Paleotti märkis ära selle, et tekstiline arusaadavus jäeti välja reeglite ja dekreetide lõppversioonist ning tõi välja põhjendusena: Jumalateenistuse muusika arutamisel, kuigi mõned pigem mõistsid selle hukka kui kiitsid heaks, andsid ülejäänud (eriti hispaanlased) oma hääle selle poolt, et muusika tuleks säilitada viisidel, mis vastavad kõige iidsematele katoliku kiriku tavadele, et sütitada truud jumalausku, eeldusel, et see (muusika) on vaba himurusest ja ebamoraalsusest, ja eeldusel, et niipalju kui võimalik peaksid lauljate sõnad olema kuulajatele arusaadavad. Paleotti kirjutised sillutasid teed sellele, et ajaloolased tõlgendasid tekstilise arusaadavuse teemat Trento deklaratsioonide ametliku osana. Võib-olla mõjutas Paleotti poolt kirja pandut see, mis nõukogu-järgsetel aastatel Roomas aset leidis
Rääkides allikatest, mis võisid saada Carl Gustav Jungi teoloogiliste vaadete kujundajateks, siis kindlasti ei pääse siin mööda erinevatest religioonifenomenoloogilistest tekstidest, mida Jung on uurinud. Tema põhjalik erudeeritus nii mütoloogia kui ka religiooni vallas võimaldab teha mitmesuguseid järeldusi ning otsida eeskujusid ja lätteid pea kõikjalt. Alates hiljemalt 19. sajandi lõpust on täheldatud paljude religiooniuurijate (Wilhelm Schmidt jt) poolt, et jumalausku leidub pea kõigi rahvaste juures, nii kirjaoskamatute kui kirjaliku kultuuri kandjate hulgas. Uurimistulemused on Geo Widengren kokku võtnud järgmiselt: ,,Jumalausule iseloomulikud variatsioonid korduvad religioonide ajaloos jahmatava reeglipärasusega. Teisisõnu, jumalusu põhitüübid käivad läbi ajalooliste religioonide." (WIDENGREN 1998:28) Vaatamata variatsioonidele polüteismi, monoteismi ja animistlike kujutluste vahel, on pea igal pool tuntud ettekujutust ülijumalast
annaabi.ee 
