Etteütlus 1)Keelenõuanne on eesti Kelle Instituudi riigieelarvelise keelenõu projekti ,,Keelehoole" väljund. 2)Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia, et eristada jumalikest tegudest jutustavaid fantaasiarikkaid jutustusi tavapäraste ja üleloomulike sündmuste tõetruust kirjeldamisest. 3)Uues ehitusmaterjalide ja aiakaupade kaupluses Bauhof pakuti moodsaid ripplagesid Amstrong ja keskküttekatlaid Viadrus U22. 4)Linlastel puudus motivatsioon osa võtta sellistest kokkusaamisest nagu Euroopa Parlamendi valimised. 5)Kihnu saare lähedal mootorrikke tõttu seisma jäänud Soome lipu all sõitev laev on Virtsu
1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas?Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese järgi on olemas kolm teadmise tüüpi: 1. Loov ehk poeetiline 2. Praktiline ehk eetiline 3. Teoreetiline ehk filosoofiline teamine 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest Taevased: Kehalised: füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia Kehatud: teoloogia, psühholoogia, matemaatika Maised: eetika ja riigitarkus Tehnilised: loogika, dialektika, retoorika 3.Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia algab ekistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest.
praktiline teadmine (teadmine, mis võimaldab õnnelikult ja hästi elada, Aristoteles nimetas seda ka eetiliseks teadmiseks), teoreetiline teadmine (teadmine sellest, mida ei ole vaja millegi muu jaoks kui ainult iseenda pärast). Just viimase kohta, teoreetiline teadmine, käib sõna sofia - tarkus. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Klassikaline ettekujutus tarkusest on teadmine jumalikest (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia, matemaatika, teoloogia, psühholoogia) ja inimlikest (eetika, riigitarkus) ja tehnilistest (loogika, dialektika, retoorika) asjadest. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohti selles küsimuses teate? Filosoofiaga on vaja alustada meeleolust, nt Aristoteles ütles, et filosoofia algab imestusest. Decartes' järgi saab filosoofia alguse sellest, et me seame kahtluse alla kõik, milles on võimalik kahelda (radikaalne kahtlus).
Loov- poieetiline teadmine. Võimaldab midagi tekitada, ära teha. Praktiline- võimaldab hästi ja õnnelikult elada, luua seadusi, et riik elaks hästi. Teoreetiline- Asjade kohta, mis muutuvad ja on eraldi. Asjade kohta, mis ei muutu ja ei ole eraldi. Asjade kohta, mis ei muutu ja on eraldi. Sofia- tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia käib teoreetilise teadmise alla. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest. Tarkus on teadmine taevalikest ja maistest asjadest. Taevased asjad: kehalised asjad ( füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia ), kehatud asjad ( teoloogia, psühholoogia, matemaatika ) Maised asjad ( eetika ja riigitarkus ) Tehnilised asjad ( loogika, dialektika, retoorika ) 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Lähtuda meeleolust
Antiikkirjandus 1. Mis on antiikkirjandus? Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana- Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.-7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.-6. sajand pKr. 2. Kuidas loodi maailm kreeka mütoloogias? Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia, et eristada jumalikest tegudest jutustavaid fantaasiarikkaid jutustusi tavapäraste ja üleloomulike sündmuste tõetruust kirjeldamisest. 3. Kes olid Olümpose jumalad? Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Hestia, Ares, Athena, Apollon, Aphrodite, Hermes, Artemis, Hephaistos. 4. Mis on eepos? Eepos tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes. Nimetus
eripärad) KÜSIMUSED EESTI RAHVALAULU KOHTA Uuema rahvalaulu vormist (ülesehitusest) Uuema rahvalaulu teemadest. Kuidas jaotatakse eesti rahvalaule? Töölauludest Kuidas nimetatakse vanemat rahvalaulu? Pulmalauludest Millistel rahvastel esineb veel sellist rahvalaulu? “Jumalikest” rahvapillidest (nimed, ehitus, Kuidas kutsuti regilaulu ettekandjaid? mänguvõtted, kõla, levik) Iseloomusta muusika ja teksti vahekorda eesti rahvalaulus. “Põrgulikest” rahvapillidest (nimed, ehitus, Kirjelda vanema rahvalaulu ettekandeviisi. mänguvõtted, kõla, levik) Iseloomusta vanemast ajajärgust pärit regilaulude viise.
teadmisi ei ole. Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psühholoogia), arvud (matemaatika)- inimesest sõltumatult eksisteerivad asjad Maised : eetiline tarkus (praktiline- isikliku elu korraldus), riigi valitsemise oskus, tehniline teadmine. Tarkuseks kutsutakse teadmist jumalikest ja inimlikest asjadest, teadmist maistest ja taevalikest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Alustades lähtuda meeleolust, tabada ära see meeleolu, millest filosoofia lähtub. Aristoteles- filosoofia algab imestusest Descartes- radikaalse kahtluse printsiip. Tuleb teha nii, et seame kahtluse alla kõik selle, mis vähegi võimalik ja vaadata kas jääb üldse järele midagi milles kahelda ei ole võimalik. Kui
Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia. Need lood olid tuttavad kõikidele muinaskreeklastele. Kuigi mõned mõtlejad olid nende lugude suhtes skeptilised, olid nad rahvale rituaalide ja ajaloo allikaks. Muistsed kreeklased olid ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Sõna "mütoloogia" on pärit samuti kreeklastelt. Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia, et eristada jumalikest tegudest jutustavaid fantaasiarikkaid jutustusi tavapäraste ja üleloomulike sündmuste tõetruust kirjeldamiset. Kreeka mütoloogias olid jumalad antropomorfsed (inimesekujulised), kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Sellistena olid nad enam-vähem muutumatud. Kuigi nad mõnikord paistsid õiglastena, olid nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised. Jumalate soosingu ärateenimiseks oli tarvis ohverdusi ja vagadust, ent need ei garanteerinud midagi,
silmal võõras täna vaatanessa". Nõnda tuleb ta Kääpa jõe kaldale, kus mõõk magab, ja astub jõkke. "Mõõka kohe mõtlemaie: kas ei e n n e i s e k a n n u d meesi ole mõõgakesta? Kas ei kohus karistada?" Selle mõttega lõikab ta mehel mõlemad jalad põlvist saadik maha. Vägimees sureb rohkest vere voolamisest. "Põrmu paelust pääsend vaimu lendas lustillinnu kombel pikil tiivul pilvedesse, tõusis üles taeva' asse", kus tema" seletatud kehaga" jumalikest pidudest osa võtab. Siin võiks nüüd tema elukäik lõppeda. Aga vana jutt ei lepi sellega, vaid lisab, kuidas Taara mures olnud, kuna ei teadnud, millise ameti ta taevas Kalevipojale peaks andma. Jumalike otsuste tegemisel läheb tükk aega, kuni leitakse, et kõige parem oleks Kalevipoeg põrgu värava ette vahiks panna, et Sarvik sealt välja ei pääseks. Nüüd peab vägimehe hing mullasesse kehasse tagasi pöörduma, mille puuduvaid jalgu ei suuda ka jumalad asemele panna
Nemad väitsid, et maailm lõi jumalad. Enne, kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad. Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Muistsed kreeklased olid ühed suuremad müütide loojad Euroopas. Nad andsid isegi sõna millega me tähistame tänapäeval neid hämmastavaid lugusid jumalatest, kangelastest, inimestest ja loomadest. Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Ateena filosoof Platon välja sõna mythologia, eristamiseks jumalikest tegudest pajatavaid fantaasiarikkaid jutustusi kas siis üleloomulike või tavapäraste sündmuste tõetruust kirjeldamisest. Kuigi ta elas ajastul, mis oli oma olemustest muutumas üha teaduslähemaks ning hoiatas ka õpilasi selle võrgutava lumma eest. Muistsed roomlased uskusid, et maailmas on lõpmatu hulk kõiksuguseid vaime puude ja kivide vaime, majavaime, põlluviljakuse vaime ja nii edasi. Selleks, et inimestel elus
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas?Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese seisukoha järgi on olemas loov e poeetiline teadmine, praktiline e eetiline teadmine ning teoreetiline teadmine sophia käib viimase teadmise tüübi juurde. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Klassikaline ettekujutus näeb tarkust kui teadmist jumalikest ja inimlikest asjadest ehk vastavalt teadmist taevalikest ja maistest asjadest. 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia algab erinevatest lähtekohtadest, erinevad filosoofid peavad vajalikuks erinevaid lähtesituatsioone Aristotelese jaoks algab filosoofia fundamentaalsest imestusest, Descartes lähtub radikaalse kahtluse printsiibist, eksistentsialistid
Kitty on vanemate peale pahane, et nad peavad Prantsuse kommetest kinni ja ei lase tal endal armastust leida. Peale mõtlemist otsustab ta, et naudib enim lastega veedetud aega. Niisiis läheb ta Dolly juurde. 28. peatükk-Kirjeldatakse Moskva kõrgseltskonna ringkondi. Kõige kõrgem ring,kuhu kuulub Karenin, koosneb valitsusametnikest. Teist ringkonda nö juhib Lydia Ivanova ja see koosneb ,,eakatest, inetutest, heatahtlikest ja jumalikest naistest ning kavalatest, elutarkadest ja ambitsioonikatest naistest". 29.peatükk-Hiljem saabuvad Anna ja Vronski mõlemad Betsy juurde, kuigi eraldi. 30.peatükk-Karenin märkab, et naine veedab suurema osa ajast vürstiga rääkides ja tal ei ole sellega otseselt probleemi. See muutub, kui kõik hakkavad klatsima ja Anna ning Vronski kohta kuulujutte levitama. 31.peatükk-Karenin teab, et peab Annaga tema afäärist rääkima. Ta läheb peolt varakult koju ja mõtleb asjad läbi
tippsündmus, kogukonna olemasolu pühitsemine. Sellega kaasnesid peaaegu alati Kreeka tsivilisatsiooni kõige tähtsamad ettevõtmised: ühised pidusöögid, spordivõistlused, tantsud, protsessioonid ning teatrietendused. Kuigi rituaal ning eelkõige ohvrirituaal tagab inimeste ja jumalate hea läbisaamise, võivad nende suhted mõnikord ka muutuda ja halveneda. See juhtub siis, kui inimesed tungivad pühaduse sfääri, rikuvad jumalikke privileege või astuvad üle jumalikest normidest, mis reguleerivad ühiskondlikku korraldust. (Vernant 2001: 263- 264) Preestrid Kreekas pole kunagi olnud elukutseliste preestrite kasti. Preestriks võis saada iga kodanik ning seda ametit peeti tavaliselt ajutiselt. Samuti ei olnud mingit ühtset kirikut, millel olnuks õigus tõlgendada religioosseid tõdesid ning juhtida ja kontrollida kultust. (Vernant 2001: 259). Kreeka preestrid ja preestritarid valvasid püha tenemos't ja hoidsid seda rüvetamise eest
jumalik olend, kellel oli väga pikkade sirgete sarvedega jäära kuju. Plutarchos: "Egiptlased ütlevad, et Päike ja Kuu ei sõida üle taeva mitte vankritel, vaid laevadel, vihjates nende sündimisele niiskusest ja toitumisele niiskusest. Arvatakse, et ka Homeros peab vett kõikide asjade algeks ja "sünnitajaks", nagu Thales, kes õppis egiptlastelt." Josephus Flaviu: "Kõik tunnistavad üksmeelselt, et esimesed helleni filosoofid, kes mõtisklesid taevastest ja jumalikest asjadest, nagu näiteks Pherekydes Syroselt, Pythagoras ja Thales, olid egiptlaste õpilased ega kirjutanud palju, kusjuures neid teoseid peavad hellenid kõige muistsemateks ning usuvad vaevaga, et nad on tõesti nende kirjutatud." Geomeetria On ka tõendeid, et Thales tegi geomeetrilisi avastusi. Proklos väidab, et Thales tõi Hellasesse Egiptusest geomeetria. Proklos kirjutas 5. sajandil pKr, kuid ta toetus Aristotelese õpilase Eudemose töödele
töid iseloomustavad originaalsus, inimlikkus, intelligentsus ja kaasaegsus. Slateri mitmeid auhindu pälvinud lavastusi on menukalt esitatud Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal, Šveitsis, Rootsis, Norras, Hispaanias, USAs ja Uus-Meremaal. Wartburgi lossi õukonnast tüliga lahkunud rüütel ja minnesinger Tannhäuser on langenud Veenuse võlude ohvriks ja elab jumalanna juures Veenusemäel (Venusberg). Aasta pärast tüdineb ta jumalikest naudingutest ja palub Veenusel end oma kütkeist vabastada. Jumalanna neab meest ja ennustab, et Tannhäuser pöördub ülima meeleheite tunnil tema juurde tagasi. Tannhäuser leiab end Wartburgi lossi juurest, kus ta kohtub oma endiste sõpradega, kes meenutavad talle teda jäägitult armastanud Tüüringi maakrahv Hermanni vennatütart Elisabethi. Liigutatuna neiu kiindumusest liitub Tannhäuser taas õukonnaga ja palub Elisabethilt andestust
Nad eksisteerivad inimesest sõltumatult. Seda teadmist on eriti kalliks ja oluliseks peetud ja selle teadmise tõttu on metafüüsika. Selline teadmisteskeem kujundas välja kolmene jaotus (juba Kreeka ajastust) ja see jaotus jääb püsima 2000 aastaks aga 18-19 sajandil on tänaseks selle arusaamise tarkusest ja sisemisest jagunemisest välja tõrjunud. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmisetüübist, mida tarkuseks kutsutakse. tarkus defineeritav kui teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. Taevased: kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psühholoogia), arvud (matemaatika)- inimesest sõltumatult eksisteerivad asjad Maised: eetiline tarkus (praktiline- isikliku elu korraldus), riigi valitsemise oskus (proventsia?? Seda pole kõigile tarvis, ainult valitsejale
itaalia keeles rosso; scarlattina, scarlatto; saksa keeles rot; kreeka keeles kokkinos; jaapani keeles akai, aka, akane, makka(erepunane) jne Punasel värvil oli oluline roll alkeemias punane seostus kullaks muutumise ja tarkade kivi otsinguga. Seetõttu umbes 1300 kuni 1600 aastani oli Inglismaal kulla sünonüümiks sõna `red' punane. Sinine Sinise värvi lainepikkus on 440- 490 nanomeetrit. Vaid sinisel taustal võib kõnelda jumalikest asjadest. Michelangelo Sinine sümboliseerib rahu, harmooniat ja tasakaalu. Sinine on vaikuse,konservatiivsuse ja truuduse värv. Samuti sümboliseerib sinine taevast ja vett. Kõigile meeldib silmi puhata suunates nad sinavatesse kaugustesse. Sininbe jahutab kirgi, annab hetkele teatava lõppmatuse varjundi. Sinine on tõe värv, kuna pärast pilvede hajumist tuleb alati esile sinine taevas, vihjates avalikuks saanud tõele. Sinivetikad on maailma vanimad elusorganismid
ongi tekkinud, ....., seetõttu on ka palavik. Haigust ei saa ravida." - (The Edwin Smith Surgical Papyrus) 9 3. Kokkuvõte Vana-Egiptuse meditsiinidiagnostika ja kogu arstiteadus mängis küllalt olulist rolli Idamaade kultuuris ning on palju mõjutanud ka edaspidist arstiteaduse arengut. Antud riigi meditsiinist tuleks esmalt esile tuua seda, et usuti haiguste mittesõltumist jumalikest "asjadest". Siiski on saksa egüptoloog H. Grapow on märkinud, et Egiptuse meditsiin kaldub aja voolus järjest rohkem müstikasse. Teine oluline fakt on see, et Vana-Egiptuses olid eriarstid. Olid kirurgid ja sisearstid, kirurgid jagunesid omakorda silma- ja hambaarstideks. Küllalt palju kirurgiat ja inimese anatoomiat puudutavaid teadmisi koguti muumiate palsameerimisel, kuid ka lahingutes. Kui keegi soovis teada saada, kas ta on haige ja vajab ravi, tuli pöörduda
Antiikkirjandus on paljude kirjanduszanrite looja (dramaturgia, eeposed, retoorika). Antiikkirjanduse algust tähistavad Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Eepos lugulaul, lüroeepika suurvorm. Ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks on vägilased või muinasjumalad. Umbes 400. aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna ,,mythologia", et eristada jumalikest tegudest jutustavaid fantaasiarikkaid jutustusi tavapäraste ja üleloomulike sündmuste tõetruust kirjeldamisest. Müüt on pärimuslugu, mis räägib maailma loomisest, erinevate loodusnähtuste tekkest, jumalatest, iidsetest kangelastest ning paljudest üleloomulikest olenditest. KESKAEG Kestis umbes 500. 1500. a. Nimetatud ka ,,pimedaks ajajärguks". Kogu elu oli ehitatud usule ja antiikkirjandus arvati olevat paganast. Põhiline keel keskaja kirjanduses oli Ladina keel
7 mitmesuguste uskumuste pinnalt, alates loodusvaimude kummardamisest kuni brahmani kummardamiseni, mis on kõige oleva allikas ja liikumapanev jõud. Suurem osa hinduismi vooludest asetab erilise rõhu usupühendumusele. Pühendunu keskendab teadvuse alati jumalikule ja kui ta jõuab meditatsiooni sügavaimale astmele, võib mediteerija kogeda kas ühekssaamist brahmaniga (nirvikalpa samadhi) või saada osaks mõnest ,,tema" jumalikest kehastustest. Lisaks teadvuse pööramisele jumaliku poole, harrastab tõsiusklik hindu sandyha'd (videvikumeditatsioon), mida viiakse läbi koidu ja eha ajal, mõnikord mediteeritakse ka keskpäeval, mil päike on kõige kõrgemal. Pärast suplust, suupesemist ja veerüüpamist viib mediteerija läbi keha ja vaimu puhastavad hingamisharjutused, siis deklameerib seistes katkendi Ringveda'st, ühest vanimast pühatekstist, mis pärineb umbes 1200. aastast e.m.a. Seejärel
ja olemise vahekorrast." Inglise filosoof Karl Popper: ,,Pole olemas sellist asja nagu filosoofia olemus, mida oleks võimalik eristada ja määratleda. Sõna filosoofia määratlemine saab olla ainult konventsionaalne ehk kokkuleppeline. Seega ei saa filosoofiale anda tavalist definitsiooni, nagu üksikteaduste puhul (nt. nagu bioloogia on teadus elusloodusest; teoloogia on teadus Jumalast ja jumalikest asjust), sest pole viidata ei kõrgemale sugumõistele (genus proximus) ega ka liigierisusele (differentia specifica), siis piirdutakse selle määratlemisel tavaliselt kas nominaaldefinitsiooniga (kr. phileô - "armastama", sophia - "tarkus", kokku - "tarkusearmastus") või geneetilise definitsiooniga (mingi filosoofia tekkis seal ja seal, kui esimest korda...) Ilmekamaks näiteks on siin Platoni lähenemine, kes luges filosoofiat tarkuse armastamiseks ja pidas selle alguseks imestamist
mälu (mäletamine ja mäluteater, ajalugu sümbolid, toposed (autoriteedid) jt. matkimine mnemotehnilised vahendid, narratiiv. naer, iroonia nali (lollus, narrus, paroodia) ümberpööramine Mis on filosoofia? etümoloogiline vastus Pythagoras: · philós sõber, armuke · sophia tarkus Mis on tarkus? Tarkus on teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ... teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A. Taevased asjad: kehalised asjad (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia) ja kehatud asjad (teoloogia, psühholoogia, matemaatika) B. Maised asjad: eetika ja riigitarkus (jurisprudentia) C. Tehnilised asjad (loogika, dialektika, retoorika) Mis on filosoofia? ,,lõplik" vastus Mida tähendab teada? Windelband: Filosoofia on maailma tunnetamise ja elu mõtestamise üldküsimuste teaduslik käsitlus
Levinud oli tõenäosuse (eikos) argument, vrd lugu Aristotelesel: suur ja väike mees. Argumentide aluseks olevate kontseptuaalsete vastanduste propageerimine: tava (nomos) vs loodus (physis) jne. Pragmaatikud ja relativistid, agnostikud, piiritu usk inimese mõistuse jõusse. Tuntumad sofistid: Protagoras Abderast, Hippias Elisest, Prodikos Keoselt, Gorgias Leontinoist. 41. Iseloomusta Hippokratese meditsiinikoolkonna teoreetilisi ja praktilisi põhimõtteid. haiguste jumalikest põhjustest loobumine; meditsiin kui praktiline kunst ja oskusteave; aluseks täpsed jälgimised, empiiriliste faktide ja sümptomite jäädvustamine, juhtumipõhised uuringud; diagnoos (haiguste eristamine) ja prognoos (haiguse edasise kulu hindamine) 42. Kirjelda sofistide ja hippokraatikute arvatavat mõju Thukydidesele. 43. Võrdle Herodotose ja Thukydidese ajalookirjutuse põhimõtteid. 44. Nimeta Xenophoni kolm ajaloo-alast teost ning kirjelda lühidalt nende sisu.
meditsiinialaseid tekste. Teda nimetatakse arstiteaduse isaks. Hippokratese vanne - arstieetika vanne (ka tänapäeval nt rebaste ristmise üritusel). 4 kuulsat kehavedelikku (veri, lima, sapp, must sapp). Haigused tulevad sellest, et nende tasakaal paigast ära. Kreekas ei tohtinud religioosetel põhjustel inimesi lahata. Hippokrates Kosilt (5.-4. saj) ja terve corpus Hippocraticum haiguste jumalikest põhjustest loobumine meditsiin kui techne, praktiline kunst ja oskusteave aluseks täpsed jälgimised, empiiriliste faktide ja sümptomite jäädvustamine, juhtumipõhised uuringud diagnoos (haiguste eristamine) ja prognoos (haiguse edasise kulu hindamine) 42. Kirjelda sofistide ja hippokraatikute arvatavat mõju Thukydidesele. 1. Sofistide mõju Antiteetiline väljendus
reisiraha kokku hoida. Alatasa vaesuses kannatada, et ühel päeval mitte vaene olla. Suurim rikkus on mitte kunagi puudust tunda. Õnnis ollakse siis, kui ollakse jagu saadud inimlikest kirgedest ja antud end täielikult vooruse meelevalda. Targad tahavad linnadest põgeneda maale. On hullumeelsus raisata väheseid päevi, mida me inimeste keskel veedame, nende vihkamisele ja hävitamisele. Armastus- Kui näed armastatut, siis mõistab inimene vaid maiseid asju. Jumalikest asjust mõtiskledes ära Venusega tegemist tee. P on raskemeelne, tusane. Kõikide hädade põhjuseks on väärarusaam. P arvab, et saatus on tema vastu karm olnud. Kui inimesed tajuksid kõrgemate kohtade viletsust, kohkuksid nad selle eest tagasi, mida on üritanud. Ka kõrgetel kohtadel olevatel isikutel on raske. Kõige parem on kesktee saavutada. Tarkuse peab alati vastu võtma, mida pakutakse. P-le ei meeldi linn, kus ta elab, roiskub jne. Linnade kaos tekitab ahastus.
relativism, agnostitsism; piiritu usk inimese mõistusesse ja selle jõusse. Protagoras Abderast, Hippias Elisest, Prodikos Keoselt, Gorgias Leontinoist 42. Kirjelda sofistide ja hippokraatikute arvatavat mõju Thukydidesele. Sofistidelt: antiteetiline väljendus; vastandlike kõnede esitamine (kõned on fiktiivsed, esitavad üht kahest sobivast argumendist, ,,seda mida vaja" [ta deonta]); tõenäosuse argument (eikos). Hippokraatikutelt: sõda kui haigus; jumalikest põhjustest loobumine; deduktsioon nähtava tõendusmaterjali põhjal. 43. Võrdle Herodotose ja Thukydidese ajalookirjutuse põhimõtteid. Thykidides oli on lähenemistel teaduslikum, samas kui Herodotos oli sarnasem varasematele ajaloo-jutuvestjatele logograafidele. Veel 20. sajandi keskpaigani peeti Herodotost seetõttu naiivseks ja "vähemaks", aga nüüdseks on kultuurilise relativismi
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine - võimaldab midagi ära teha, praktiline teadmine - võimaldab õiglaselt ja õnnelikult elada, teoreetiline teadmine - on vaja ainult asja enda pärast, selle alla kuulub ka sofia. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Teadmine jumalikest/taevalikest (jagunevad kehalisteks ja kehatuteks asjadeks), inimlikest/maistest ja tehnilistest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofiaga tuleks alustada lähtudes meeleolust: Aristoteles - Filosoofia algab imestusest "Miks asjad on nii?", filosoofia peab võtma müütidest imestuse ja looma nende põhjalt mõistuspärase teooria. Hegel/Heidegger - Filosoofiaga ei saa algust teha, inimene on sinna
Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psühholoogia), arvud (matemaatika)- inimesest sõltumatult eksisteerivad asjad . B)Maised : eetiline tarkus (praktiline- isikliku elu korraldus), riigi valitsemise oskus. C) Tehnilised asjad (loogika, dialektika,retoorika). 3
Filosoofia on tarkuse sõber või armuke. Filosoof on asjaarmastaja. Filosoof on see, kes on tarkuse küsimustes asjaarmastaja, mitte lihtsalt see, kes oma tarkust müüb(palgatud jurist) Mitte igasugune teadmine ei ole tarkus(kellegi telefoni nr, mingi aadress...). Targad ei ole ka need, kes teavad palju(mälumängurid). Lihtsam on otsida teadmist, mis määrab selle, et oled tark, mitte inimest, kes on tark. Mis on tarkus? · Tarkus on teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest · Tarkus on teadmine taevalikest ja maistest asjadest Taevased asjad: kehalised asjad(füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia) ja kehatud asjad(teoloogia, psühholoogia, matemaatika) Maised asjad: eetika(hea elu komponendid) ja riigitarkus(ühiskondlik kooselu millised on head seadused?) (uus)Tehnilised asjad(teadmiste esitamise oskus): loogika(väidete ja järelduste
Abikaasa Parvati o Jumalik ema o Mitu nime Durga ja Kali o Looduse jõud ja maailam rüpe, kus kogu elu alguse saab PÜHAKIRJAD: · Mitu erinevat pühakirja: - ,,Rigveda" Vanimad kirja pandud tekstid Hümnide kogumik Kirjutatud india vanas sanskriti keeles Räägib hinduistlike jumalate pateonist ja jumalikest olenditest ehk deevadest ning varajastest hinduistlikest rituaalidest, sealhulgas suurtest rahvatseremooniatest Esimene ohverdamine oli Purusa eneseohverdus o Purusa = ,,kosmiline inimene" tema kehast sai maailm alguse Tähtsamad jumalad: o Varuna vee ja ookeanijumal
Seetõttu saab filosoofiale omistada otsetõlget tarkusearmastus. Sofia (sophia) liigitatakse teoreetilise teadmise alla. 2. Klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks, on terviklikkuse ideaal, kus kõik teadmised on proportsionaalses tasakaalus, võimaldades meil nende abil paremini elada. Need teadmised jagunevad: * Teadmine jumalikest ehk taevalikest asjadest, mis omakorda jagunevad: a) kehalised asjad – materiaalsed ja piirilised objektid, mida uurivad sellised teadusliigid nagu füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia b) kehatud asjad – jumal või jumalad, hing ja arvud, mida uurivad vastavalt teoloogia, psühholoogia ja matemaatika * Teadmine inimlikest ehk maistest asjadest, mille hulka käivad eetiline tarkus ehk praktiline
· Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate?
Inimese võimaluste kohta öeldakse vahel, et inimene suudab teha vigu ja saab just seepärast lahendada ükskõik milliseid probleeme; täringu lisamise teel saab ka formaalse süsteemi vigu panna tegema, ning selline täringuga täiendatud, juhuslikke vigu tegev süsteem suudab samuti ``lahendada'' mistahes probleemi. Mis puutub inimese probleemilahendamise võimetesse ja intuitsiooni, siis tuleb alati meeles pidada, et tegu ei pruugi olla jumalikest sfä"ridest lähtuva otsese abiga, vaid närvivõrgust paralleelprotsessorina töötava inimaju tundmatute ja reeglina teadvustamata protsessidega, mille kohta, nagu ka kivi kukkumise kohta, ei saa kuidagi öelda, et tegu on millegi a priori loogikavälisega. Gödeli enda filosoofilised vaated kaldusid matemaatilisse platonismi: ta suhtus täisarvudesse kui objektidesse, mis on
on Trebatius, kellele Cicero pühendas oma teose Topica. Serviuse ning tema otseste õpilaste eluaega nimetatakse spetsiifiliselt klassikaliseks õigusteaduseks, mis lõpeb aastal 27 eKr. Klassikalist institutsionaalsel teoorial põhinevat õigusteadust kannavad edasi prokuliaanide koolkonda kuuluvad juristid. Klassikaline institutsionaalne õigusteadus põhines teaduslikul maailmavaatel, mille kohaselt kõik, millest inimene aru saab, sh õigus on vaba igasugusest jumalikkusest, ka jumalikest loomuõiguslikest printsiipidest. Usk loomuõiguslikesse printsiipidesse asendus veendumusega, et õigus on sarnaselt keelele, arhitektuurile jt tehnikatele ainult osa inimlikust tsivilisatsioonist. Servius võttis oma idee ja meetodi üle skeptikutelt. Skeptikud leidsid, et inimese arusaama maailmast on vastavalt inimeste kogemustele võimalik korrastada mõistete süsteemiga. Seejuures on ainest kergem mõista, kui seletada selle olemust retoorikas kasutatud argumenteerimise võtete abil
Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia. Need lood olid tuttavad kõikidele muinaskreeklastele. Kuigi mõned mõtlejad olid nende lugude suhtes skeptilised, olid nad rahvale rituaalide ja ajaloo allikaks. Muistsed kreeklased olid ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Sõna "mütoloogia" on pärit samuti kreeklastelt. Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia, et eristada jumalikest tegudest jutustavaid fantaasiarikkaid jutustusi tavapäraste ja üleloomulike sündmuste tõetruust kirjeldamiset. Kreeka mütoloogias olid jumalad antropomorfsed (inimesekujulised), kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Kreeklased uskusid, et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi. Loomismüütide järgi oli esimesena Kaos. Sellest eraldunud Maa (Gaia) ja tema abikaasa Taevas (Uranus) olid esimesed vanemad
Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia. Need lood olid tuttavad kõikidele muinaskreeklastele. Kuigi mõned mõtlejad olid nende lugude suhtes skeptilised, olid nad rahvale rituaalide ja ajaloo allikaks. Muistsed kreeklased olid ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Sõna "mütoloogia" on pärit samuti kreeklastelt. Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia, et eristada jumalikest tegudest jutustavaid fantaasiarikkaid jutustusi tavapäraste ja üleloomulike sündmuste tõetruust kirjeldamiset. Kreeka mütoloogias olid jumalad antropomorfsed (inimesekujulised), kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Kreeklased uskusid, et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi. Loomismüütide järgi oli esimesena Kaos. Sellest eraldunud Maa (Gaia) ja tema abikaasa Taevas (Uranus) olid esimesed vanemad
Valitseja peab korraldama neid inimeste klasse, andma neile vastava hariduse ja ülesanded, seadused. Ta peab püüdma arendada igaühes neid voorusi, milleks nad on võimelised ja korraldama kodanikke hierarhiliselt nii, et iga klass saaks omandada täiuse, milleks ta on võimeline ja teeniks klassi, mis on temast kõrgemal. Sellisel moel saab linn sarnaseks kosmosele ja tema liikmed teevad koostööd õnne saavutamise nimel. Tuleb ühendada õiged teadmised/uskumused jumalikest olenditest ja maailma põhimõtetest. Muhamedile anti tõene ilmutus jumalikest asjadest ilma milleta oleks nad jäänud õnnetu elu alla nii siin- kui sealpoolses elus. Sisuliselt see, mis oli Platoni jaoks filosoofia, oli Muhamedile usuline ilmutus, prohveteering. Targal valitsejal peab seega olema loomupärased eeldused, aga ka täiuseni arendatud ratsionaalne mõistus. Valitseja on aristotellikult üks Aktiivse Intellektiga.
annaabi.ee 
