halvenema. Etruskide koduks oli maakond Etruuria. Nende kultuurist võib leida nii foiniikia- kui ka kreekapäraseid jooni, nad kujundasid Kreeka alfabeedi järgi oma tähestiku. Nad olid suurepärased meresõitjad ja piraadid. Nende käsitöö, eriti metallitöötlus, oli kõrgelt arenenud, nende ehituskunsti matkiti hiljem. Hiilgeajal oli neil kujunenud 12 linnriiki, võim ulatus ka Etruuriast väljapoole. Ühiskonnas oli naiste positsioon kõrgel. Tõlgendasid jumalikke endeid, tähelepanu pöörati elule pärast surma, olulisel kohal olid hauakambrid. Rooma vabariigi languse põhjused: · Talupoegade laostumine (pidevad sõjad, latifundiumite teke) · Riik oli kasvanud suureks ning kõik kodanikud ei saanud osaleda rahvakoosolekutel · Palgaarmeele üleminek · Rahvakoosolekul enamik otsustajatest olid proletaarid Rooma keisririigi languse põhjused: · Riigi kaheks jagunemine · Suur rahvaste rändamine
Saatanlikud selleks, et tabada ootamatult ning hukutada, nii haavas ka nõiapeegli kild ootamatult Kaj sooja südant ja silma. Tavaelus käib heitlus hea ning kurja vahel, pole ju salata- hea ei pruugi võita. Muinasjutumaailmas kuulutatakse võit alati heale. Saatana imed avaldavad küll muljet: nõiapeegel, lendav saan, lumehelveste mitmesugused muutumised ja sädelev jääloss....kuid kõigest hoolimata ei tule Lumekuningannal midagi välja. Jumalikke imesid leidub väga lihtsate ja peaaegu märkamatutena- mida lähemale jõuab väike Gerda tõelisele imele, seda vähem suurejoonelisust leidub tema abilistes, seda vähem näib märke võlujõust. Nii kohtas Gerda ka nõiaeite, kes ta abistamise asemel hoopis ära nõidus. Nii nagu enamikus rahvamuinasjutuski, hakkab ka ,,Lumekuningannas" toimima suurima kontrasti seadus. Mida lihtsamalt elavad peategelane ning tema abilised, seda hämmastavamad võimed tekitab neile autor
Pasunakoor Missuguseid kalendrilaule on kõige rohkem säilinud? Pikendatud lõppheli Miks? Refrään Nimeta regilaulude liike. Runolaul Kumb on meile omasem- laul või pillimäng? Miks? Rätsepa pill Nimeta jumalikke ja kuratlikke pille. Põhjenda. Torrõ Mida räägib rahvasuu kandle päritolust? Sarv Kus kandis levis rootsi kannel? Valga seminar Mis pilli järgi tantsiti? Varem, hiljem.... „Vanemuine” Mis on vanimad pillid? Kui vanad? Põhjenda.
jumalate tee) on Jaapani rahvusreligioon, mis kuni II maailmasõja lõpuni oli ka riigiusund. Seda terminit kasutati esimest korda 6. saj pKr, et eristada kohalikku põlisusundit teistest usunditest (budism), ent tolleks ajaks oli shintoism eksisteerinud juba tuhandeid aastaid. Ürgsed uskumused toetusid animismile, mille kohaselt kogu loodus (mäed, puud, loomad) on täidetud jumaliku väega. Jumalad ja uskumused. Jaapanis esineb arvukalt erinevaid jumalikke olendeid, keda nimetatakse kami ' deks (loodusjõud, vaimud, jumalad jne.) Kaks kamit, Izanagi ja Izanami, lõid Jaapani saared, kuid nende lastest said jaapanlaste suguharude jumalad. Kõige tuntumad on päikesejumalanna Amaterasu ja riisijumal Inari, kuid panenonis (jumalakonnas) pole kami'del mingit hierarhiat. Muudatused religioonis toimusid 1868. Aastal, mil Meiji keiser haaras sogunitelt võimu ja tegi sintoismist riigiusundi.
Hinduism on tõenäoliselt maailma vanim religioonisüsteem. Hinduismi juured asuvad Indias, Induse oru tsivilisatsioonis, mis eksisteeris ajavahemikul 2500-1500 eKr. Väidetakse, et hinduism on praegu eksisteerivatest usunditest ka kõige keerulisem. Hinduism on maailma suuruselt kolmas usund ja tegelikult peetakse hinduismi isegi rohkem elamisviisiks, kui usundiks. Usundi juured ei lähtu üksikust ajaloolisest isikust vaid hinduismis kummardatakse lugematul hugal jumalaid, kui ka jumalikke olendid nagu Visnu, Siva ja Krisna. Tänapäeval on hinduismil palju eriharusid. Kolm kõige levinumat hinduismi filosoofilist süsteemi on: sankhja, jooga ja vedanta. Elu peale surma Üldine eshatoloogia (s.o. õpetus, mis saab maailmast kauges tulevikus) käsitleb kogu inimkonna käekäiku, eriti viimsepäeva sündmusi, mis on seotud surnuist ülestõusmisega ja viimsepäevakohtuga. Hinduism keskendub ainult üksiku teispoolsele elule.
Prantsusmaalt, kuigi isegi kuningas oli selle vastu igasuguse huvi kaotanud. Sellele vaatamata liikus ta 1429.a. septembris Pariisi alla, et see tormijooksuga vallutada. Seal sai ta ka haavata. Lahing kaotati ning kuningas Charles sõlmis nii inglaste kui burgundlastega ajutise vaherahu. Kuna Jeanne oli rahva hulgas väga populaarne, kartis kuningas oma autoriteedi pärast ja seepärast eemaldati ta peaväe juhi kohalt ning ta pöördus koju. Kuid hädad alles algasid. Kuuldes ikka veel jumalikke hääli ja nähes nägemusi, kogus ta 1430.a. kevadel uue sõjaväe, et võidelda burgundlaste vastu Compiégne´i all. See sai talle saatuslikuks. Burgundlased võtsid vapra neiu vangi ning äraandliku kuninga mahitusel müüdi ta suure rahasumma eest inglastele maha. Need omakorda müüsid ta edasi Prantsuse inkvisitsioonikohtule, et tema üle kohut mõista süüdistatuna nõidumises ja ketserluses. Jeanne vaevles aasta otsa vangikongis, kus teda piinati ja mõnitati. Kuid
Maastikumaali z anri on mõjutanud taoistlik traditsioon, mis rõhutab looduse ja inimese vahelist harmooniat. 2. Palju tehti ka lillede-lindude maali. See on kombinatsioon kahest Hiina maali kategooriast: linnud ja loomad ning lilled. Lillemaal pärineb budistlikust traditsioonist. Tang'i dünastia (618-907) ajal sai lillemaal eriti populaarseks. 3. Figuurimaalis põhilisteks on portreed või religioosne maal ja neil kujutatakse budistlikke tegelasi või jumalikke figuure. 4. Tindimaal oli monokroomne maalimis viis. Seda z anri harrastasid enamjaolt konfutsialistidest literaadid. 5. Kalligraafiat hakati tegema alates 200 p.Kr. Vanim Hiina kirjutis koosneb piktogrammidest, mis on graveeritud merekarbile ja oraakliluudele. Kalligraafiat oli Hiina visuaalsete kunstide seas ülim. Arhitektuur Hiina arhitektuur on põhiliselt puitarhitektuur. Puitu kasutades saab võrreldamatu paindlikuse, kohandatavuse ja mitmekülgsuse
Kreekakeelne theos tähendab jumalaid, jumalikke olendeid, kuid mitte sugugi "Jumalat" selles tähenduses, nagu seda sõna meie päevil kasutatakse. Seepärast ei tähenda teosoofia "Jumala Tarkust" nagu seda tõlgitakse, vaid Jumalikku Tarkust, st. tarkust, mis on jumalatel. Teosoofia, sõnasõnalises tõlkes "teadmine jumalikust", on ideede kogum, mis väidab et kõik religioonid on inimkonna püüdlused läheneda absoluudile ning seetõttu on igas religioonis osa terviklikust tõest. Moodne teosoofia kui koherentne süsteem arenes välja Helena Petrovna Blavatsky kirjutistest. Koos Henry Steel Olcotti, William Quan Judge'i ja teistega asutas ta 1875. 17 november Teosoofia Ühingu.. New Yorgis Seltsi keskus viidi peagi üle Indiasse, mis tegelikult ongi selle vaimne kodumaa. Teosoofia maailmavaade on sünkretistlik. Teosoofia väidab, et temas sisaldub kõikide religioonide tuum. Selle järgi on inimkonna suured õpetajad, nagu Krisna, Buddha ja Jeesus õpetan...
kannatajad. Tegelikult on vast inimeses midagi sellist, mis teda kallutab pattu tegema, alates sellest kui esimene inimene pattu tegi. Mulle meeldib võrdlus koopiamasinaga: kui paljundataval originaalil on mingi defekt, siis on see defekt ka kõigil koopiatel. Jumal tegi inimese oma näo järgi. Inimene on Jumala teadliku ja tahtliku loomingu tulemus. 6. Jeesus Kristust Jumalaks nimetada ma ei julge. On ainult üks Jumal ja Jeesus oli tema poeg, kes tegi jumalikke tegusid (käis vee peal, äratas surnuid, muutis vett veiniks). Kindlasti on temas jumalikkust.
Eesmärk pühitseb abinõu. Katoliku kiriku tegelased olid enamasti ka renessansi inimesed aga esines ka teravaid konflikte. Uusplatonism 15 sajandi II poolel tugevnes uuesti Platoni ja uusplatoonikute filosoofia mõju. Selle järgi on meelelise maailma taga ideede maailm, mis on olulisem ja väärtuslikum ning kättesaadav ainult jumalikus ilmutuses või mõistuse abiga aga mitte kunagi tavalise kogemuse kaudu. Reegleid ehk jumalikke proportsioone olevat arveastatud juba antiikkunstis. Tuntust kogusid peamiselt need kujurid ja maalijad kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, kirjandist, filosoofiat ja mütoloogiat. Visuaalses kunstis hakati nägema vaimset loomingut, kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. 1. 14. sajand trecento e. eelrenessanss 2. 15. sajand quattrocento e. vararenessanss 3. 16. sajand cinquecento e. kõrgrenessanss
halliks.Kollast pilvikut võib süüa ilma kupatamata. Seent võib külmutada või kuivatada. Pilviku sordid: Kirbe pilvik,ere pilvik ,kase pilvik,mahe pilvik,kollane pilvik. Seenemürgitus Eestis kasvavaist (~4000) seeneliikidest on ligikaudu 150 liiki mürgised. Tapvalt mürgised on neist meie jaoks kaks: valge (roheline) kärbseseen ja punane narmasnutt. Seenemürkide toimeaeg ehk mürgituse avaldumise aeg võib olla erinev. Kindlasti on toime käes vähemalt tunni jooksul jumalikke nägemusi ootaval punase kärbseseene tarvitajal. Sama kiirelt võivad iiveldust ja oksendamist ning vaevavat kõhulahtisust põhjustada mõned pilviku ja heiniku liigid. Valge ja roheline kärbseseen (amanita phalloides, virosa) ning mõned sirmiku liigid sisaldavad rakkudele mürgist ainet amatoksiini, mille toime avaldub alles 6-12 tunni (vahel kuni 3 päeva) pärast. Rakkude tapmine võtab aega. Mürgitus algab kõhulahtisuse, kramplike kõhuvalude ja piinava oksendamisega. Surm
CIVILIS. See sisaldas Rooma õigust ja Justinianuse enda valitsemise ajal välja antud õigusakte. Kodusõda Bütsantsis Bütsantsi ajaloo üheks tähtsamaks sündmuseks on aastatel 726 843 toimunud kodusõda (ka pildisõda). Tüli puhkes ikoonide ehk pühapiltide pärast. Ikoonide (kreeka k eikon pilt, kujutis) loomine oli Bütsantsis üks tähtsamaid tegevusvaldkondi. Ikonoklastid ikoonide eitajad, nemad tahtsid ikoonid kirikutest välja viia. Nende arvates pole jumalikke nähtusi võimalik kujutada; jumalikud nähtused on ülemeelelised, neid on võimalik vaid mõistusega (st ratsionaalselt) tunnetada. Ikonoklastid tegutsesid peamiselt Bütsantsi idaosas, kus araabiamaailma mõju oli suur. Tol ajal oli islam juba tekkinud. Ikonoduulid (ka ikonofiilid), vastupidi, pooldasid ikoone. Kodusõda lõppes küll ikonoduulide võiduga, kuid pärast seda kehtestati pühapiltide ehk ikoonide loomisele ranged reeglid. Kirikulõhe ehk skisma.
CIVILIS. See sisaldas Rooma õigust ja Justinianuse enda valitsemise ajal välja antud õigusakte. Kodusõda Bütsantsis Bütsantsi ajaloo üheks tähtsamaks sündmuseks on aastatel 726 843 toimunud kodusõda (ka pildisõda). Tüli puhkes ikoonide ehk pühapiltide pärast. Ikoonide (kreeka k eikon pilt, kujutis) loomine oli Bütsantsis üks tähtsamaid tegevusvaldkondi. Ikonoklastid ikoonide eitajad, nemad tahtsid ikoonid kirikutest välja viia. Nende arvates pole jumalikke nähtusi võimalik kujutada; jumalikud nähtused on ülemeelelised, neid on võimalik vaid mõistusega (st ratsionaalselt) tunnetada. Ikonoklastid tegutsesid peamiselt Bütsantsi idaosas, kus araabiamaailma mõju oli suur. Tol ajal oli islam juba tekkinud. Ikonoduulid (ka ikonofiilid), vastupidi, pooldasid ikoone. Kodusõda lõppes küll ikonoduulide võiduga, kuid pärast seda kehtestati pühapiltide ehk ikoonide loomisele ranged reeglid. Kirikulõhe ehk skisma.
on väga teaduse kauge ja on teised, kes arvavad, et alkeemikud panid aluse keemiale ja selle edasisele arengule, sest alkeemikud olid need, kes võtsid keemias praegu kasutatavad anumad ja ained nagu väävel-, sool- ja lämmastikhappe kasutusele. Tõde asub ilmselt kusagil kahe arvamuse vahel, sest alkeemikute tegevuseks oli vaja keemiat, seega arenes keemia pigem alkeemikute eesmärgi tõttu arendada endas jumalikke jooni, leida tee kulla ja elueliksiirini, mitte nende soovist tegeleda keemia endaga või selle arendamisega. Siia alla kuulub ka meditsiin. Keemiliste ravimite kasutamise alged pärinevad alkeemikutelt. Ühe teooria kohaselt avastasid alkeemikud, et ravimitega tegelemine on tulusam, kui kulla valemi otsimine. Sellest said julgustust tolle aja arstid ning kasutusele hakati võtma rohkem keemilisi ravimeid, mis tõi kaasa ainete toimeainete ja koguste
Uranose ja Gaia koletuslikud lapsed (Arges, Brontes ja Steropes), algselt samastatud tormi, kõue ja äikesega. Kronos pani nad allilma (Tartarosse) kinni, et nad ei häiriks ja ohustaks tema võimu. Hiljem vabanesid ja neist said Zeusi soosikud. Olid osavad meistrid, karjased ja sepistajad (sepistasid Zeusile piksenooli). Kujutati väga suurte ja hirmsatena, otsaesisel üks silm. Olid pöörased, tujukad, mässumeelsed, eirasid jumalikke seaduseid. Lethe jõgi Vanakreeka mütoloogias oli Lethe jõgi (unustusejõgi) üks viiest allmaailma jõest. Voolas ümber Hypnose (unejumala) koopa läbi allmaailma, selle „rahulik voogamine“ ja „vetevulin oli parim uinutaja“. Surnuteriiki jõudnud pidid sealt jooma, et UNUSTADA MAINE EKSISTENTS. Sõnad “letaalne” (surmaga lõppev) ja “letargia” (sügava une taoline seisund) on aga ilmselt seotud Lethe jõega.
Nende järeltulijad (Recuay) jätkasid kiviskulptuuridega, kuid ei jõudnud samale tasemele oma eelkäijatega. Aja möödudes jõudis ka tekstiil ja keraamika tähelepanuväärsele kunstilisele tasemele ja kivikunst vajus unustusse kuni selle taasärkamiseni Boliivias u. 500a pKr. Sellel ajal domineeris Põhja-Tsiilis, Kesk- ja Põhja-Boliivias ning Lõuna-Peruus Tiahuanaco impeerium. Selle pealinn müstiline Tiahunaco on täis erinevaid muljetavaldavaid ning jumalikke skulptuure. Tiahuanaco põhiline kunstiteos, Portada de Sol, on tehtud ainult ühest kivikamakast ning on saanud üheks peamiseks Andi tsivilisatsioonide sümboliks. U. 1000a. pKr, kui Tiahuanaco impeerium kokku varises, hakkas Aymara rahvas kaunistama oma mausoleume ja ehitisi kasutades kivimi nikerdamise ja uuristamise tehnoloogiaid. Kroonikad jutustavad, et kui Inca Pachacuti saabus koos oma vallutajatest armeega Altiplane
kõrgemad usutõed jäävad paratamatult arusaamatuks. Neid tõdesid ei saagi mõistusega võtta. Mida absurdsemana nad piiratud inimmõistusele näivad, seda enam nad selle arusaamisvõimet ületavad ning seda enam usku väärivad. Teine seisukoht: usun, selleks et mõista (ld credo ut intellegam). Anselm Canterburyst (10331109) oli arvamusel, et ainult usu läbi valgustatud inimmõistus on suuteline mõistma jumalikke tõdesid. Kui inimene on sellise ususeisundi saavutanud, siis ei räägi need tõed ka tema mõistusele enam vastu. Analoogne on Thomase Aquinost (12251274) arusaam: meie mõistus käib õiget teed ainult siis, kui usk on ta selleks ette valmistanud. Sellisel juhul valitseb usu ja mõistuse vahel harmoonia. Ainult mõni usutõde käib inimlikule arusaamisvõimele üle jõu näiteks Jumala kolmainsus, liha ülestõusmine ja Kristuse ihuline ligiolemine altarisakramendis
suurendas nende ühtekuuluvustunnet. Hellenistlikus Kreekas tõusis jalameestest faalanksi kõrval ka ratsaväe tähtsus. Idamaade eeskujul hakati kasutama sõjaelevante linnade vallutamiseks oli vaja arendada sõjatehnikat, nt ehitati kiviheitemasinaid, piiramistorne. Täiustusid ka sõjalaevad. Klassikalises Kreekas filosoofia üritas seletada maailma teket ja toimet. Kreeka kultuur on teadaolevalt esimene, kus hakati otsima looduse ja ühiskonna nähtustele mitte jumalikke, vaid mõistupäraseid seletusi. Mitmed õpetlased ei uskunud enam jumalate otsest sekkumist, vaid tõlgendasid jumalikkust kui maailmakorralduse üldist alust. Esimesed filosoofid tegelesid maailma seletamisega ja probleemiga, millest maailm on tehtud. Ka filosoofia elas läbi muutusi. Hellenistlikul perioodil juurdlesid filosoofid selle üle, kuidas võiks inimene saatuse heitlikusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni.
Väävel- anima ehk hing, põlev element. Ühendus element kõrge ja madala olemuse vahel maailmas. Seda kasutati õhkamiseks, kiireks aurustamiseks ning ainete eraldamiseks keemiliselt. Elavhõbe- spiritus ehk vaim, lenduvuse alge. Viibib ühekorraga igal pool, seda loeti kõiksuse algeks. Usuti, et elavhõbe on kõiksusest kõrgemal olev element. Arvati veel, et elavhõbe on vahelüli maa ja taeva vahel. Sellele omandati alkeemias sageli jumalikke omadusi. Sool- korpus ehk keha, kõvaduse alge. See on kõige alusmaterjal, maailm on sellest üles ehitatud. Sümboliseerib see püsivust. Samuti üritati Paracelsuse õpetuse järgi tria primat sobitada paljude nähtustega maailmas. Näiteks puu põlemine: suits on elavhõbe, tuli on väävel ning sool on tuhk. Mõnel juhul võttis kristlik maailm sama ainete põhimõtte üle, sobitades need elemendid enda põhitõdedega. Kolmainsust üritati teisendada ainetesse: väävel on
sajandquattroento e vararenessanss 3. 16 sajandcinquencennto e kõrgrenessanss. Uusplatonism 15. sajandi II poolel tugevnes uuesti Platoni ja uusplatoonikute filosoogia mõju. Selle järgi on meelelise maailma " taga" ideede maailmas, mis on olulisim ja väärtuslikum. See onj kättesaadav ainult jumalikus ilmutuses või mõistluse abiga. Aga mitte tavalise kogemuse kaudu. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine vaid ilusate teoste loomine reeglite toetudes. Reegleid e " jumalikke proportsioone" olevat arvestatud juba antiikajal. Basiilika VanaKreekast pärit ühiskondliku hoone tüüp, mis kujunes põhiliseks kirikutüübiks. Pikkliku põhiplaaniga sammastega löövideks jagatud, kesklööv kõrgeim ja laiem kui külglööv. Pilaster seinasammas, mille ül. On müüri tugevdada ja ehituskunstiliselt liigendada. Portikus peasissekäigu ees olev sammaskoda. Piilar lage või kaart kandev massiivne tugi. Nelitispiki ja põiki hoone ristumisel tekkiv osa.
paleoliitikumist järk-järgult arenenud) ning revolutsioonilised muutused (üh poliitilise ja sotsiomajandusliku struktuuri järsk ja põhjalik ümberkorraldus). 10. E. Durkheim usust, sakraalne ja profaanne (194-195, 199) Ükski usk pole väär, kõik omalmoel õiged ja kõik vastavad, kuigi erinevalt, inimeksistentsi etteantud tingimustele. Kõigis ühiskondades kaks väga erinevat käitumiste ja objektide kogumit 1) Sakraalne sisaldab pühasid, jumalikke ning müstilisi/üleloomulikke jõude 2) Profaanne maine, arusaadav, mõistetav. 11.M. Weber usust, preestrid ja prohvetid (195, 200) Weberit huvitas peamised seosed ideede ja tegude vahel. Nt võrdles erinevaid uske ja vaatles, kuidas igaüks neist annab psühholoogilise ja praktilise konteksti majandustegevusele. Preestrid ja prohvetid ususüsteemidel topeltloomus. Preestri funktsioonideks tegelemine
Asteekide ühiskonnas oli range klassistruktuur. Ülaosas olid valitsejad, preestrid ja sõdalased, orjad olid allosas. Asteegi preestrid moodustasid ühiskonnas erilise klassi. Nad vastutasid keerukate tseremooniate ja ohverdamise eest, mida korraldati suurtes templites. See oli organiseeritud ja läbimõeldud ühiskond, kes uskus müüdi-legendisse. Religioon oli igapäevaelu keskmes. Asteekidel võis olla kuni 1000 jumalat, kes kõik määrasid inimeste saatust. Jumalikke ei kummardatud eeskujutena ega lootusega saada "paremaks" isikuks. Usuti, et nad mõjutasid saatust: vihma toomine põllukultuuride jaoks, laste tervise tagaminesüdade võitmine jne. Kõik igapäevaelu aspektid olid jumalate kätes.Asteegid kasutasid kahestsüklilist kalendrit nagu Maiadki, mis seadis preestrite korraldatud tseremooniate struktuuri, et teha jumalaid õnnelikuks. Mõned nendest tseremooniatest sisaldasid inimeste ja loomade ohverdamist
,,Piibel"- moraali tõed. Augustinus- tema toes ,,Pihtimused". Räägib tema pidudest. Pierre Abelard- Teos ,,Minu viletsuse elu". Räägib, kuidas elas lõbusat elu, naised jne. KESKAJA FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID 1) usu ja mõistuse vahekord Tertullianus- inimmõistus on piiratud ja seetõttu jäävad tõed arusaamatuks. Tuleb lihtsalt uskuda, ka siis, kui asi tundub absurdsena. Cantebury Anselm- tem rõhutab, et usk valgustab mõistust ja seetõttu siis mõistetakse jumalikke tõdesid. Pierre Abelard- ütles ,,mõistan selleks, et uskuda". 2) jumala tõestamise probleem Anselm- ,,Jumal on absoluutne olemine". Jumal on ülim. 3) vaidlus üldmõistete üle- universaalide tuli a)realism (keskaja algul) b)nominalism (keskaja lõpul) Müstitsism- kui tunnetatakse jumalat juba meeleliselt. Bernard Clairvauxst- ristisõdade ideoloog. Tuntum müstik. RENESSANSS- taassünd Dante Eelrenessanss- seostatakse Karl Suurega. Karolingide renessanss. Karl Suur oli kirjaoskamatu
seoseenergia(isel tuuma püsivust). Mida suurem on antud tuuma moodustumise massidefekt, seda stabiilsem on tuum. 2) Alkeemia Maagilised protseduurid, salapärased retseptid. Alkeemia oli terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia. See, mis alkeemias ühtib keemiaga(ainete ja nende omaduste eristamine, reaktsioonide läbiviimine jne) ei olnud alkeemias eesmärk omaette. Tähtis oli hoopis see, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni(täiuslikkus). Seos kaasaegse keemiaga avastati ja võeti kasutusele mitmeid lihtaineid ja ühendeid(Zn, NH3, happed- H2SO4, HCl), ka erinevaid orgaanilisi aineid- etanool,atsetoon, eeter. Arendati laborisisustust ja tehnikat. 3) Litosfääri koostis Maakoorest saab inimkond kogu keemilise tooraine: kütused, soolad, metallid, ehitusmaterjalid,kivimid, savid, lõhkeained. 112. tuntud elemendist leidub looduses 94. 84% maakoorest 3 elementi: O 47%, Si 30%, Al 8%
kindlaks tehtud, et tavaliselt oli pühapaigaks lossile kõige lähedal asuvam mäetipp. Kuid müüdis ei piirdu kirjeldused vaid mäetipupühamutega. On teada, et Vana- Kreekas olid ka salud väga olulised pühapaigad. Eduard Petiska kirjeldab Psyche uue kodu juurde jõudmist: ,,Tema ees mühas vaikselt metsasalu ja puude varjus helkis kristalne allikas. Allika lähedal oli suurepärane loss, seinad vermitud hõbedast, kadus kullast ja elevandiluust." Neis kahes lauses kajastub veel mitmeid jumalikke sümboleid, sest näiteks on teada, et lossid olid vanemal ajal jumalate austamise kohad ning metallide kasutamise oskused olid enne Prometheust vaid jumalate eelised. Kreeka religioon ja mütoloogia 10.05.2011 Susanna Oja
saa teda ohustada. Jumalad vabastavad oma saktid. Seitse sakti tõusevad taevasse ja muutuvad üheks jumalannaks Durgaks, kellest saab võitmatu, kartmatu sõjajumalanna, kes teeb deemonile otsa peale. Avataarad on jumala ümberkehastused. Need sekkuvad aeg-ajalt maapealsesse ellu, et võidelda kurjusega ja tagada universumi toimimine kooskõlas dharmaga. Armastatumad on Visnu avataarad Rama ja Krisna. Brahma Kuigi kummardatakse paljusid jumalikke olendeid ja jumalate kujusid, usuvad paljud hindud, et on üks jumal Brahma. Brahma on kõige looja. Ühes upanisaadis on öeldud: ''Brahma on elu. Brahma on rõõm. Brahma on tühjus... Rõõm on tõesti sama mis tühjus. Tühjus on tõesti sama, mis rõõm.'' Siin mõeldakse tühjuse all mitte kõledat mitteolemist vaid tühjust, millel on piiritu loomingu-potentsiaal. Brahma on ülim reaalsus. See reaalsus on ühendav üldmõiste, misa annab hinduismile põhiliselt monistliku iseloomu
Institutiones (õigusõpik-isikud, asjad, tehingud, hagid), e.P, Viitamise seadus (juristidele viitamise seadus, seisukohad olid seal kirjas) 1454 pkr Justianus käsib koostada Juris Civilis- koodeks, milles on koos eelmised allikad., juristide seisukohad ja Justianuse enda koodeks, et pärast rahvasterännet avalik õigus/võim taas keskajal üles ehitada. u.a 300 keiser Constantinus (Suur)- teeb ristiusu Roomas ametlikuks usuks. Kirik vastutab, et ilmalik võim viiks ellu jumalikke väärtusi. Rooma piiskopid sai hakata ise endale järeltulijat vaatama. Rooma paavst on jumala asemik maal, paavst otsustab, kes valitsejatest kõlbab ja on õigustatud teisi valitsema. Thomas Aquino(st) ja tema ÕN käsitlus: Nelikjaotus : 1. Lex acterne (igaviku norm), kaooniline õigus (Lex Divia) – kiriku teadmised aitavad kaasa paradiisi saamisele. Põhiline küsimus on moraalinormid. 12 Magna harta Libertatum- akt, millega hakatakse kuningavõimu piirama
millega sai ekstraheerida lilleõitest eeterlikke õlisid . Taimetarkusi hoiti tallel ka keskajal, mil paljusid õlisid kasutati epideemiate korral , musta katku ajal suitsutati tänavatel männi ja viiruki tõrvikuid ning uusajal, mil herbalistid ja ka mõned arstid kasutasid erinevaid aroomiõlisid. (Beaumont College; lk 5-7). 16nda sajandi alkeemikud võtsid kasutusele termini eeterlikud õlid, mida peeti kvintessentsiks või elueliksiiriks, mis moodustas jumalikke kehasid ja läbis kõike. Muutus toimus 19ndal sajandil, mil teadlased hakkasid uurima eeterlike õlide keemilist k oostist ning nende põhjal valmistama sünteetilisi õlisid, millel polnud aga samu raviomadusi, vaid hoopis mitmed negatiivsed kõrvaltoimed. 20ndal sajandil avastas prantsuse keemik René Maurice Gattefossé eeterlikud õlid uuesti ja kirjutas 1937. a põhjaliku teose Aromathérapie. Tema hakkas esimesena kasutama
tippsündmus, kogukonna olemasolu pühitsemine. Sellega kaasnesid peaaegu alati Kreeka tsivilisatsiooni kõige tähtsamad ettevõtmised: ühised pidusöögid, spordivõistlused, tantsud, protsessioonid ning teatrietendused. Kuigi rituaal ning eelkõige ohvrirituaal tagab inimeste ja jumalate hea läbisaamise, võivad nende suhted mõnikord ka muutuda ja halveneda. See juhtub siis, kui inimesed tungivad pühaduse sfääri, rikuvad jumalikke privileege või astuvad üle jumalikest normidest, mis reguleerivad ühiskondlikku korraldust. (Vernant 2001: 263- 264) Preestrid Kreekas pole kunagi olnud elukutseliste preestrite kasti. Preestriks võis saada iga kodanik ning seda ametit peeti tavaliselt ajutiselt. Samuti ei olnud mingit ühtset kirikut, millel olnuks õigus tõlgendada religioosseid tõdesid ning juhtida ja kontrollida kultust. (Vernant 2001: 259).
õelateks tempudeks. (Guiley 2009: 123) 3.1. Vanade kreeklaste ja egiptlaste unenägude tõlgendamine Vanad kreeklased ja egiptlased suhtusid unenägudesse suure tõsidusega, just egiptlased lõidki oneiromantia, unenägude tõlgendamise teaduse. Need tsivilisatsioonid pidasid unenägusid jumalate sõnumiteks ja seetõttu niisama reaalseks nagu iga sündmust, mis juhtus ärkveloleku ajal. Jumalikke sõnumeid kutsuti spetsiaalsete võtete abil tahtlikult esile ja püüti ka unenägu näha teatud eesmärgil, et mõnele küsimusele vastust leida mida tehakse ju siiamaani. Unenägude esilekutsumine levis Kreekasse ja Roomasse, kus see jõudis populaarsuse tippu. Unenägude esilekutsumise rituaalid leidsid aset Serapimites ehk unetemplites ja nendesse pöörduti sageli lootuses oma füüsilistele hädadele abi leida. Serapimites
sanskriti keelest tulnud sõna sündide ja taaskehastumiste ahelast vabanemise kohta. Pärast füüsilise keha surma kogeb valgustunud hing püsivat vaimset täiuslikkust. Page 6 Sheet1 usk, et hoolimata nähtavast ja kogetavast mitmekesisusest on selle taga ainult üks tõelisus. Ellkõige seostu see hindu filosoofi Sankara uskumustega. usk, et on ainult üks, ülim jumal, kes koondab endas kõiki jumalikke atribuute ja omadusi. Moslemite pühakoda vaibumine, kustumine; kannatuse vaibumine vanim neljast peamisest Tiibeti budismi koolkonnast vt. läänemüür kristliku kiriku rituaal millega väljavalitud isikud saavad jumala sõna ning sakramentide vahendajateks (vaimulikeks). Budismis osutab see sangha liikmeks saamisele. ajajärk Iisraeli ajaloos, 586-538 eKr mil toimus Judaistlike usutraditsioonide kogumine ja üleskirjutamine Paabeli jõe kallastel - judaismi kujunemise algus
võivad tugineda: meelehärmi, vaid hoopis hingerahu teadmised iseenesest ei tekita kumbagi. "Tunnetus teeb suureliseks." (1 Ko 8, 1.) Kolmandaks, ei tohi arvata, et me võiksime mõista jumalikke "Ma mõtlesin oma südames ja ütlesin: Mina, vaata, olen saladusi. Kui keegi püüab materiaalset maailma tunnetades mõista hankinud suure tarkuse ja olen ületanud kõik need, kes enne Jumala loomust ja tahet, siis jätab ta tõepoolest tähelepanuta mind on valitsenud Jeruusalemma üle, ja mu süda on näinud
Sintoism (,,kamide tee", ,,jumalate tee"), on Jaapani ajalooline rahvusreligioon, mis kuni II maailmasõja lõpuni oli ka riigiusund. Seda terminit kasutati esimest korda 6. saj. pKr., et eristada kohalikku põlisusundit teistest usunditest (budism), ent tolleks ajaks oli sintosim eksisteerinud juba tuhandeid aastaid. Ürgsed uskumused toetusid animismile, mille kohaselt kogu loodus on hingestatud. Jumalad ja uskumused Jaapanis esineb arvukalt erinevaid jumalikke olendeid, keda nimetatakse kamideks (loodusjõud, vaimud, jumalad jne). Kaks kamit, Izamagi ja Izanami lõid Jaapani saared, kuid nende lastest said Jaapanlaste suguharude jumalad. Kõige tuntumad on päikesejumalanna Amaterasu ja riisijumal Inari, kuid pantenonis pole kami'del mingit hierarhiat. Muudatused religioonis toimusid 1868. aastal, mil keiser Meiji haaras sogunilt võimu ja tegi sintoismist riigiusundi. Valitsejad väitsid
mürgisuse) · vanade seentega (neis toimuvate lagunemisprotsessides tekkivad mürgised ained) · mürgitust seentes akumuleeruvate keskkonnamürkidega 2. ebatõenäolist seenemürgitust · mürgituse põhjuseks on riknenud toit jm. 3. unustada ei tohiks ka võimalikku allergilist-ülitundlikkuse reaktsiooni. Seenemürkide toimeaeg ehk mürgituse avaldumise aeg võib olla erinev. Kindlasti on toime käes vähemalt tunni jooksul jumalikke nägemusi ootaval punase kärbseseene tarvitajal. Sama kiirelt võivad iiveldust ja oksendamist ning vaevavat kõhulahtisust põhjustada mõned pilviku ja heiniku liigid. Valge ja roheline kärbseseen (amanita phalloides, virosa) ning mõned sirmiku liigid sisaldavad rakkudele mürgist ainet amatoksiini, mille toime avaldub alles 6-12 tunni (vahel kuni 3 päeva) pärast. Rakkude tapmine võtab aega. Mürgitus algab kõhulahtisuse,
vaaraodele, hiljem laienes see ka lihtrahvale. 3. Kuidas mõjutas linnriiklik korraldus ja aristokraatlik konkurents filosoofia ja teadusliku maailmavaate sündi Kreekas? (102-109....122-127) 3.1 *Kreeka kultuur oli teadaolevalt esimene, kus senist ettekujutust maailmast vaidlustama hakati ja kus traditsioonilise religioosse ellusuhtumise kõrvale ilmus uus, mõistusele tuginev maailmavaade. See otsis looduse ja ühiskonna nähtustele mitte jumalikke vaid mõistusepäraseid seletusi. *Mitmed õpetlased ei uskunud enam jumalate otsest sekkumist, vaid tõlgendasid jumalikkust kui maailmakorralduse üldist alust. *Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelavaid inimesi filosoofideks. *Esimesed filosoofid püüdisd selgitada, millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle liikuma paneb. Arutleti jumalate põlvnemise üle ja peagi püüti seletada maailma
Ei ole olemas religioone, mis oleksid väärad, kõik nad on omal moel õiged ja kõik nad vastavad, kuigi erinevalt, inimeksistentsi etteantud tingimustele."Religioon on eraldiseisvatele ja keelatud pühadele asjadele suunatud uskumuste ja tavade ühendatud süsteem, mis koondab ühteainsasse moraalikogukonda...kõiki neid, kes neist ustavalt kinni peavad." Kõigis ühiskondades esineb kaks väga erinevat käitumiste ja objektide kogumit. Üks on sakraalne (sisaldab pühasid, jumalikke ja müstilisi või üleloomulikke jõude). Teine valdkond on profaanne (maine, arusaadav, mõistetav). Igas ühiskonnas on inimesed, kes on pandud vastutama sakraalsete asjade ja kohtade eest. Religioossed rollid olid esimeste hulgas, mis inimaajaloos tekkisid. 12. M. Weber usust, preestrid ja prohvetid Weberit huvitasid peamiselt seosed ideede ja tegude vahel. Teoses ,,Maailmareligioonide majanduseetika" vaatles ta islami, budismi, hinduismi, konfutsiaanluse, kristluse ja
tehnoloogiat, paljusid medikamente, kosmeetikat, lubi ehitusmater. II ALKEEMIA PERIOOD IV - XVI saj. Terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia. See, mis alkeemias ühtib keemiaga (ainete ja nende omaduste eristamine, reaktsioonide läbiviimine, keemialaborile sarnane sisseseade jne.) ei olnud alkeemias eesmärk omaette. Tähtis oli, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni (täiustuks). III KEEMIAVALDKONDI ÜHENDAV PERIOOD XVI -XVIII saj.loodi eeltingimised keemia kui teaduse tekkeks. Robert Boyle -Teadusliku keemia alused Galileo Galilei - “esimene päristeadlane” 1)Iatrokeemia etapp: “meditsiiniline keemia” 2) ‘Pneumaatilise keemia’ etapp: gaasid - Boyle ja Mariotte: rõhu mõju gaasi ruumalale - Palju hiljem Volta ja Gay-Lussac: temperatuuri mõju J.B. van Helmont võttis kasut.. termini gaas ja uuris CO2
saa seostada renessanssiga. Kunst arenes omaette. Skulptuuris kui ka arhitektuuris jätkus hilisgootika. Maalikunstis hakkab juba levima ren. Omaseid jooni. Tegeleti hoogsalt turumajandusega. Tegeleti ookeanikaubandusega. Hakkasid madalmaade linnad rikastuma. Madalmaade kunstnikud hakkavad isegi itaallastest kiiremini kujutama nähtavat kunsti, kaasaegset maailma. Siin ei saa rääkida antiikeeskujudest ja ei otsita jumalikke proportsioone, samuti ei ole kasutusel elurõõmu, elegantsi (kõik mis on itaallastel). Kui itaalia kunsti tellisid põhiliselt paavstid ja suuuremad vürsti perekonnad, madalmaade kunsti tellijaks on linnakodanik. Ei ülistata selles kunstis tugevat isiksust, tähtsus on inimeste võrdsus ja õigluse ideaalid. Nad olid veendunud et inimene on patune ja tühine, inimene ei olnud maailma keskpunkt nagu ta oli itaalias olnud. Olmeliste esemete kujutamine piltidel on sümboolne
(vihmatants vähendab inimeses stressi ajutiselt vähemalt, isegi kui vihma ei tule). Marx ideoloogia ja religioon- ideoloogia ka usk, mis annab sellesse uskujatele sarnase kindluse mis annavad näiteks mõnele kristlus või Judaism. See ei viita jumalikele jõududele kuid sisaldab kõiki ususüsteemide elemente(käitumisjuhised, ajaloo seletus marksistlik ideoloogia ) Religioon on uskumus, et jumalik jõud juhib inimese saatust. Sakraalne- sisaldab pühasid, jumalikke ning müstilisi või üleloomulikke jõude. Profaanne- on maine, arusaadav ja mõistetav. Maagia- tähendab käitumist, mis on ette nähtud nähtamatute jõudude manipuleerimiseks. Moderniseerumine sugukonnapõhine tootmine on sularahal baseeruva põllumajanduse ja montaaziliinidega, traditsioonilisele võimule esitatakse väljakutseid igal tasandil. Sekulariseerumine- ilmalikustemine e. üleminek traditsiooniliselt ühiskonnalt kaasaegsele ühiskonnale. 19
pseudomütoloogia on eesti rahva elus, rahvuslikus liikumises mänginud suuremat osa kui mõnel teisel rahval tema ehtne ja teaduslikult tõestatav pärismütoloogia kunagi.” Faehlmann võttis Taara omaks, püüdis tõestada, et omaks oli võetud monoteism, so usundi kõrgem tase. Taara nimega seostati Tartut, pidas Tartut muiste Eesti usundi kultusekohaks. Faehlmanni muistendid olid saksakeelsed, peamiseks eesti jumalaks Vanemuine. Loomislugudes teisigi jumalikke olendeid (Koit ja Hämarik, Vanemuine tütar Juta, Ilmarise poeg Endel jt). Faehlmanni pseudokangelased omandasid aja jooksul reaalse tähenduse. Alguses ka teadlased tunnustasid pseudomütoloogiat, kuid ajapikku see muutus, nt Jakob Hurt suhtus sellesse väga ettevaatlikult. Eestlaste ainujumal Taara, Vanaisa ehk Vana Kangelased ehk Kaleviidid: Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne, Viboane (kõik < Kalevala); Koit ja Hämarik; Kalev oma abikaasaga
templi kolm ja pool tuhat aastat pärastesimesi teadaolevaid Egiptuse kuningaid. Selle aja jooksul muutus küllinstitutsiooni tähendus, kuid mitte põhiolemus. Troonile tõustes sai kuningast "jumala rollis inimene"(E. Hornung). Valitsejas ühinesid individuaalne surelik ja idealiseeritud üleloomulik pool. Lahknevused ideoloogia ja tegelikkuse vahel ei olnud vastuolus egiptlaste kuningavõimukäsitusega, vaid kohandusid vaarao dualistliku olemusega, mis hõimas nii inimlikke kui ka jumalikke aspekte. Kuninga tiitlid ja võimusümbolid. Puhtväliselt kajastub Egiptuse kuningavõimu olemuslik kestvus kuninga tiitlites, mis nimetavad teda kuningliku valitsusjärje esindajaks ja määratlevad tema poliitilise programmi. Samuti kajastub see vaid pisut varieeruvates võimusümbolites ja dogmadega paika seotud toimingutes. Kuninga tiitel koosneb viiest kanoonilisest nimest, mis kehtivad alati
Durkheimi jaoks on kõikide uskumuste süsteemidel olenemata nende vormist või sisust "sama objektiivne tähtsus ja nad täidavad kõikjal sama funktsiooni... ei ole olemas religioone mis oleksid väärad , kõik nad on omal moel õiged ja kõik nad vastavad kuigi erinevalt inimese eksistentsi ette antud tingimustele. Kõigis ühiskondades esineb kaks väga erinevat käitumiste ja objektide kogumit. Üht neist peetakse sakraalseks ja see sisaldab pühasid, jumalikke ning müstilisi või üleloomulike jõude. Teine valdkond on profaanne, mis on maine, arusaadav ja mõistetav. Igas ühiskonnas on inimesed, kes on pandud vastutama sakraalsete asjade ja kohtade eest. Religioossed rollid olid esimeste hulgas, mis inimajaloos tekkisid (samaanid,preestrid,rabid jne). 12. M. Weber usust, preestrid ja prohvetid (195, 200). Weber usust protestantlik eetika ja kapitalismivaim. Weber näitab oma raamatus kuidas
usk filosoofilise kivi maagilisse jõusse. alkeemiku isiksusomaduste mõju-transformatsioon (psühholoogiline külg). "müstiliste olluste" - pikaaealisuse eliksiiri, universaalse lahusti jms.otsingud, mitteväärismetallidest kulla saamine. egiptuse, kreeka, araabia, hiina alkeemia.Terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia.tähtis oli hoopis see, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni.Seos kaasaegse keemiaga: avastati ja võeti kasutusele mitmeid lihtaineid ja ühendeid: P4, Zn, NH3, happed (H2SO4, HCl, HNO3), orgaanil. ained (etanool, atsetoon, dietüüleeter jt.). arendati laborisisustust ja eksperimenditehnikat: kolvid, retordid, vee- ja liivavannid, kuumutusahjud (atanor). võeti kasutusele destilleerimine, sublimatsioon, pikaajal. Kuumutamine. KEEMIAVALDKONDI ÜHENDAV PERIOOD 16-19saj. Sel perioodil loodi eeltingimised keemia kui teaduse tekkeks
· Tugev usk oli neile andnud jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. · Pühakutes nähti surelike kaitsjaid nii maises elus kui pärast surma. · Apostlid Peetrus ja Paulus. · Kristuse ema neitsi Maarja. · Kirikujuhtkujud Püha Benedictus, Gregorius Suur. · Ilmalikud valitsejad Constantinus jt. b. Reliikviad pühakutega seotud esemed: · Kristuse ristipuu tükid, pühakute kehalikud jäänused. · Omavad jumalikke väge. · Tähtsamaid hoiti kirikus või kloostris. · Palverännakud pühakute matusepaikadesse ja tähtsamate reliikviate juurde. · Reliikviaid osteti ja müüdi, vahel ka rööviti või varastati. 3. Ketserid ja kiriku võitlus nendega a. Ketserlus usuvoolud, mida katoliku kirik väärõpetustena hukka mõistis. b. Katarid: · Uskusid, et maailma lõid koos Jumal ja Saatan. · Ei tunnistanud Jeesus Kristuse sündimist inimesena.
traditsiooniliste religioonide poolt samas muutus ta totalitaarsete riikide ametlikuks IDEOLOOGIAKS. Uskumuste süsteemide funktsioonid: avalikud ja varjatud. · Avalikud funktsioonid on mõte aidata inimestel toime tulla elu tundmatute aspektidega tseremooniad armulaud, laulatus jne · Varjatud funktsioonid on tugevatel traditsioonidel annavad grupiühtsuse vahetu kogemuse Püha (sakraalne) see sisaldab pühasid jumalikke müstilisi üleloomulike jõude ilmalik (profaanne) arusaadav mõistetav Moderniseerumine sotsiaalsete muutuste allikaks sekulariseerumine üleminekut tradits. Ühiskonnalt kaasaegsele iseloomustab ka ilmalikustamine Erinevalt kõhklematust usust ja keskendumisest järgmisele maailmale on põhitähelepanu koondunud sellele maailmale mõistusele teadusele tehnoloogiale Popkultuur Popkultuur massiühiskonnas: võrdle funktsionalistlikku ja konfliktiteoreetilist käsitlust.
Nende paljude jumalate hulgas, keda hümnid mainivad, on kõige populaarsemad sõjajumal Indra ja tulejumal Agni. Ohverdustel oli tähtis osa nende jumalate austamises ja preestrid, kes neid rituaale juhtisid, kuulusid India ühiskonnas kõige tähtsamate isikute hulka. 1.3. Hinduismi uus süntees Umbes 600 aastat eKr toimusid India religioonis suuremad muutused. Sel ajal kerkisid esile budism ja dzainism ning mitmed uued õpetused, mida paljud võtsid kui jumalikke ilmutusi, juhtisid India vaimsust uutes suundades. Need uued õpetused, mis pandi kirja Upanisadides, tegelesid vähem ohverduse ja rituaaliga ning rohkem kõrgema reaalsusega. Koos mõningate muude tekstidega, kaasa arvatud suured sanskritikeelsed eepilised poeemid, tutvustasid nad tervet hulka uusi jumalaid, need uued jumalad koos filosoofilise huviga elu tähenduse vastu aarja traditsiooni osana moodustasid selle suurepärase sulami, mida tänapäeval tuntakse hinduismina.
mitte loomingulisus. Kasvatuslik suunitlus: Peaaegu kõik keskaja filosoofid olid õpetajad või ülikoolides lektorid. Põhilised probleemid: 1) Usu ja mõistuse vahekorra probleem: a)usun, sest see on absurdne. Usutõdesid ei saagi mõistusega haarata. Tertullianus (u. 160- 220). b)Usun selleks, et mõista. Anselm Canterburyst(1033-1109). Üksnes usu läbi välgustatud inimmõistus on suuteline mõistma jumalikke tõdesid. c)Mõistan, selleks et uskuda. Pierre Abelard (1079-1142) leiab, et inimmõistusel on oluline roll ka usuküsimustes. 2) Universaaliate probleem a)Universaalideks nimetatakse abstraktseid objekte omadusi, suhteid ja arve TÄHTIS ! Universaaliad vestandatakse konkreetsetele objektidele ehk partikulaaridele (osake, tükike). Universaalidest saame mõelda konkreetseid objekte.
kasutatud poeetiline keel, kunstipärased illustratsioonid, keemiliste ainete värvid, lõhnad, maitsed on kõik vahetult alkeemia põhieesmärgi maailma loomisesse sisseelamise, vaimese loominguprotsessi, inimese moraalse täiustumise teenistuses. Siit tulenes ka põhjus, miks alkeemias rõhutati eriti inimese (ja jumala) tegevuse loomingulist hingestatud külge, mitte niivõrd resultaati. Tähtis oli hoopis see, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke ja selleläbi arendaks endas jumalikke jooni. Euroopas oli kullamaardlaid väga vähe. Et aga kuld oli kujunenud kõikide väärtuste mõõdupuuks, siis oli nõudmine alkeemikute järele keskajal suur ning kuuldused õnnestunud kullavalmistamisest ühes või teises vürstikojas levisid kulutulena. Seepärast püüdis igaüks, kelle rahakott kannatas, palgata tööle alkeemikuid. Soodsat olukorda kasutades esinesid paljud kerget tööd ning hõlpsat tulu otsivad petised ja sarlatanid alkeemikutena. Üheks eredaks näiteks on 17
jumalate kehastustesse. Kreeklased uskusid ka sellesse, et nende jumalatel on taevas omapäi igav ning seepärast otsivad nad tihti seiklusi maa pealt - jumalad omavad võimet lihtsureliku kuju võtta. Ja kui need jumalad juba maal peal käisid, siis jätkasid nad siin ka oma jumalikku sugu. Nii et kui lugeda antiikaja autoreid, tuleb välja, et veel ainult paar tuhat aastat enne meie ajaarvestuse algust oli terve Kreeka täis pikituid igasuguseid poolsurelikke ning jumalikke. Veel Rooma keisritki pidasid end antiikjumalate otsesteks järeltulijateks. Huvitav on see, kui realistlikult kreeklased sel ajal siis oma jumalate `käega-katsutavusse' suhtusid ? Parimaks näiteks selle kohta, et kreeklased tõepoolest pidasid oma jumalaid maapealseteks, on antiikaja populaarseim kangelane, Herakles. Ajaloolased nagu Herodotos ("Ajalugu" 4.raamat, 82.peatükk) või Xenophon ("Sõjaretk" 6.raamat, 2.peatükk) märkisid Heraklese olemasolu oma raamatutes ilma mingi
olemas religioone, mis oleks väärad, kõik nad on omal moel õiged ja kõik nad vastavad, kuigi erinevalt, inimeksistentsi etteantud tingimustele" Definitsioon: ,,Religioon on eraldiseisvate ja keelatud pühadele asjadele suunatud uskumuste ja tavade ühendatud süsteem, mis koondab ühteainsasse moraalikogukonda.. kõiki neid, kes neist ustavalt kinnni peavad" Kaks väga erinevat käitumiste ja objektide kogumit ühiskonnas: sakraalne- sisaldab pühasid , jumalikke ning müstilisi või üleloomulikke jõude Profaanne-maine, arusaadav ja mõistetav Weber-huvitas seos ideede ja tegude vahel Vaadelnud islami, budismi, hinduismi, konfutsiaalsuse, kristluse ja judaismi keskseid ideid, et näha, kuidas igaüks neist nnab psühholoogilise ja praktilise konteksti majandustegevusele. Weberi arvates hinduism ja budism pööravad ära sellest maailmast ning õhutavad meditatsiooni läbi kosmosega üheks saamist, lisaks pärsib
annaabi.ee 
