Kubismil oli huvitav sugulasnähtus Itaalias futurism; nimetus pärineb itaaliakeelsest sõnast futuro, mis tähendab tulevikku. Noored kunstnikud, olles tüdinud oma maal üha kestvast minevikukunsti jumaldamisest, püüdsid luua uut, ,,tuleviku kunsti", nagu nad ütlesid. Nad avaldasid oma seisukohti nn. futuristlikes manifestides, kutsudes üles vanade saavutuste hülgamisele ning uue aja tehnika ja tööstuse ülistamisele. Neid vaimustasid maakera katvad raudteevõrgud, ookeaniaurikud, ,,imelised lennumasinad", terassillad, autodest kihavad suurlinnad. Seejuures nägid nad ainult selle välist kaunidust, märkamata kapitalistliku tootmise poolt kaasatoodud vastuolusid ühiskonnas.
17 5 Snorri Sturluson ja viikingite uskumused Viikingid olid ohvrite jaoks müstilised, metsikud vaenlased, kes ei hoolinud kristlusest põrmugi. Aga viikingitel olid omad jumalad, kellest rääkisid mitmed legendid ja müüdid ning kellelt nad lootsid saada kaitset kurja eest ning õnnistust lahingus. Viikingite usk oli segu esivanemate jumaldamisest ja ebausust. Me ei saa kunagi teada kogu tõde Skandinaavia jumalatest ja müütidest. Viikingid vältisid lugusid ja tegelasi, kes neid ei huvitanud, ning jätsid meile vaid napid teadmised jumalatest, naistest, talunikest ja kalameestest. 5.1 Viikingi müütide eelkäija Suurem osa sellest, mida me tänapäeval viikingite mütoloogiast teame, pärineb ühest suurest allikast, mille on kirjutanud keskajal elanud Snorri Sturluson (1179 1241), kes
kuigi nende uskude põhimõtteline õpetus ja ettekujutus Jumala olemusest on enamasti sama. Näiteks katoliiklased usuvad, et protestandid on määratud põrgusse lihtsalt selle pärast, et nad ei kuulu katoliku kirikusse. Samamoodi arvavad paljud killustunud kristlikud usulahud nagu näiteks evangelistid või viimsepäevapühilased, et katoliiklased on paganad, kuna kummardavad pilte ja kujusid (Kristus on kujutatud viisil, mis jätab mulje tema individuaalsest jumaldamisest ning samas kritiseerivad kristlased ise ,,paganaid selle pärast, et nood kujusid kummardavad"). Noh...ja juute on ju alati saatanateks nimetatud. Kuigi jumal on kõigis neis religioonides põhimõtteliselt sama, vaatab igaüks teise tõlgendusi laitva pilguga. Ning kõige tipuks nad palvetavad üksteise eest. Nad põlgavad oma ristiusu vendi selle pärast, et nende usulahk kannab teist nime ning kuidagi peab ju vaenulikkust välja näitama
ohverdab armulauaohvri. Missa elemendid peavad olema kummardatud ja kantud rongkäigul 1418 Kuna meie Issanda kohalolek konsekreeritud elementides on kestev, peab ta olema austatud kirglikul teenistusel. 1378 Armulaua kummardamine. Missa liturgias me rõhutame oma usku Kristuse tõelise kohalolekuga leiva osakeste ja veini all, teiste viisid seas, nõtkutades põlvi või kummardades sügavalt, mis on märk Issanda jumaldamisest...kandes neid rongkäikudel, näidates neid ustavate pühalikule austusele. Kõik patud tuleb tunnistada preestrile 1493 Kui keegi soovib omandada lepitust Jumalaga ja Kirikuga, peab ta tunnistama preestrile kõik tunnustamata patud, mis talle meenuvad, olles enne põhjalikult uurinud oma südametunnistust. Andestavate vigade tunnistamine on karmilt soovitatud Kiriku poolt. 1456 Pihtimine on inimese hingele hea. See aitab meil pattudele vastu seista ja nende eest vastutust kanda