elutarkust või käitumiskogemust 89) Vastandite ja kontrastide kunst, mitmemõtteline ja mänguline. Alged pärinevad XVI sajandi II poolest 90) Euroopa kultuuriperiood, mille tunnusteks oli vastuhakk autoriteetidele, ratsionalism, kultuurioptimism, tagasipöördumine looduse juurde. Põhineb ratsionalismil st et kõiges tuleb kahelda.
vt. läänemüür must; hindu traditsiooni kohaselt Visnu kaheksas kehastus. Olles sündinud kõrgest soost perekonda, kasvas üles siiski karjusena. Viimaks sai ta oma seisuse tagasi ning valitses õiglaselt. Oli ka suur armastaja, tema j karjustüdrukute vahelist armastust kirjeldatakse "Mahabharatas" Jumala ja inimese hinge vahelise armastusena. On peategelaseks ka "Bhagavadgitas", kus esineb sõjapealik Ardzuna vankrijuhiks maskeerit Ebareligioon (nt. rokstaaride, sportlaste jmt. jumalikustamine ja kogu oma elu religiooniga sarnaneval viisil millegi sellise ümber üles ehitamine) Jeruusalemma Templi säilinud läänemüür, mille ääres juudid käivad itkemas Jeruusalemma langemise ning juutide tagakiusamise üle ja palvetamas teda peetakse "Daodejingi" autoriks. Tema nimi (vana meister) on rändõpetaja tavaline nimi. hindu eepos 3.-2. sajandist eKr, selle autoriks peetakse pühamees Vjasat. Eppos kujutab sõda Kaurava ja
tuhat Makedooni sõdurit pärslannadega). · Aleksandri ootamatu surm malaariasse (323 eKr). 2. Hellenistlikud riigid a) Tekkimine: · Impeeriumi pärisid Aleksandri väejuhid. · Omavahelises võimuvõitluses tekkis 3 suuremat riiki: Kreeka- Makedoonia, Egiptus ja Seleukiidide riik (Aasias). b) Riigi- ja ühiskonna korraldus: · Monarh Kreeka-Makedoonia päritolu ainuvalitseja, kes otsustas tähtsamaid asju. · Valitseja jumalikustamine Idamaade eeskujul. · Kodaniku otsustusõigus väheneb polised olid iseseisvad vaid siseelu korraldamisel. · Kodanike katsekohustuse asemel loodi palgasõjavägi, mis paigutati sõjaväeasulatesse. · Idamaade omane talupoja allutatud seisund. 3. Hellenistlik kultuur Idamaiste mõjudega Kreeka kultuur, mis levis kogu tolleaegses maailmas. a) Keskused: · Uueks maailmakeskuseks sai Aleksandria (Egiptuses), kuhu rajati Museion
d. Riigi osa religioonis: · Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest. · Usupidustused olid riiklikud ühisettevõtmised. · Preestrid olid samaväärsed riigiametnikega, kes valiti eluks ajaks. · Pontifeksid (ld. k. sillaehitajad) tähtsamad preestrid, kes jälgisid kalendrit pidustuste ja tähtpäevade tähistamiseks. · Pontifex maximus ülempreester, kelleks oli keiser. · Keisririigi ajal algas keisri jumalikustamine. e. Idamaised mõjud: · Hellenismiajal olid populaarsed müsteeriumid salajased jumalateenistused, mis aitasid ületada hirmu surma ees. · Pärast idaalade vallutamist (3.saj) levisid need kultused ka Itaalias. · Bacchuse müsteeriumid Veinijumala auks peetud ohjeldamatud riitused. · Isise austamine lugu Osirise tapmisest ja elluärkamisest, Isis kui jumalaema ja laps Horos ta süles. 2. Kristluse tekkimine ja levik:
Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana- Kreekas käsitleti müüti pigem kui väljamõeldist. Müüte üritati seletada. Euhemeristlikud, sotsioloogilised, psühholoogilised, allegoorilised seletused, loodusnähtustel ja vaimsetel väärtustel põhinevad seletused. Homeros ja Hesiodos kui mütograafid 7-8 saj eKr. Theagenesmüütide allegooriline tõlgendamine, müüt kui mõistukõne. Euhemerosmüütides toimub ajalooliste tegelaste, vallutajate ja kangelaste jumalikustamine, moonutatud ajalugueuhemerismpooldajateks enamik antiigi ja keskaja ajaloolastest. Aristotelesmüüt kui kunstiteos, kirjanduslik väljamõeldis kui fiktsioon. Platonmüüdikriitik, kes pidas müüte pettusteks ja väljamõeldisteks. Euroopa- euhemerism ja antiigist võetud allegoorilised ja astroloogilised müüditõlgendused. Maadeavastusega (meresõitjad ja konkistadoorid) seotud uue materjali lisamine, indiaani ja antiikkultuuri võrdlused. Uus materjal nt Uus-
kujutavate reljeefidega auvärav, Tituse võidukaar), võidusambaid ja ratsafiguure. Skulptuurides esines palju Kreeka koopiaid. Kreeklaste mõju avaldus figuurikäsitluses ja reljeefis. Portreed olid väga tõepärased, võeti ka surimaske, mis olid egiptlaste omadest karaktiseeritud. Alates 1. saj kunstist väljendub naine kui isiksuse väärtustamine, võib välja lugeda daami intelligentsi ning positsiooni. Ka lihtsad Kreeka soengud asendusid erilistega. Skulptuuris väljendub jumalikustamine keisri täiuslikus atleedifiguuris ning mõnikord idealiseeritud näos. Augustuse paraadportreel vihjab tema jumalikkusele atleetlik keha, Amor delfiinil (Aphtodite sümbol), kehakatte vähesus, kuna ta oli muidu külmakartlik mees. Rooma kunsti tõepärane kujutus kestis 4. sajandi allakäiguni. Võidusambad püstitatud suurte ja võidukate sõjakäikude jäädvustamiseks, mille reljeefil sõda üksikasjalikult tähtsündmusi kujutati.
Rituaalidega koos tulevad kasutusele sümbolid. Kõik maailma tähestikud on väljakujunenud maagilistest sümbolitest. Teiste hulgas kujunesid välja ka söömiskombed. .Müütidest sai verbaliseerunud rituaal. Rituaalis jäi saladus sõnastamatuks. Müüdis saladus sõnastati. Samuti õppis laps rituaali kaudu mõistma ümbritsetud maailma. Rituaali kontsentratsioon oli pidu. Peo staadiumid olid: puhastumine, teekond (liikumine jumalate asukoha poole), ohverdamine, jumalikustamine (söödi ohverdatud liha, oldi seksuaalsuhetes). Rituaali üks kindlaid koostisosi ja elutõdede õppimise vorme oli rituaalne tants. Tants oli 3 üks elu õppimise vorme. Zestid olid rituaalse tantsu osa. Samuti oli muusika loodusrahvaste eneseväljenduse üks olulisi komponente. Tema kaudu sai edasi anda ka kõige õrnemaid tundeid. Muinasaja inimesed oskasid väärilist tähelepanu pöörata kõneosavusele. Seda läks vaja
Pärsia kommete ülevõtmine Aleksander Suur korraldas suurpulmad (10 tuhat Makedooni sõdurit pärslannadega). Aleksandri ootamatu surm malaariasse (323 eKr). Hellenistlikud riigid Tekkimine: Impeeriumi pärisid Aleksandri väejuhid. Omavahelises võimuvõitluses tekkis 3 suuremat riiki: Kreeka-Makedoonia, Egiptus ja Seleukiidide riik (Aasias). Riigi- ja ühiskonna korraldus: Monarh Kreeka-Makedoonia päritolu ainuvalitseja, kes otsustas tähtsamaid asju. Valitseja jumalikustamine Idamaade eeskujul. Kodaniku otsustusõigus väheneb polised olid iseseisvad vaid siseelu korraldamisel. Kodanike katsekohustuse asemel loodi palgasõjavägi, mis paigutati sõjaväeasulatesse. Idamaade omane talupoja allutatud seisund. Hellenistlik kultuur Idamaiste mõjudega Kreeka kultuur, mis levis kogu tolleaegses maailmas. Keskused: Uueks maailmakeskuseks sai Aleksandria (Egiptuses), kuhu rajati Museion (muusa kultuuri kaitsehaldjas) kuninga puhul
Pärsia kommete ülevõtmine Aleksander Suur korraldas suurpulmad (10 tuhat Makedooni sõdurit pärslannadega). Aleksandri ootamatu surm malaariasse (323 eKr). Hellenistlikud riigid Tekkimine: Impeeriumi pärisid Aleksandri väejuhid. Omavahelises võimuvõitluses tekkis 3 suuremat riiki: Kreeka-Makedoonia, Egiptus ja Seleukiidide riik (Aasias). Riigi- ja ühiskonna korraldus: Monarh Kreeka-Makedoonia päritolu ainuvalitseja, kes otsustas tähtsamaid asju. Valitseja jumalikustamine Idamaade eeskujul. Kodaniku otsustusõigus väheneb polised olid iseseisvad vaid siseelu korraldamisel. Kodanike katsekohustuse asemel loodi palgasõjavägi, mis paigutati sõjaväeasulatesse. Idamaade omane talupoja allutatud seisund. Hellenistlik kultuur Idamaiste mõjudega Kreeka kultuur, mis levis kogu tolleaegses maailmas. Keskused: Uueks maailmakeskuseks sai Aleksandria (Egiptuses), kuhu rajati Museion (muusa kultuuri
Pärsia kommete ülevõtmine – Aleksander Suur korraldas suurpulmad (10 tuhat Makedooni sõdurit pärslannadega). Aleksandri ootamatu surm malaariasse (323 eKr). Hellenistlikud riigid Tekkimine: Impeeriumi pärisid Aleksandri väejuhid. Omavahelises võimuvõitluses tekkis 3 suuremat riiki: Kreeka-Makedoonia, Egiptus ja Seleukiidide riik (Aasias). Riigi- ja ühiskonna korraldus: Monarh – Kreeka-Makedoonia päritolu ainuvalitseja, kes otsustas tähtsamaid asju. Valitseja jumalikustamine Idamaade eeskujul. Kodaniku otsustusõigus väheneb – polised olid iseseisvad vaid siseelu korraldamisel. Kodanike katsekohustuse asemel loodi palgasõjavägi, mis paigutati sõjaväeasulatesse. Idamaade omane talupoja allutatud seisund. Hellenistlik kultuur – Idamaiste mõjudega Kreeka kultuur, mis levis kogu tolleaegses maailmas. Keskused: Uueks maailmakeskuseks sai Aleksandria (Egiptuses), kuhu rajati Museion (muusa – kultuuri
Aleksandri surm. 2. Diadohhide sõjad: Demetrios Poliorketes; diadohhide sõdade lõpp ja tulemus. 3. Tähtsamad Hellenistlikud riigid: Egiptus, Seleukiidide riik, Makedoonia, Pergamon. 4. Hellenismaaja ühiskond ja riiklus. Idamaade helleniseerumine. Tähtsamad linnad (Aleksandria, Antiookia, Pergamon, Rhodos). Kreeka ja idamaiste joonte põimumine hellenistlike riikide ühiskonnas ja majanduses. Linnaelu ja kaubandus. Hellenistlike monarhiate üldiseloomustus. Valitseja jumalikustamine. Sõjaväe korraldus. 5. Makedoonia ja Kreeka. Makedoonia ja Kreeka riikide vaheliste suhete üldine iseloom. Olukord Ateenas. Aitoolia liit. Achaia liit. Sisevõitlused Spartas (Agis; Kleomenes). AITOOLIA LIIT: Uute jõududena tõusid Kreekas esile kaks föderatiivset riiki: Aitoolia ja Ahhaia liit. Mõlemad olid ammu tuntud ühendused, kuid seni poliitikas tagaplaanil. Aitoolia liit Kesk-Kreeka mägises lääneosas koondus Apolloni pühamu ümber Thermonis. Seal peeti
(sumerid) ühendasid territooriumi ning viisid oma pealinna üle Uri. Nende riik hõlmas sumeri linnriikide alasid. Nende riik oli väga tugevalt tsentraliseeritud, võib öelda, et see riik tähistab Mesopotaamia riikide tsentraliseerituse tippu. Kuningas oli ka templi saanud täielikult oma kontrolli alla, kuninga ja templi majapidamised olid ühte sulanud. Templi majapidamised aga kontrollisid praktiliselt kogu riigi majandust. Sel perioodil ehitati nt Uri kuujumalanna tsikuraat. Kuingate jumalikustamine saavutas oma haripunkti (nt kuningas oli ühel tasemel Enlili poegadega, kuningat ülistati hümnidega - ,,Jumalatest pärinev, ilus ja tark, õppinud kirja, tundis viit keelt, kõik tahavad tema nõu kuulda, ta on parim ennustuskunstis, tal on kaunis hääl, ta mängib kõiki pille ja teab kõiki hümne, ta on ehitaja" (kuningate tähtis kujutis oli templi ehitaja). Kuningas esines ka jumalana pühal abielutseremoonial jumalanna Inanna ja Dummuzi/Tammuzi vahel).
Raske sellepärast, et eksitavate meeleliste muljete pärast. Mõistust tuleb seega puhastada. Sellistesse asjadesse vaatamine ongi metafüüsika. Kant ütleb, et sellist võimet ei ole inimloomuses; ei välista, et võiks olla mõni teine mõistuslikolend, kellel on see võime; inimesel seda pole igatahes. Lk 84 joonealune tekst –intellektuaalsest kaemusest! Mõistus ei saa iseendale objekte anda; intellektuaalne kaemus, aga saab. Sellise kaemuse andmine inimesele oleks inimese jumalikustamine – väär. Igal võimel on oma kindel funktsioon: nt kujutlusvõime – fantaasiat ei tohi segi ajada aru ja mõistusega. Peab hoidma funktsioone nende legitiimse rakenduse võimes. Mõtlemise distsiplineerimine! Peab endale piire seadma ja tähenduslikust rääkima, mis on seotud piirangutega. Metafüüsika puudus – metafüüsika on olnud dogmaatiline. Tuleb minna edasi ja analüüsida seda, mis toodaks ineteigiiblse maailma ehk mõistus kitsamas tähenduses. Prg. 40
kaitses, sealt tuli ka keisri kui jumalikkuse kummardamine, nt kui oli keisril sünnipäev, siis toodi ohvreid ka keisri kuju ees keisri geeniusele. Normaalne keisrikultus oli geeniuse austamine, aga on ka olnud keisrid kes end isikuliselt jumalikustada lasid geeniuse asemel: Nero, Commodus, Caligula jt. Rooma ajalooline traditsioon selliseid keisreid peab hirmuvalitsejateks, türannideks ning hullumeelseteks. Selles Augustuse aegses uues ideoloogias saab keskseks ka Rooma võimu jumalikustamine, Rooma võimu jumalanna Roma. Ametlikuks kultuseks keisririigi ajal saabki Kapitooliumi triaadi kultus, Roma kultus ja keisrikultus. Kultuste keskus oli riigikolle, see asus jumalanna Vesta templis, usuti et kui see tuli kustub siis Rooma riik hävib. Selle riigitule juures austati ka kaitsevaime penaadid. Penaatideks olid Roomas esivanemate, kuulsate roomlaste vaimud. Rooma religioon tegi läbi suured muudatused võrreldes
Willendorfi Veenus, kellele on soengki pähe tehtud. Mehi tavaliselt ei kujutatud, teada on ainult üks meheskulptuur. Miks kujutati ainult naisi, pole teada, kuid paljude uurijate arvates on tegemist tolleaegsetest usundilistest kujutelmadest lähtuva esiema või emajumala kujutamisega. Ainult naine sai olla sugukonna esiema, sest tal oli lastega otsene seos sünnituse kaudu, isa osa sigitusprotsessis oli ilmselt täiesti tundmatu, suguelu ei seotud laste saamisega. Niiviisi toimub naise jumalikustamine ning seostumine igasuguste viljakusega seotud uskumustega. 3 Neoliitikumis ja eriti varajasel metalliajal levis eriti ornamentika. (Ld k-s kaunistus) - lisakujundus või lisaehe, koosneb erinevatest üksikosadest või korduvatest elementidest. Ürgajal esines ornament peamiselt savist, kivist, puust või tekstiilist valmistatud tööriistadel või tarbeesemetel. Need olid sinna kraabitud, maalitud või joonistatud. Hiljem tuli ornament
(Võitmatu Jumalana). Ptolemaios jätkas tema jumalikku austamist, Ptolemaiose poeg Ptolemaios II aga kuulutas jumalaks esmalt oma isa ja siis ka enda koos õe ja abikaasa Arsinoega (venna-õe paar kandis jumalatena nime Theoi Adelphoi Jumalad Õde-Vend). Küllap mängis siin kaasa Egiptuse aastatuhandete vanune valitseja jumalikustamise traditsioon, mille Ptolemaiosed oma võimu legitimeerimiseks üle võtsid. Hiljem (Antiochos III ajal) sai valitsejate jumalikustamine omaseks ka Seleukiididele. Ka Makedoonia ja Pergamoni kuningatele osutati samuti jumalikke auavaldusi, kuid otseselt jumalaks nad ennast ei kuulutanud. Nagu kreeklaste elulaadis, nii püsisid traditsioonilised jooned religiooniski. Nii kodumaal kui võõrsil austati vanu jumalaid ja jätkati vanu rituaale. Kuid idamaades puutusid kreeklased senisest tihedamalt kokku kohalike jumalatega, ja kuigi paljud neist olid hellenitele tuntud varemgi, hakkas idapoolsete rahvaste usk uues keskkonnas
Enamasti sisaldus hauarajatises seejuures mingi kindel loomaliik, olenevalt piirkonna uskumustest, nadu näiteks aastasadade eest rüüstatud iibiste haudade puhul Sakkara lähedal, Monfaluti lähedal asuvas krokodillide hiigelhauas või Teeba ahvidehauas. Teistes kohtades toodi ümbruskonnas või kaugemalgi lõpnud pühad loomad kokku ja maeti nende erinevatele liikidele vaatamata ühte hauda või vähemalt ühisele maaaladele". Vanade egiptlaste puhul pärineb loomade jumalikustamine ajast, mil inimene oli ümbritseva maailma suhtes veel abitu. Inimese jõuetusest võitluses loodusega tekkinud religioossete uskumuste vanimatest vormidest võib kaljujooniste põhjal jälgida maagilisi talitusi, tõenäoliselt ka totemistlikke kujutlusi. Maagilised talitused on tihedas seoses tootmisega. See oli aeg, kui kiviaja inimesed maalisid kaljuseintele looma, mida nad lootsid maha lüüa. Hilisem loomakummardamine
annaabi.ee 
