Epikuurlus või stoitsism?
Ei taha nõustuda selle väitega,
kuna arvan, et inimesele on hirmu vaja, et elus edasi minna. Kui inimesel puudub elus hirm surma või
muude ebameeldivuste ees, siis ei sunni teda mitte miski tegutsema ja oma elu elama. Kui poleks
hirmu surma ees, oleks inimkond ka tehnoloogiliselt tunduvalt vähem arenenud, kuna poleks mingit
olulist põhjust kõike kiiresti leiutada me näeksime aega kui lõppematut vältust, mille jooksul kõike
korda saata võib.
Jumalategi küsimuses kaldun rohkem Epikuurlaste poole, kes väitsid, et jumalad võivad küll olemas
olla, kuid nad ei loonud maailma, ning nad ei vaja inimkonna heakskiitu, seega pole neid mõtet
ülistada. Pean end ise agnostikuks, sest usun kõiksusesse, kuid leian, et anda sellele kõiksusele nime
pole võimalik.
Kui peaksin otsustama, kumma filosoofia ma valiks, looksin ma hoopis mingisuguse kuldse kesktee
annaabi.ee 
