Ta on üheks tugitalaks tervele etendusele, kuna tema käes on täielik kontroll. Tema suudab muuta teisi tegelasi enda ümber, muutes sellega tegelikul ka osa maailmast. Ta juhib justkui teatrit, millesse kaasatud on ka publik. Tegelaste pöördumine publiku poole oma mõtete või mõtteteradega mängib juba kõige selle juures oma osa. See kui külalistemajja saabuvad kaks naisnäitlejat on alus sellele, kui Mirandolina aru saab, et ka tema oskab näidelda, kasutades teda jumaldavaid mehi ära. Mirandolina ei ole kunagi oma tundeid pealtnäha väga tõsiselt võtnud ning kui naistevihkajast külaline temas seda muudab, ei taha naine seda kõike algul uskuda, kuid ainukeseks väljapääsuks tema jaoks osutub oma juurte juurde tagasi minna ja abielluda sellega, keda ta tegelikult sisimas armastab. Ta suutis ka tõestada, et ei ole olemas sellist inimest nagu naistevihkaja ning tal õnnestus Peeter Tammearu kehastatud kavaleri endasse armuma panna.
ühtsuse säilitamist rohkem kui usk, mida võib soovi korral vahetada või keel, mida võib ära õppida. Vaarao valitses riiki alalise sõjaväe ja miilitsa ehk politsei abil, samuti suure hulga ametnike abil, kellest hiljem kujunes pärilik aristokraatia. Vaaraod tituleeriti seaduseandjaks, ülemjuhatajaks, kõige rikkamaks maaomanikuks, ülemkohtunikuks ja ülempreestriks ning isegi jumalate pojaks ja jumalaks. Vaarao ei võtnud vastu ainult jumaldavaid austusavaldusi, vaid mõnikord ehitas ka ise endale altareid ja suitsutas viirukit omaenda kujude ees. Vaaraode kõrval, tihtilugu nendest kõrgemalgi, seisid preestrid - maa saatust otsustavate tarkade seisus. Enamasti allus vaarao preestrite tahtele, tõi kalleid ohvreid jumalatele. Sel juhul elasid vaaraod kaua; nende nimed ja kujutused jäädvustati kivisse raiutuna mälestussammastele ja nende kuulsus kandus edasi põlvest põlve.
Teos on tähtis, kuna on 19. sajandi pihtimusluule, kirja pandid halb pool, aga püüe täiuslikkuseni. ,,Väikesed poeemid proosad"- nt ,,Aabel ja Kain", ,,Litaania saatanale", ,,Raibe" Teoses on palju luuletusi naistest, armastusest. Kaks olulist naist olid talle Must Veenus (neegritar, kes oli kabarees tantsijanna, rumal aga sarmantne, suitsetas ja jõi) ning aadlidaam, keda nimetas oma ingliks Baudelaire kirjutas talle jumaldavaid kirju. Kui daam avaldas talle samuti oma tundeid ja suhe muutus lähedasemaks, tõmbus mees tagasi. Kirjutas teose ,,Kunstlikud paradiisid- oopium ja hasis". Ülistas neid meelemürke- tol ajal ei teatud narkootikumide laastavast mõjust. Samal ajal kandideeris prantsuse akadeemiasse. Varandus läbi, võlad. Oopium ja hasis olid laastanud närvisüsteemi.. Püüdis välja rabeleda, sõitis Belgiasse, et pidada loenguid Prantsuse kunstist. Tegelikult vihkas Belgiat.
annaabi.ee 
