Tõde ja õigus V
Indrek taipab, et tema sündimisega toimus Vargamäel suhetes ja suhtumistes muutus.
Inimene saab terveneda ainult vaimu läbi (taas Dostojevski), mis tähendab, et lunastuse leiab
see, kes on tõe ära tundnud ja kellel on välja kujunenud TÕEÕPETUS.
Ta räägib oma isale Kristuse usust: (tsitaat puudutab surnust ülesäratamist, mägede
liigutamist jne)
,,Kui usk võib seda, miks ei või ta siis ka veel suuremat? Miks ei või ta lõpuks sedagi, et
muudab lihtsainimlapse jumalapojaks, kes lunastab maailma, ainult kui sellel lapsel on küllaltki
suur usk? ... küllalt suur ja kindel!"
Indrek räägib elavast usust mitte müüdist, millesse uskus vana Andres. Vana Andres aga arvab,
et poiss on ära pööranud ning vajab kaastunnet. See kindel/elav usk paneb Indreku ja Mauruse
vahele võrdusmärgi. See uus usk on pärit Dostojevskilt ja tähendab seda, et kui kõik inimesed
usuksid seda elavat ja kindlat usku, siis oleks maailm lunastatud.
Tsitaat Andreselt: