Kirjanduse eksam 10 klass
nendega saavutati kokkulepe. Neist said rändnäitlejad, veiderdajad. Nende tekstid olid ladina keeles, täpse
kodukorraga organisatsioon. Ülesehituselt olid eeskujuks mungaordud, kandsid varjunimesid. Vagandiks
saamiseks tuli läbida katsed, ristimistseremoonia. Igas piirkonnas oma piirkondlik juht, võimsad laulunaljamehed.
Tekstide temaatika: teravalt kirikuvastane, astusid paavsti vastu välja, polnud jumalasalgajad, oldi kiriku liialduste
vastu; ülistasid seda, millega tegelesid (naised, laulud, vein, mängud jne). Laule lõid üksikud, massid levitasid (ka
väikeste nihetega). Tuntuim vagant oli Archipoeta, Kölni peapiiskopi isiklik õuelaulik. Tüüpiline vagant oli haritud
mees, arstiteadust õppinud, noorena lõbusa seltskonnaga liitunu. "Vagandi patukahetsus" satiiriline luuletus,
kopeeritud kirikupihti.
6.2. E. A. poe elu ja looming, ühe novelli lähivaatlus
annaabi.ee 
