Indias säilitas Djaus oma tähtsuse, vaid oma müütilise paarituse Maaga. Djaus ei ole India mütoloogias eriti oluline jumal. Kreeklastel on Taeva ja Maa paariks hoopis Gaia ja Uranos, kuid siiski on mingis mõttes võimalik analooge leida ka Zeusi ja Hera suhtes. (Puhvel 1996: 135) 4.1 KREETA ZEUS Kogu eelnev informatsioon Zeusist on tema indoeuroopa pool. Veel tuntakse "Kreeta Zeusi", kelle kohta kirjutab Jaan Puhvel, et Zeus oli mäekoopas varjul, mesilaste ja kitse toidetud jumalapoeg, kelle Hesiodos töötles panteoni sugupõlvede järjestusse, aga kes tõeliselt peegeldab minoa tüüpi surevat ja tärkavat viljakusejumalust, kelle hauda ikka veel näidati hämmeldunud maismaa-turistidele klassikalises kreekas. Mõte aga sellest, et Zeus on surelik tundus nõmeda väärusuna, millest tekkis vanasõna kreetalaste valelikkusest. (Puhvel 1996: 135, 136) KASUTATUD MATERJALID Cotterell A., Storm R. (2006). Maailma mütoloogia entsüklopeedia Tallinn: Varrak Fink G. (2000)
tuse vastanuvus, millest esimene taevalik ja valguselembelik, teine aga mullane ja allilmalik. Zeus: sugukonnapealik, patriarhaalne peremees, abielus Heraga, kellega ta suguühe soodustab viljakusemaagi. Nime poolest võrdub vana veda taevajumala Djausiga (indoeuroopa Dyeus). Zeus on pilvekoguja, välguheitja ja vihmatooja ja üldiselt räigevõiatu jumalik jõupruukija, kuid samas õigusemõistja, kes kaitseb vande pühadust. Kreeta Zeus oli mäekoopas varsul, mesilaste ja kitse toidetud jumalapoeg, kelle Hesiodos töötles panteoni sugupõlvede järjestusse, aga kes tõeliselt peegeldab minoa tüüpi surevat ja tärkavat viljakusejumalust. Zeusi kuju kahestus olümpuslikuks ja ktoonilisek vastanduseks, nii taevalaotuse kui surmariigi kehastajaks. Hera: Zeusi õde ja abikaasa, teati pärinevat Argosest Peloponnose idaosas. Abielu patroon. Iga- aastane rituaalne kümblus pühas allikas taastas ta neitsilikus, seega rõhutades aastaringlust. Hera
pühalikust meeleliigutusest nii pakil on. Lk. 76- Ma austan religiooni, seda Sa tead, ma mõistan, et ta on mõnelegi nõrkejale kosutuseks. Ainult, et kas ta võib seda olla, kas ta peab olema seda igaühele? Kui sa vaatad suurt maailma, siis näed tuhandeid, kellele ta seda pole olnud, tuhandeid, kellele ta seda ei hakka olema, ei jutlustatuna aga jutlustamata, ja peab ta seda siis olema mulle? Kas ei ütle jumalapoeg ise, et tema juurde jõuavad need, keda Isa talle on andnud? Aga kui mina ei ole talle antud? Kui Isa tahab mind endale pidada, nagu mu süda mulle ütleb? Kokkuvõtteks: Usu suhtes polnud Werther nii kindel, see polnud tal esikohal.
Bulgakov käsitleb seda kohe romaani alguses: Berlioz on veendunud ateist nagu tolleaegne eeskujulik kodanik ikka, sest Nõukogude Liit oli ametlikult ateistlik, ja püüab oma vestluskaaslast selles samuti veenda, et too suudaks paremini kirjutada poeemi Jeesusest, keda tegelikult kunagi ei olnudki ""Sul, Ivan," seletas Berlioz, "on väga hästi ja satiiriliselt välja tulnud näiteks Jeesuse, jumalapoja sündmine, aga asja tuum on ju selles, et enne Jeesust sündis terve hulk jumalapoeg, näiteks früügialaste Attis, lühidalt öeldes aga pole ühtegi neist sündinud ega olemas olnud, sealhulgas ka Jeesust, ja on vaja, et sa sündimise asemel või siis Hommikumaa tarkade tuleku asemel kujutasid absurdseid kuuldusi sellest sündimisest... Muidu jätab su poeem mulje, et ta tõepoolest sündis!..."" (M&M lk 9). Woland, kes õige pea pärast seda ilmub, astub Berlioziga vaidlusesse Jumala ja Saatana olemasolu üle. Välja
ole? Kas otsustate ülikonna järgi?" Teose üheks põhitegelaseks on Saatan, seega ei ole võimalik ka mööda minna Jumalast. "Sul, Ivan," seletas Berlioz, "on väga hästi ja satiiriliselt välja tulnud näiteks Jeesuse, jumalapoja sündmine, aga asja tuum on ju selles, et enne Jeesust sündis terve hulk jumalapoeg, näiteks früügialaste Attis, lühidalt öeldes aga pole ühtegi neist sündinud ega olemas olnud, sealhulgas ka Jeesust, ja on vaja, et sa sündimise asemel või siis Hommikumaa tarkade tuleku asemel kujutasid absurdseid kuuldusi sellest sündimisest... Muidu jätab su poeem mulje, et ta tõepoolest sündis!..." Woland, kes õige pea pärast seda ilmub, astub Berlioziga vaidlusesse Jumala ja Saatana
et võib kõiki keldreid vaadata peale ühe. Mees ikkagi vaatab ja näeb, et tema isa põleb ja keeb tõrva sees. Tilgutas vett pähe, sai isa rinnustsaadik välja. Kristus tuleb tagasi, poeg tunnistab üles, et vaatas, aga Kristus on cool sellega, mingit hirmsat karistust ei tulegi. Poeg läheb tagasi koju ja saab väga õnnistatud, kuna andis Kristusele süüa. Setumaal pole vastuolu animistliku, paganliku ja kristliku traditsiooni vahel. Kristus on sõber. Jeesus pole taevane jumalapoeg, nagu ta teoloogiliselt peaks olema, aga ta on ka allilma valitseja, tal on põrgu võti. Baba Yaga, kanajalgadel tare. Mulgi muinasjutt: Ennemuistne aeg. Jeesus rändab mööda ilma. Maarja (kosmiline paariline) ei anna talle ega ta hobustele süüa. Jeesus sureb ära. Lõpeb teatud mõttes teoloogiline maailm. 1927 Anne Vabarna. Peko - kunagine viljakusjumal, keda puunuku kujul hoiti viljasalvedes, aeg-ajalt viidi põllu äärde, et viljaõnne oleks
annaabi.ee 
