Keskaja inimene Gerli Roosme Jaques Le Goff 10a Keskajal võis eraldada inimesi enamasti kolme klassi: munk-rüütel-talupoeg. Suurimat rolli mängivad siin vaimulikud ehk täpsemalt mungad, kelle põhifunktsiooniks on palvetamine, mis annab neile kontakti jumalariigiga ja maapealse elu üle vaimse väe. Vaimulike järel tulevad sõjamehed ehk uus ühiskonnakiht, ratsanikud, rüütlid - kes saavad uusaadlikeks ja kaitsevad relvade toel ülejäänud kahte klassi. Lõpuks töötav klass kuhu kuuluvad põhiliselt talupojad, kelle olukord on enam-vähem igalpool sama, kes toidavad ära oma töösaadustega teised kaks klassi. Munk Mungad olid end täielikult Jumalale pühendunud isikud, enamasti mehed. Munkade igapäevaseks kohustuseks oli palvetamine
maailmalõppu ootus muutis keskaja elu süngest lootusetusest särtsakaks elunaudingute otsinguks. Keskaega kuulusid nägemused ja lood imedest (Päivi Setälä 1999). 4 2. Keskaja inimeste jagunemine Keskajal võis eraldada inimesi enamasti kolme klassi: munk, rüütel, talupoeg. Suurimat rolli mängivad siin vaimulikud ehk täpsemalt mungad, kelle põhifunktsiooniks on palvetamine, mis annab neile kontakti jumalariigiga ja maapealse elu üle vaimse väe. Vaimulike järel tulevad sõjamehed ehk uus ühiskonnakiht, ratsanikud, rüütlid - kes saavad uusaadlikeks ja kaitsevad relvade toel ülejäänud kahte klassi. Lõpuks töötav klass kuhu kuuluvad põhiliselt talupojad, kelle olukord on enam-vähem igalpool sama, kes toidavad ära oma töösaadustega teised kaks klassi. 2. 1. Munk Munkade elustiil pärineb apostlite aegadest. Sel ajal oli usklikel üks süda ja hing: keegi ei
kujunemisele. Ruumiliselt võib keskaega piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil (feodaaltsivilisatsioon). Piiskop Laoni Adalbero järgi võis ühiskonnas eristatda kolme komponenti: need, kes palvetavad (oratores), kes sõdivad (bellatores) ja kes töötavad (laboratores). Esmast rolli mängivad vaimulikud, täpsemalt mungad, kelle põhiliseks ülesandeks on palvetamine. Palvetamine kindlustab neile kontakti jumalariigiga ja annab maapealse elu üle vaimse väe. Vaimulike järel tulevad sõjamehed (ratsanikud, rüütlid) kes saavad uusaadliks ja kaitsevad relvade toel ülejäänud kahte klassi. Lõpuks töötav klass. Sinna kuuluvad põhiliselt talupojad, kelle õiguslik ja sotsiaalne olukord on kõikjal enam- vähem sama ja kes toidavad töösaadustega ära teised kaks ühiskonnakihti.(lisa 1) Talupojale tegi pidevalt muret igapäevase toidu hankimine ja enda olemasolu kindlustamine
kõige paremal viisil. Kuid looduses on valitsemine alati ühe poolt. Ihuliikmete seas on üks, mis liigutab kõiki teisi - süda: hinges on üks omadus, mis on teistest üle - mõistus. Mesilastel on üks kuningas ja kogu universumis on üks Jumal, Looja ja kõigi Isand. Ja see on täitsa mõistuspärane." · Parim reziim pole lihtsalt inimese praktilise mõistuse või inimeste tegu, see on siiski sünonüüm Jumalariigiga, mis on saavutatav Jumala armu läbi. Neid mõõdetakse siiski kõrgema mõõdupuuga, millega mõõdetakse inimeste tegusid kogu maailmas. · Ühiskond pole tegelikult ülim ega viimane, ta toob näidetena pühakuid, kes eraldusid ühiskonnast, filosoof selles mõttes pole ka kõrgeim eluala. Parim reziim polegi niivõrd oluline, hea inimene on see, kes Türannia Kuningavõimust. Ptk 3. Türannia. Ebaõiglastest valitsusvormidest demokraatia on parem kui
annaabi.ee 
