tohutut mõju ajaloole on võrreldud suisa Karl Marxi ,,Kapitalismiga". Õpetus usust. Augustinus ei käsitle usku inimlikust tahtest ajendatuna. Keegi ei saa omast jõust või omadest võimetest ega omast tahtest uskuda nii, et see usk oleks tõeline. Augustinuse arvates saab inimene õigesti uskuda ja Jumalat tunnetada vaid sel juhul, kui Jumal ise talle annab usu, mille siis inimene oma vaba tahte alusel võib vastu võtta või tagasi lükata. Nii et tõelise uskumise ja jumalatunnetuse võti on Jumala, mitte inimese käes. Augustinuse ajakäsitlus. Kristluse kriitikud haarasid varmalt kinni maailma loomisloost ja esitasid küsimusi: mida tegi Jumal enne seda kui ta lõi maailma? Miks ta lõi maailma just siis, mitte varem ega hiljem? Augustinus vastab kasutades võtmena aja mõistet: ,,Mis on siis aeg? Kui keegi minult ei küsi, siis ma tean, kui küsijale seletada tahaksin, siis ei tea." Aeg loodi samal ajal kui maailm; aeg
ilmutuseta Õpetus usust. Augustinus ei käsitle usku inimlikust tahtest ajendatuna. Keegi ei saa omast jõust või omadest võimetest ega omast tahtest uskuda nii, et see usk oleks tõeline. Augustinuse arvates saab inimene õigesti uskuda ja Jumalat tunnetada vaid sel juhul, kui Jumal ise talle annab usu, mille siis inimene oma vaba tahte alusel võib vastu võtta või tagasi lükata. Nii et tõelise uskumise ja jumalatunnetuse võti on Jumala, mitte inimese käes. Platonismi mõju. Augustinuse filosoofia tausta moodustab platonism. Ta on Platoni kaheks jagatud maailma läbinisti omaks võtnud mõtleja, kes sarnaselt antiigi suure filosoof- kirjanikuga sügavalt vihkab muutusi. Kahe maailma fenomen seisnes selles, et üks oli Jumala maailm, mis oli püsiv ja täiuslik, teine aga maailm, kus me elame ehk siis patune, julm ja muutuv maailm. Selgeima väljenduse saab Augustinuse platonism hetkel, kui ta käsitleb
kunsti ja teaduse põllul. Huvituti ka inimkeha anatoomia vastu. Öeldi, et igasugune looduse uurimine peab toetuma vaatlusele, kogemusele ja katsele. Seda nimetatakse empiiriliseks meetodiks. See tähendab, et teadmine asjadest rajatakse omaenda kogemusele, mitte raamatutele ja väljamõeldistele. Renessansist saadik on inimene pidanud enda harjutama mõttega, et ta elab juhuslikul planeedil ääretus maailmaruumis. Renessanss tõi kaasa ka uue jumalatunnetuse. Inimese isiklik suhe Jumalaga muutus tähtsamaks kui tema suhe kiriku kui organisatsiooniga. Renessansiajast hakati Piiblit tõlkima heebrea ja kreeka keelest rahvuskeeltesse. See oli tähtis usupuhastuse seisukohalt. (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 175-188) 15 Barokk Sõna barokk tähendab ebatasast pärlit. Seda ajastut iseloomustas lepitamatute kontrastide vaheline pinge
· Alates 1257. a. juhib frantsiskaanlaste ordut. · Pärast Augustinust · Filosoofia · Dionysios Areopagitast · Ta on aristotelismi vastase suuna juht. · Toetub Augustinusele ja uusplatonismile. · Ta tunneb kolme jumalatunnetuse teed: · Samal ajal kasutab aristotellikku mõtet ja leiab, et · Via positiva. see on kasutatav "ilmalike teaduste valdkonnas". · Via negativa · Metafüüsikas olevat Aristoteles aga kõige · Via symbolica olulisemas eksinud, kui heitis kõrvale Platoni ideedeõpetuse.
annaabi.ee 
