juutidega vaenujalal. Issand kutsub naist temasse uskuma. Samaaria naine usub ja levitab rõõmusõnumit Lunastaja tulekust oma külas ja selle ümbruses. Jeesus kohtab pimedana sündinud meest, kes kerjab. Jeesus määrib mudaga õnnetu vaese silmi ning käsib tal end tiigis pesta. Mees teebki nõnda ning esimest korda elus näevad ta silmad maailma. Variserid on vihased, sest Jeesus tervendas hingamispäeval. Kas ta on jumalamees või ei ole? Kerjus teab: "Issand, ma usun" Jeesus on ka halvatu tervendanud, lesknaise poja surmast äratanud, vaigistanud tormi, Jairuse tütre ülesäratanud, viit tuhat meest söötnud, kõndinud veepeal, Laatsaruse ülesäratamine, õnnistanud lapsi, nutnud Jeruusalemma saatuse pärast. Rahvas pani Jeesuse tarkust ja võimeid imeks. Ometi oli Tal ka palju vaenlasi, eelkõige variseride ja kirjatundjate hulgas. Nad kadestasid ja vihkasid teda.
asuva maja suunas, ütles, et seal elab sinu isa, andis kaasa raha ja kirja ning saatis ta sinna elama. Kui laps ei tahtnud minna ja nuttis, siis vihastas ta ja sundis ikka minema. Igal aastal sündis talle laps, uued majad kerkisid üha enam ta mõisale lähemale. Ühel päeval tuli ta juurde kirikuhärra, kes kurtis, et palju-palju on neid sohilapsi, keda tema kogudus arvele peab võtma. Kadri lubab oma eluviisi parandada. Hiljem astub jumalamees ta juurest välja õnnelikuna, liigagi õnnelikuna (lk 222), mida ta kahetsema hakkab. Kadri jätkas aga vana eluviisi ka järgnevatel aastatel, ta lahkus häärberist, kolis oma voodiga kõrtsi ja hakkas seda pidama. Seal kohtas ta ühel päeval Martin Vaiglat, kes maksis kõrtsi eest (teised ei olnud oma elamise eest maksnud), kelle lapse ta endale alles jättis. Kadri kolis suure viljapuuaiaga häärberisse. Suurtel pühadel kutsub Kadri
midagi nahkvöö taolist. Siin osutab Ristija parema käe nimetussõrmega vasakule. Mõlema taiese sõnum võib ehk olla: "Ennäe! Messia on tulekul!" Tõenäoliselt poseeris nende piltide tarbeks Leonardole noor ilus mees, kes algselt meenutas kunstnikule Johannest, kuid töö käigus omandas pildil kujutatu ka modelli iseloomujooned. Praegu vaatab meile kahelt Leonardo maalilt vastu pigem kreeklaste rõõmsameelne veinijumal Dionysos (roomlaste Bacchus) kui tõsimeelne jumalamees Johannes. Leonardo da Vinci. Ristija Johannes. Louvre, Pariis. Leonardo da Vinci. Ristija Johannes. Louvre, Pariis. Ka Raffaeli maalil "Nooruke Ristija Johannes kõrbes" (praegu Uffizi Galeriis Firenzes) meenutab tulevane märter paganlikku Apollonit või Hermest. Kuid kõige kaugemale läks oma Johannese piltidega Caravaggio (15731610). Tema loodud Ristija on ilus nooruk, kes sobiks tänapäeval modelliks kuulsatele moeloojatele. Üllatab ka noormehe poos ja ilme.
vabad, sõltumatud, asetuvad väljapoole head ja kurja, koguni väljapoole aegruumi, et sel viisil vabaneda süütundest, vastutusest, moraalsest ummikust. Mida enam on tegelane reaalelulises käitumises allunud momendi nõudmistele või koguni konjunktuurseile kaalutlusile, seda enam süveneb ta pärast enesekaemustesse, fantaasiatesse ning mõtisklustesse: seesmine ja väline vastanduvad, ummik suureneb. Hoopis teistsugune tegelane on «Väikeses reekviemis suupillile» jumalamees Jakob, kes püüab oma sisemaailma seaduspärasusi välismaailmale peale suruda. Selliselt käituma ajendab teda tahe ebainimlikus maailmas kõige kiuste inimlikke suhteid ja vahekordi 9 maksma panna, ehk nagu teoses on öeldud, püüdlus piibli verist tõukoera vaguraks tallekeseks muuta. Tolstoilasena lepitab ta kurja heaga
annaabi.ee 
