seas on Judaism, Kristlus, Islam On olemas erinevad monoteismi vormid, sealhulgas : Teism-tavaliselt usku "isikulisse" jumalasse Deism-usutakse, et on olemas üks jumal, kuid Jumal maailma ei sekku Panteism-universum ongi Jumal Panenteism-Jumal sisaldab maailma, kuid ei ole sellega samane Polüteism Polüteism tuleb kreeka keelest poly palju + teos jumal = palju jumalaid. Polüteism on iganenud usunditüüp mis pole veel jõudnud ülijumala (monoteism) aatesni ja jumalikustab füüsikalisi loodusjõude. Polüteist usub neid maailmasiseseid (füüsikalisi) jõude mis Jumal loonud on Polüteistlikud religioonid on näiteks Hinduism, Budism Tähtsamad religioonid Kristlus Judaism Islam Hinduism Budism Konfutsianism Loodususundid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
org/wiki/Jaapani_usundid)=] Sintoism on usk, mida ei saa ära õppida, mille tunnistajaks ei saa ärgata ja mida ei saa kaotada: kui oled jaapanlane, sünnid sintoistina. Jean-Pierre Chabrol "Kuulus tugitool" [ Sintoism (www.annaabi.com) ] Shinto (jumalate tee) e. shintoism on Jaapani ajalooline rahvusreligioon. Shinto ei oma kaanoneid ega fikseeritud dogmasid vaid põhineb mütoloogial. Teda iseloomustab loodusjõudude, mägede, jõgede, loomade jt. austamine ja kummardamine. Shinto jumalikustab kogu looduse. Vana uskumuse järgi kõik elab ja kasvab, isegi väike kivi arvatakse kasvavat kord suureks kaljuks. Põllumajanduse arenedes hakati mitmesuguste rituaalidega jumalaid mõjutama, tekkisid nn. matsuri'd -pidustused, kus lauldi, tantsiti, palvetati, kevadel paluti head viljasaaki, sügisel tänati saagi eest. Shinto kõige tähtsam jumal on päikese jumalanna Amaterasu. Kokku arvatakse olevat üle 80000 jumala kami, kes on abstraktsed, nähtamatud, nad võivad olla kõikjal
saa olla midagi, mis poleks Jumal, Jumal on sama suur kui kõik olev kokku · S: kõiksus on ainus tõeline substants, ainus põhjus, mis põhjustab oma olemasolu, ainus põhjus millel puudub põhjus Jumal on sama mis kõik · Jumal pole väljaspool maailma ega selle sees, Jumal ongi ise maailm · S: inimestel on ka füüsilised kehad ja hing, kuid mitte 2 eri inimest vaid üks isiksus, ka Jumal on selline · Selliselt S jumalikustab looduse panteism; S kas panteist, panenteist (,,Jumala sees"), ateist · S toob sisse mõiste sub specie aeternitatis - igaviku seisukohalt · S filosoofia rõhutab oma eetikas tasakaalu, perspektiivitunnet ja sallivust; ta kaitseb mõtte- ja sõnavabadust, ta eetikateos ("Eetika", 1677) on üles ehitatud nagu geomeetriaõpik QED (quod erat demonstrandum) "mida oligi vaja tõestada" (kõik Eukleidese (3 saj eKr) tõestused lõpevad nii)
sümpaatiale. Moraali aluseks on sümpaatia, mille kaudu kantakse ühe inimese tunded teisele üle. Riigiteooria. Inimene hoiab sellest, mille ta kord on saavutanud, kinni. Riigikord peaks kindlustama rahu ja kindlustatuse. Riigikorra hoiavad stabiilsena õiglus ja truudus. Religioonifilosoofia. Religiooni lätteks on psüühilised nähtused (hirm, lootus), mis tulenevad inimelu ebakindlusest. Algselt on kõik religioonid polüteistlikud. Tavaliselt inimene jumalikustab endale sarnased jõud, mida näeb looduses toimimas. Üleminek monoteismi lähtub vajadusest tõsta esile lokaalset Jumalust, millest usutakse end olevat eriti sõltuvad. RENE DESCARTES (1596-1650) Renatus Cartesius. Kartesiaanid on koolkond, Descartes'i järglased. Descartes'il ühineb skepsis mõistuse (ratio) esiletõstmisega. Murrab vanaaja ülemvõimu filosoofias ja teaduses (nagu Bacon Inglismaal). Ratsionalismi rajaja. Nooruses reisib palju. Hiljem elab tagasitõmbunult
annaabi.ee 
